he he viibin siin veel ca 3 aastat.
Siis tax treaty järgi võib Soomes sinu saadud palgatulu maksustada. Samas, kui sa oled Eestist ära üle poole aastast, siis pole sa maksu mõttes Eesti resident, nii et Siimule pole vaja midagi maksta...
kodus käin vast 3 korda aastas. esimese palga saan 1. oktoobril, väärtpaberitulu pole ka veel saanud, niiet ei tea, kellele maksan. eks ma ütle teilegi, kui teada saan.
Lugupeetud James,
Juhiksin su ta"helepanu sellele, et 183 pa"eva on ainult yks residentsuse ma"a"ratlemise kriteeriumitest. Ta"iesti eraldiseisvaks kriteeriumiks on alaline elukoht, millel ei ole poole aastaga midagi pistmist.
Sa v6id ka kaheks aastaks va"lisla"hetusse olla saadetud, kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da, kui su alaline elukoht Eestisse ja"a"b. Ka maksulepingus on alaline elukoht just peamiseks kriteeriumiks ning pidev viibimiskoht (see samastub eelk6ige poole aasta kriteeriumiga) on alles kolmandaks kriteeriumiks.
Soovitan Teil osta peatselt poelettidele j6udev uue tulumaksuseaduse kommentaarid, kus yle 1000 lehekyljelt leiate nii m6ndagi enese jaoks huvitavat.
Tervitustega,
Erki
www.tax-leiden.nl
Juhiksin su ta"helepanu sellele, et 183 pa"eva on ainult yks residentsuse ma"a"ratlemise kriteeriumitest. Ta"iesti eraldiseisvaks kriteeriumiks on alaline elukoht, millel ei ole poole aastaga midagi pistmist.
Sa v6id ka kaheks aastaks va"lisla"hetusse olla saadetud, kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da, kui su alaline elukoht Eestisse ja"a"b. Ka maksulepingus on alaline elukoht just peamiseks kriteeriumiks ning pidev viibimiskoht (see samastub eelk6ige poole aasta kriteeriumiga) on alles kolmandaks kriteeriumiks.
Soovitan Teil osta peatselt poelettidele j6udev uue tulumaksuseaduse kommentaarid, kus yle 1000 lehekyljelt leiate nii m6ndagi enese jaoks huvitavat.
Tervitustega,
Erki
www.tax-leiden.nl
Lisaksin ka paar viidet m6nele yrgaegsele eestikeelsele artiklile, mis ka"sitlevad maksuresidentsust. 1,5 aasta jooksul ega ka uue tulumaksuseaduse vastuv6tmisega ei ole olukord siiski sugugi muutunud. Ehk valgustab midagi.
1. Fyysiliste isikute residentsuse ma"a"ratlemisest Eestis:
http://www.maksumaksjad.ee/mm/13resident.html
2. Siseriiklik residentsus versus maksulepingu residentsus
http://www.maksumaksjad.ee/mm/21siseriik.html
Tervitustega,
Erki
euu@ibfd.nl
www.ibfd.nl
1. Fyysiliste isikute residentsuse ma"a"ratlemisest Eestis:
http://www.maksumaksjad.ee/mm/13resident.html
2. Siseriiklik residentsus versus maksulepingu residentsus
http://www.maksumaksjad.ee/mm/21siseriik.html
Tervitustega,
Erki
euu@ibfd.nl
www.ibfd.nl
to uustalu:
Põhimõtteliselt sul on õigus residentsuse koha pealt ja Eestist saadud tulude puhul on muidugi teine lugu, aga hetkel jutuks olnud Soomest saadud palgatulu maksustamise puhul polegi niivõrd oluline residentsus kui just see, kus teenistus toimunud on - praegusel juhul Soomes. Soomes toimunud teenistust ei maksustata juhul kui inimene on seal viibinud alla 183 päeva aastas ja mõnedel muudel tingimustel, mida vist läheks pikale üles lugeda. Eesti Soome maksulepingu §15 reglementeerib selle, kuidas palgatulu maksustatakse.
Õhtuseks lugemiseks peaks uue tulumaksuseaduse kommentaarid kindlasti ostma:-).
