to: Jurmala
Mõned väljavõtted tulumaksuseadusest:
§ 15. Kasu vara võõrandamisest
...
(4) Tulumaksuga ei maksustata:
...
6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
Äkki oleks siis kindlam lasta vanematel EVP'd maha myya?
Originaal aadressil:
http://lex.andmevara.ee/BASIS/estlex/admin/parlama/DDW?W%3D+PEALKIRI+PH+WORDS+%27tulumaks*%27++ORDER+BY+AKT_VKP+Descend%26M%3D17%26K%3D33309%26R%3DY%26U%3D1
to: Isotamm
Maksukohustuse edasilükkamine on antud kontekstis sama, mis vältimine.
Kui ma sulle näiteks laenu tagasi ei maksa ja ütlen sulle, et ma mitte ei väldi sind vaid lihtsalt maksan hiljem, siis sa ka õnnelik ei ole :)
Pealegi on siin tegemist libeda jääga selles suhtes, et sa tegelikult tahad, et ema kingib need paberid sulle kunagi tagasi.
Ja kui neid pabereid nüüd edasi tagasi liigutada või lihtsalt seotud isikute vahel aktsiad kinkida (kinkimine ilmselt seotud isikute vahel käib, muidu poleks ju mõtet, iseasi kuidas seotust tõendada) siis läheb asi kahtlaseks.
Nagu sa ka ise ütled, on tehingu mõtteks maksude maksmise edasilükkamine, mitte aga emale heameele tegemine.
Niisiis kisub asi teeseldud tehingu kanti. Tehingu tegelik majanduslik sisu, kui sel üldse on sisu, on ehk laen. Ja nii seda maksuhaldur käsitlebki.
Kuna kõik lähtuvad niikuinii Tamme ja Tenno asjast siis tsitaat:
"Tulumaksuseaduse sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega."
Kui Maksuamet tuvastab, et kinge on maksuõiguslikult teeseldud ning tühine, siis tsiviilõiguslikult ei mõjuta see tehingu kehtivust.
Maksukohustuse edasilükkamine on antud kontekstis sama, mis vältimine.
Kui ma sulle näiteks laenu tagasi ei maksa ja ütlen sulle, et ma mitte ei väldi sind vaid lihtsalt maksan hiljem, siis sa ka õnnelik ei ole :)
Pealegi on siin tegemist libeda jääga selles suhtes, et sa tegelikult tahad, et ema kingib need paberid sulle kunagi tagasi.
Ja kui neid pabereid nüüd edasi tagasi liigutada või lihtsalt seotud isikute vahel aktsiad kinkida (kinkimine ilmselt seotud isikute vahel käib, muidu poleks ju mõtet, iseasi kuidas seotust tõendada) siis läheb asi kahtlaseks.
Nagu sa ka ise ütled, on tehingu mõtteks maksude maksmise edasilükkamine, mitte aga emale heameele tegemine.
Niisiis kisub asi teeseldud tehingu kanti. Tehingu tegelik majanduslik sisu, kui sel üldse on sisu, on ehk laen. Ja nii seda maksuhaldur käsitlebki.
Kuna kõik lähtuvad niikuinii Tamme ja Tenno asjast siis tsitaat:
"Tulumaksuseaduse sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega."
Kui Maksuamet tuvastab, et kinge on maksuõiguslikult teeseldud ning tühine, siis tsiviilõiguslikult ei mõjuta see tehingu kehtivust.
to: bomull
väga asjalik kommentaar, aga päriselt siiski sinuga nõusse ei jääks. tamme&tenno asi on natuke erinev. miks?
1. . esiteks ei saaks minu näite puhul kuidagi kingi saajat tulu varjamises süüdistada, väites, et tehingu on teinud seotud isikud. kui oma pereliikmete vahel kinkimine kah lubatud pole, siis on küll kuri karjas! iseasi, kui ma aktsiad kingin nt diveci spetsialistidele jõuluks. pigem on siin ikka küsimus selles, kas kinkimine või turuhinnast madalam müük on müüjale/kinkijale lubatud?
2. riigil ei jääks siin maks saamata. kui kohus leidis, et tamm ja tenno tegid vanaprouale kõvasti tööd ning vanaproua maksis neile palka (ja jättis maksud maksmata), siis jahtis riik siin töötasult sots- ja tulumaksu. minu näite puhul ei ole küll arusaadav, millise maksu tasumist maksuhaldur nõuda võiks. seda enam, et kingitud/odavalt müüdud paberite hilisemal, turuhinnaga võõrandamisel tuleks maks nii või teisiti tasuda.
3. ja ikkagi, TMS § 39 sätestab kiretult, et ma võin aktsiamüügi kasust aktsiamüügi kahju maha arvestada. kõik. ei sõnagi sellest, et ma selle kahju peaks saama turuhinnaga müües.
väga asjalik kommentaar, aga päriselt siiski sinuga nõusse ei jääks. tamme&tenno asi on natuke erinev. miks?
1. . esiteks ei saaks minu näite puhul kuidagi kingi saajat tulu varjamises süüdistada, väites, et tehingu on teinud seotud isikud. kui oma pereliikmete vahel kinkimine kah lubatud pole, siis on küll kuri karjas! iseasi, kui ma aktsiad kingin nt diveci spetsialistidele jõuluks. pigem on siin ikka küsimus selles, kas kinkimine või turuhinnast madalam müük on müüjale/kinkijale lubatud?
2. riigil ei jääks siin maks saamata. kui kohus leidis, et tamm ja tenno tegid vanaprouale kõvasti tööd ning vanaproua maksis neile palka (ja jättis maksud maksmata), siis jahtis riik siin töötasult sots- ja tulumaksu. minu näite puhul ei ole küll arusaadav, millise maksu tasumist maksuhaldur nõuda võiks. seda enam, et kingitud/odavalt müüdud paberite hilisemal, turuhinnaga võõrandamisel tuleks maks nii või teisiti tasuda.
3. ja ikkagi, TMS § 39 sätestab kiretult, et ma võin aktsiamüügi kasust aktsiamüügi kahju maha arvestada. kõik. ei sõnagi sellest, et ma selle kahju peaks saama turuhinnaga müües.
to Isotamm
Maks jääb ka antud juhul saamata kuna sa saad niimoodi tulumaksu edasi lükata. Pealegi võivad sul tulevikus tekkida muud kahjud aktsiate võõrandamisel ja siis saaksid sa neid jälle tuludele vastu kirjutada.
Maksuamet kannab kahju ka siis kui sa sama maksu aasta pärast ära maksad, lihtsalt ajaväärtusest tulenevalt.
Tamme & Tenno asi on erinev küll aga antud tsitaat kehtib ka siin. Kui sa ütled, et kingid emale ikka ainult sellepärast, et endale kulusid tekitada, siis tehingu majanduslik sisu on ju maksu edasilükkamine mitte aga kinge ja nii võib ka maksuamet seda tõlgendada.
Aga OK, võin ka teistmoodi argumenteerida.
§27 reguleerib, mis kingitused võid enda tulust maha arvata. Aktsiate kinkimine emale sinna hulka ei kuulu.
§37 defineerib vara sh väärtpaberite)võõrandamisest saadava kahju. Kaks võimalikku alust on müük ja vahetus. Kinge puudub.
§39 seletab juba täpsemalt kuidas seda arvestatud kahju on võimalik kasule vastu kirjutada. Antud juhul pole see enam oluline, sest kinge ei lähe kahju hulka.
Maks jääb ka antud juhul saamata kuna sa saad niimoodi tulumaksu edasi lükata. Pealegi võivad sul tulevikus tekkida muud kahjud aktsiate võõrandamisel ja siis saaksid sa neid jälle tuludele vastu kirjutada.
Maksuamet kannab kahju ka siis kui sa sama maksu aasta pärast ära maksad, lihtsalt ajaväärtusest tulenevalt.