Tervitades,
James
Põhimõtteliselt sul on õigus residentsuse koha pealt ja Eestist saadud tulude puhul on muidugi teine lugu, aga hetkel jutuks olnud Soomest saadud palgatulu maksustamise puhul polegi niivõrd oluline residentsus kui just see, kus teenistus toimunud on - praegusel juhul Soomes. Soomes toimunud teenistust ei maksustata juhul kui inimene on seal viibinud alla 183 päeva aastas ja mõnedel muudel tingimustel, mida vist läheks pikale üles lugeda. Eesti Soome maksulepingu §15 reglementeerib selle, kuidas palgatulu maksustatakse.
Õhtuseks lugemiseks peaks uue tulumaksuseaduse kommentaarid kindlasti ostma:-).
Tervitades,
James
Tahtsin öelda ei maksustata Soomes, mitte ei maksustata.
Sorry James,
Ma ei po"o"ranud kiiruga ta"helepanu teksti sisule vaid la"htusin subjektireast. Seega arvasin, et jutt on va"a"rtpaberituludest, mitte palgatuludest.
Samas ei ole palgatulu artiklil ja"lle midagi residentsusega pistmist. See puudutab olukorda, kus Eesti resident viibib Soomes alla 183 pa"eva, ta saab va"ljaspoolt Soomet ja tema palgakulu ei kohaldata Soomes asuvale pysivale tegevuskohale. Kui nendest kolmest kriteeriumist kasv6i yks ei ta"itu, on Soomel 6igus maksustada allikatulu ja Eestil k6ik yleja"a"nud residentsusp6him6tte alusel. Kui k6ik kolm tingimust ta"ituvad, ja"a"b ta"ielik maksustamise 6igus Eestile ja Soomlased peavad suu puhtaks pyhkima.
Kui isik muutub Soome residendiks, siis ja"a"b ta"ielik maksustamis6igus Soomele ja Eesti peab suu puhtaks pyhkima.
Nagu ma aga ennist ma"rkisin, v6ib isik Soomes olla ka mitu aastat (pa"evagi Eestis viibimata), kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da.
Ma ei po"o"ranud kiiruga ta"helepanu teksti sisule vaid la"htusin subjektireast. Seega arvasin, et jutt on va"a"rtpaberituludest, mitte palgatuludest.
Samas ei ole palgatulu artiklil ja"lle midagi residentsusega pistmist. See puudutab olukorda, kus Eesti resident viibib Soomes alla 183 pa"eva, ta saab va"ljaspoolt Soomet ja tema palgakulu ei kohaldata Soomes asuvale pysivale tegevuskohale. Kui nendest kolmest kriteeriumist kasv6i yks ei ta"itu, on Soomel 6igus maksustada allikatulu ja Eestil k6ik yleja"a"nud residentsusp6him6tte alusel. Kui k6ik kolm tingimust ta"ituvad, ja"a"b ta"ielik maksustamise 6igus Eestile ja Soomlased peavad suu puhtaks pyhkima.
Kui isik muutub Soome residendiks, siis ja"a"b ta"ielik maksustamis6igus Soomele ja Eesti peab suu puhtaks pyhkima.
Nagu ma aga ennist ma"rkisin, v6ib isik Soomes olla ka mitu aastat (pa"evagi Eestis viibimata), kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da.
Äkki keegi annab nõu kuidas maksustatakse EVP-de müügist saadud tulu. (Näiteks kui minu vanemad on saanud kompensatsiooniks EVP-d ja tahavad need minu nimele kanda ja mina omakorda soovin neid müüa.) Pakuksin ise välja järgmise skeemi: vanemad teevad turuvälise tehingu turul kehtiva hinnaga ja mina müün EVP-d maha sama hinnaga. Tulu ma saanud ei ole ja tulumaksu maksma ei pea - on mul õigus või oleks seda tehingut lihtsam teha mingi kinkelepinguga ?
väga head maksustamisalast informatsiooni saab hanza.net internetipangast.
https://www.hanza.net/cgi-bin/hanza/markets/maksuinfo.jsp
https://www.hanza.net/cgi-bin/hanza/markets/maksuinfo.jsp
Hanza/Markets kodulehekylg on kyll ha"sti kujundatud, kuid ma ei julgeks seda va"ga t6siselt v6tta (lugege lehekylje alt ka disclaimerit).