Tamme & Tenno asi on erinev küll aga antud tsitaat kehtib ka siin. Kui sa ütled, et kingid emale ikka ainult sellepärast, et endale kulusid tekitada, siis tehingu majanduslik sisu on ju maksu edasilükkamine mitte aga kinge ja nii võib ka maksuamet seda tõlgendada.
Aga OK, võin ka teistmoodi argumenteerida.
§27 reguleerib, mis kingitused võid enda tulust maha arvata. Aktsiate kinkimine emale sinna hulka ei kuulu.
§37 defineerib vara sh väärtpaberite)võõrandamisest saadava kahju. Kaks võimalikku alust on müük ja vahetus. Kinge puudub.
§39 seletab juba täpsemalt kuidas seda arvestatud kahju on võimalik kasule vastu kirjutada. Antud juhul pole see enam oluline, sest kinge ei lähe kahju hulka.
to: bomull
there you go!
§ 27 ei puutu otseselt asjasse, sest see räägib operatsioonidest (kulude vastukirjamine), mis teostatakse piltlikut väljendudes deklaratsiooni põhivormil. enne netitakse eraldi vormidel välja kõik tulukomponendid (nende hulgas ka tulu väärtpaberitest) ning alles siis kirjutatakse sinna vastu kõik 5. peatükis sisalduv, mh ka elatis, laenuintressid ja koolituskulud.
§ 37 ei puutu kah asjasse, kuna räägib VARA võõrandamisest. väärtpaberite tarvis on eraldi ette nähtud § 39.
Aga lõpeks ei olegi oluline nende paberite KINKIMINE. Oletame siis, et ma müün nad 1 sendiga. Minu point on, et seadus ei keela füüsilisel isikul müüa väärtpabereid teisele füüsilisele isikule alla turuhinna ning saada selle pealt deklareeritavat kahju.
there you go!
§ 27 ei puutu otseselt asjasse, sest see räägib operatsioonidest (kulude vastukirjamine), mis teostatakse piltlikut väljendudes deklaratsiooni põhivormil. enne netitakse eraldi vormidel välja kõik tulukomponendid (nende hulgas ka tulu väärtpaberitest) ning alles siis kirjutatakse sinna vastu kõik 5. peatükis sisalduv, mh ka elatis, laenuintressid ja koolituskulud.
§ 37 ei puutu kah asjasse, kuna räägib VARA võõrandamisest. väärtpaberite tarvis on eraldi ette nähtud § 39.
Aga lõpeks ei olegi oluline nende paberite KINKIMINE. Oletame siis, et ma müün nad 1 sendiga. Minu point on, et seadus ei keela füüsilisel isikul müüa väärtpabereid teisele füüsilisele isikule alla turuhinna ning saada selle pealt deklareeritavat kahju.
to Isotamm
Ära lase end eksitada pealkirjadest. 37 Puutub asjasse küll (viide 15nele) ja 39 kahju kui sellise arvestamise seisukohalt midagi juurde ei lisa.
Jah keegi ei keela sul müüa 1 sendiga ja selle kulusse kanda. Probleem on selles, et TEGELIKULT sa neid ei võõranda lõplikult vaid tahad neid kunagi sama hinnaga tagasi saada. Ehk vaikimisi, mida sa maksuametile ei ütle, on sul tagasiostuõigus. Ja tagasiostuõiguses peitub see ülejäänud väärtus.
Me võime rääkida asjade tõendamise võimalikusest ja võimatusest aga kui küsimus püstitada, et kas see on legaalne tee maksude edasilükkamiseks, siis vastus on "ei".
Sest sa TEGELIKULT ei saa kahju.
to: bomull
aga otse loomulikult ei kavatseks ma maksuametit petta ja pabereid sama hinnaga (või hoidku selle eest - veel odavamalt) tagasi osta! 1 sendiga tädile müüdud aktsaid jäävad tädile, kuni ta need börsil müüb ja nendelt maksu ausalt ära maksab.
probleem puudub?
aga otse loomulikult ei kavatseks ma maksuametit petta ja pabereid sama hinnaga (või hoidku selle eest - veel odavamalt) tagasi osta! 1 sendiga tädile müüdud aktsaid jäävad tädile, kuni ta need börsil müüb ja nendelt maksu ausalt ära maksab.
probleem puudub?
Probleem puudub aga kui kõik niimoodi on, kus see sinu kasu siin on?:)
Tädi maksab maksu ausalt ära ja sulle ei anna midagi.(kui ta sulle annaks läheks asi jälle kahtlaseks)
Tore kui leidub häid inimesi.
Jutt algas ju maksude edasilükkamisest aga mitte raha tuuldeloopimisest (mitte et ma tahaks naeruvääristada su soovi algselt emale aga nüüd juba ka tädile headmeelt teha).
Tädi maksab maksu ausalt ära ja sulle ei anna midagi.(kui ta sulle annaks läheks asi jälle kahtlaseks)
Tore kui leidub häid inimesi.
Jutt algas ju maksude edasilükkamisest aga mitte raha tuuldeloopimisest (mitte et ma tahaks naeruvääristada su soovi algselt emale aga nüüd juba ka tädile headmeelt teha).
no on meil tädiga üks leibkond näiteks! ostame poest koos süüa ja uusi riideid. tädi jätab mulle mõnikord köögilaua nurgale natuke õlleraha kah.
tegelikult ei saa maksuamet sealt alates enam küüsi kuhugi taha haakida, eksole?
tegelikult ei saa maksuamet sealt alates enam küüsi kuhugi taha haakida, eksole?
to bomull:
tegelikult ei ole kahju saamine loomulikult minu eesmärk omaette. asi on ikka selles, et eesti seadus ei lase mul füüsilise isikuna oma portfelli kallal vaikselt nokitseda ja nõuab mult maksu tasumist isegi juhul, kui ma realiseeritud positsioonist saadu reinvesteerin.
tegelikult ei ole kahju saamine loomulikult minu eesmärk omaette. asi on ikka selles, et eesti seadus ei lase mul füüsilise isikuna oma portfelli kallal vaikselt nokitseda ja nõuab mult maksu tasumist isegi juhul, kui ma realiseeritud positsioonist saadu reinvesteerin.
Tore tädi sul siis. Tavaliselt ollakse leibkonnas koos oma abikaasa ja lastega aga maailm on väga mitmepalgeline:)
to Isotamm
Seadus on paraku sellinejahh. Sellepärast loovadki paljud endale investeerimiseks jur.isiku kuigi dividenditulu suhtes on see juba teisest küljest ebaefektiivne.
Seadus on paraku sellinejahh. Sellepärast loovadki paljud endale investeerimiseks jur.isiku kuigi dividenditulu suhtes on see juba teisest küljest ebaefektiivne.
Aga ikkagi! Lugesin tulumaksuseadust ja ei leidnud kuidagi punkti kust saaks kinni haarata!
Kas keegi võiks viidata monele punktile?
Ostan HP aktsiaid hinnaga 130 EEK. Müün need isikule A /füüsiline isik/(käest-kätte müük) hinnaga (näit) 1 EEK . Isik A müüb aktsiade börsil hinnaga 140 EEK-i.
Seega olen saanud kahju 129 EEK-i ja isik A sai kasu 139 EEK-i.Mõte on selles, et ühtlustada oma ja isiku A tulusid. Millel ühel on kirjas kahjum ja teisel kasum. Kas selline käik on maksuameti poolt aktsepteeritav, või saavad nad millegiga siin ninna karata?
NB! Ja mis saab siis kui tegu on mittelikviidsete aktsiatega, millel turuhinda ei olegi!(või tekib antud tehinguhinna pohjal!!!!)
Kas keegi võiks viidata monele punktile?