Na"iteks kehtivate maksulepingute nimekiri on umbes 1999. aasta keskpaiga seisuga. Samuti on "muude sa"tete" all va"idetud, et seadusesse on toodud sisse uus m6iste "pysiv tegevuskoht". Kas ligi 3 aasta vanust sa"tet pruugib pidada siiski uueks?
Kirjeldused on siiski va"ge pealiskaudsed ja maksumaksjale midagi tarka nad vist ei anna.
Na"iteks kehtivate maksulepingute nimekiri on umbes 1999. aasta keskpaiga seisuga. Samuti on "muude sa"tete" all va"idetud, et seadusesse on toodud sisse uus m6iste "pysiv tegevuskoht". Kas ligi 3 aasta vanust sa"tet pruugib pidada siiski uueks?
Kirjeldused on siiski va"ge pealiskaudsed ja maksumaksjale midagi tarka nad vist ei anna.
küsimus lühidalt: kas väärtpaberite kinkimine füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saab arvestada samuti nagu müügist saadud kahju?
proovin olukorda selgemalt väljendada:
mul on nt. 100 Hansapanga aktsiat, olen need omandanud 10 krooniga aktsia, seega maksnud nende eest kokku 1000 krooni. veel on mul 100 nokia aktsiat, mille olen omandanud kah 10 krooni tükk (kokku samuti 1000 krooni).
müün nokia ära, hinnaga 100 krooni aktsia eest ja saan 10 000 krooni, millest tulu on seega 9000 krooni.
Hansapanga aktsiad kingin ära nt. oma emale ja saan selle tehinguga
kahju 1000 krooni. Emal tekib potentsiaalne tulumaksukohustus - kui ta oma aktsiad võõrandab, maksab ta maksu kogu saadu pealt, sest tema jaoks oli soetamismaksumus 0 krooni.
TMS § 39 järgi peaksin nüüd lahutama 9000-1000=8000 ja maksma sellelt summalt 26% tulumaksu.
Mis minu arutluskäigus ei klapi?
proovin olukorda selgemalt väljendada:
mul on nt. 100 Hansapanga aktsiat, olen need omandanud 10 krooniga aktsia, seega maksnud nende eest kokku 1000 krooni. veel on mul 100 nokia aktsiat, mille olen omandanud kah 10 krooni tükk (kokku samuti 1000 krooni).
müün nokia ära, hinnaga 100 krooni aktsia eest ja saan 10 000 krooni, millest tulu on seega 9000 krooni.
Hansapanga aktsiad kingin ära nt. oma emale ja saan selle tehinguga
kahju 1000 krooni. Emal tekib potentsiaalne tulumaksukohustus - kui ta oma aktsiad võõrandab, maksab ta maksu kogu saadu pealt, sest tema jaoks oli soetamismaksumus 0 krooni.
TMS § 39 järgi peaksin nüüd lahutama 9000-1000=8000 ja maksma sellelt summalt 26% tulumaksu.
Mis minu arutluskäigus ei klapi?
Tegelikult on vist veel olemas ka selline paragrahv:
Tulumaksuseadus (vastu võetud 8.12.1993)
§ 9. Residendi tulu
(2) Residendist maksumaksja tulu hulka ei arvata
2) füüsiliste isikute ... poolt füüsilistelt isikutelt ...vastuvõetud kingitused.