Ostan HP aktsiaid hinnaga 130 EEK. Müün need isikule A /füüsiline isik/(käest-kätte müük) hinnaga (näit) 1 EEK . Isik A müüb aktsiade börsil hinnaga 140 EEK-i.
Seega olen saanud kahju 129 EEK-i ja isik A sai kasu 139 EEK-i.Mõte on selles, et ühtlustada oma ja isiku A tulusid. Millel ühel on kirjas kahjum ja teisel kasum. Kas selline käik on maksuameti poolt aktsepteeritav, või saavad nad millegiga siin ninna karata?
NB! Ja mis saab siis kui tegu on mittelikviidsete aktsiatega, millel turuhinda ei olegi!(või tekib antud tehinguhinna pohjal!!!!)
Maksuametnik väidab, et füüsiline isik peab väärtpaberitulu deklareerima FIFO meetodil. Et ei tohi kasutada kaalutud keskmist?
Minu teada on FIFO seadusega kehtestatud ainult juriidilistele isikutele.
Minu teada on FIFO seadusega kehtestatud ainult juriidilistele isikutele.
Võib kasutada ükskõik millist meetodit. FIFO jutt pärineb vanade tuludeklaratsioonide tagakülgedelt, mingit seaduse tuge sellel jutul ei ole. Vt ka tulumaksuseaduse kommenteeritud väljaande lk 670.
Fifot ja kaalutud keskmist ei tohi kasutada segamini.
Kas keegi kes kasutab US brokerit (või on muidu tark) võiks vähe nõu anda?
Nimelt meie maksuametile meeldiks aruande esitamiseks vajaliku kulude/tulude arvestamisel et iga tehing oleks tehingu tegemise päeval päevakursiga kroonidesse viidud.
Kui tehinguid on vähegi rohkem siis tulemuseks on hullumeelselt pikk ja mõtetu arvude rodu.
Asja arutamisel maksuameti esindajaga anti telefoni teel luba et võib ka ainult aasta tulemuse (kulude/tulude lõppsumma) aasta viimase päeva kursiga kroonidesse viia. Ja siis aasta jooksul tehtud tehingud jäävadki taaladesse ja ükshaaval kroonidesse ei viida.
Kas keegi oskab midagi soovitada?
Daytraderitel peaks see olema eriti töömahukas?
please help :)
Nimelt meie maksuametile meeldiks aruande esitamiseks vajaliku kulude/tulude arvestamisel et iga tehing oleks tehingu tegemise päeval päevakursiga kroonidesse viidud.
Kui tehinguid on vähegi rohkem siis tulemuseks on hullumeelselt pikk ja mõtetu arvude rodu.
Asja arutamisel maksuameti esindajaga anti telefoni teel luba et võib ka ainult aasta tulemuse (kulude/tulude lõppsumma) aasta viimase päeva kursiga kroonidesse viia. Ja siis aasta jooksul tehtud tehingud jäävadki taaladesse ja ükshaaval kroonidesse ei viida.
Kas keegi oskab midagi soovitada?
Daytraderitel peaks see olema eriti töömahukas?
please help :)
Käisin maksuametis tulusid deklareerimas. Selgus, et maakleritasusid ei saa arvestada väärtpaberi soetamismaksumuse sisse. Pidi olema mingi määrus mis seda ütleb - äkki oskab keegi kommenteerida?
(TMS § 38 "Soetamismaksumus" - kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parandamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud - deklaratsiooni täitmisel lähtusin sellest põhimõttest).
(TMS § 38 "Soetamismaksumus" - kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parandamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud - deklaratsiooni täitmisel lähtusin sellest põhimõttest).
küsi, mis määrus konkreetselt
Siiani on väga paljud saanud hakkama nii, et maaklertasud on liidetud soetushinnale juurde, nii on saadud kõrgem ostuhind ja müügi puhul võib maaklertasud eraldi tulu vähendava reana välja tuua. Miks see nii kummalisel moel peab käima, ei tea. Aga igal juhul on juba aastaid maksuamet sellist väärtpaberitulude deklareerimist tunnustanud.