Tulumaksuseadus (vastu võetud 8.12.1993)
§ 9. Residendi tulu
(2) Residendist maksumaksja tulu hulka ei arvata
2) füüsiliste isikute ... poolt füüsilistelt isikutelt ...vastuvõetud kingitused.
seda küll, see on uues TMS-s kirjas § 19 lg 3p 6, ning puudutab kingi saajat. mind huvitab, kas kinkija saab kingitud väärtpaberid enda kahjuks kirjutada.
to:isotamm
Arvan, et kinkimist ei saa kuidagi käsitleda kahjuna - kinkimine on ju vabatahtlik. Muidugi kui sa need aktsiad oled kinkinud siis pead sa maksuametile tõestama, et sa ikka oled need kinkinud (vajalik notariaalne kinkeleping) mis tõestab, et sa nende aktsiate eest tulu pole saanud. Kui sa teed notariaalse kinkelepingu pead sa ikkagi näitama selles lepingus nende aktsiate väärtuse. Seadus näeb ette mingi miinimumhinna mille pealt pead maksma riigilõivu ja notaritasu (kinnisvara puhul on see 10 000 krooni, aktsiate kohta ei oska öelda). Minu küsimus olekski kas kingituse müügist saadud tulu on kuidagi seotud selle kinkelepingus näidatud hinnaga või arvestatakse seda ikka kui null krooni eest saadud vara millelt pead maksma tulumaksu 26%?
Arvan, et kinkimist ei saa kuidagi käsitleda kahjuna - kinkimine on ju vabatahtlik. Muidugi kui sa need aktsiad oled kinkinud siis pead sa maksuametile tõestama, et sa ikka oled need kinkinud (vajalik notariaalne kinkeleping) mis tõestab, et sa nende aktsiate eest tulu pole saanud. Kui sa teed notariaalse kinkelepingu pead sa ikkagi näitama selles lepingus nende aktsiate väärtuse. Seadus näeb ette mingi miinimumhinna mille pealt pead maksma riigilõivu ja notaritasu (kinnisvara puhul on see 10 000 krooni, aktsiate kohta ei oska öelda). Minu küsimus olekski kas kingituse müügist saadud tulu on kuidagi seotud selle kinkelepingus näidatud hinnaga või arvestatakse seda ikka kui null krooni eest saadud vara millelt pead maksma tulumaksu 26%?
to Jurmala:
TMS § 39 ei ava väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju mõistet selliselt, et kahju poleks vabatahtlikult võimalik saada. Räägitakse vaid võõrandamisest, mis toimub allpool soetamisväärtust. Ka kinkimine on võõrandamine. Kas midagi oleks teisiti, kui müüksin aktsiad mingi naljahinnaga?
Ehk teisisõnu: kas TMS kohustab füüsilisi isikuid väärtpaberitehinguid turuhinnaga tegema? Juriidiliste isikute puhul on selline kohustus olemas (vastasel korral järgneb maks).
TMS § 39 ei ava väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju mõistet selliselt, et kahju poleks vabatahtlikult võimalik saada. Räägitakse vaid võõrandamisest, mis toimub allpool soetamisväärtust. Ka kinkimine on võõrandamine. Kas midagi oleks teisiti, kui müüksin aktsiad mingi naljahinnaga?
Ehk teisisõnu: kas TMS kohustab füüsilisi isikuid väärtpaberitehinguid turuhinnaga tegema? Juriidiliste isikute puhul on selline kohustus olemas (vastasel korral järgneb maks).
to jurmala:
(jätkuks) kingisaaja maksab maksu ikka kasult (kink on tasuta saadud, seega soetamisväärtus on 0)
(jätkuks) kingisaaja maksab maksu ikka kasult (kink on tasuta saadud, seega soetamisväärtus on 0)
Kui eelnimetatud skeemide abil õnnestuks tulumaksu vältida, oleks tegemist väga hea äriideega ja praeguste väärtpaberitehingute tegemise asemel võiks alustada massiliste vastastikuste kinkelepingute koostamisega.
to:luuser
küsimus saab ikka olla vaid maksu edasilükkamises, mitte vältimises. kinkimisest (või madala hinnaga müügist)saadud kahju on potentsiaalselt võrdne hilisema kasuga.
küsimus saab ikka olla vaid maksu edasilükkamises, mitte vältimises. kinkimisest (või madala hinnaga müügist)saadud kahju on potentsiaalselt võrdne hilisema kasuga.
to:Luuser
See skeem mis ma pakkusin EVP-de osas peaks küll toimima.
See skeem mis ma pakkusin EVP-de osas peaks küll toimima.