Mingeid aruandeid ei aktsiatega kauplemisest saadud kasumite kohta esitama, juhul kui see on ainus USA-st saadud tulu.
Tänud!
See W-8BEN tuleb vist igal juhul saata, isegi kui mul pole plaanis intresse ega dividende teenida? Vähemalt Datek nagu paistab nõudvat seda.
W-8BEN'i (asub siin) kohta on mul ka mõned küsimused :)
Kas osa III (Notional Principal Contracts) juurde tuleb ka ristike teha? Ilmselt mitte, aga mida see täpsemalt tähendab?
Mingit ITIN-i (Individual Taxpayer Identification Number) või muud taolist ei ole vist ka vaja taotleda?
See W-8BEN tuleb vist igal juhul saata, isegi kui mul pole plaanis intresse ega dividende teenida? Vähemalt Datek nagu paistab nõudvat seda.
W-8BEN'i (asub siin) kohta on mul ka mõned küsimused :)
Kas osa III (Notional Principal Contracts) juurde tuleb ka ristike teha? Ilmselt mitte, aga mida see täpsemalt tähendab?
Mingit ITIN-i (Individual Taxpayer Identification Number) või muud taolist ei ole vist ka vaja taotleda?
Muutsin selle teema taas aktuaalseks.
--
Ise arvestan väärtpaberite maksustamisel kahte võimalust, mis kajastuvad maksudeklaratsiooni erinevatel ridadel - investeerimiskindlustus ja väärtpaberitehingud.
Samuti on võimalik tulusid genereerida ka ettevõtlustuludena.
--
Kuna mul oli 1997.a. väärtpaberitehingutelt edasikandunud kahju, siis pole (teatavatel juhtudel) olnud otstarbekas kindlustusega jamada.
Samas olen tänu sellele kahjumile avastanud lisavõimalusi väärtpaberitulude juhtimisel, mis paneb mind arvama, et konkreetsete skeemide juures on kahjum vaid teretulnud nähtus...
--
See on minu isiklik teemaarendus. Huvitav oleks teada, millised on teiste kogemused maksude juhtimise vallas.
--
PS. Kuulukse, et Eesti riik tahab väärtpaberite kahjumitelt 5a. edasikandmise piirangu maha võtta.
--
Ise arvestan väärtpaberite maksustamisel kahte võimalust, mis kajastuvad maksudeklaratsiooni erinevatel ridadel - investeerimiskindlustus ja väärtpaberitehingud.
Samuti on võimalik tulusid genereerida ka ettevõtlustuludena.
--
Kuna mul oli 1997.a. väärtpaberitehingutelt edasikandunud kahju, siis pole (teatavatel juhtudel) olnud otstarbekas kindlustusega jamada.
Samas olen tänu sellele kahjumile avastanud lisavõimalusi väärtpaberitulude juhtimisel, mis paneb mind arvama, et konkreetsete skeemide juures on kahjum vaid teretulnud nähtus...
--
See on minu isiklik teemaarendus. Huvitav oleks teada, millised on teiste kogemused maksude juhtimise vallas.
--
PS. Kuulukse, et Eesti riik tahab väärtpaberite kahjumitelt 5a. edasikandmise piirangu maha võtta.
To Madagaskar:
Kus kohas see kahjumite edasikandmise 5 a. piirang praegu kirjas on?
Kus kohas see kahjumite edasikandmise 5 a. piirang praegu kirjas on?
väärtpaberite müügist saadud kahjude puhul ei ole 5 aasta piirangut (vt. TMS § 39). Samuti ei ole väärtpaberitest saadud tulusid võimalik lugeda ettevõtlustuldeks (vt. TMS § 14 lg 3). See kõik kehtib muidugi füüsiliste isikute kohta kuna juriidilised isikud teadupärast maksavad tulumaksu ainult tulude jaotamise, mitte nende genereerimisega seoses.
Olen pisut ajast maha jäänud - 5a. piirang kadus minu arust koos uue TMS'ga.
Ettevõtlustuludena on väärtpaberitulusid väga lihtne kajastada - tee ettevõte ja GO.
Ettevõtlustulusid on võimalik genereerida nn. väljaspool dividende (kasutades eri riike, finantsskeeme, hüvitisi jpm.).
Ettevõtlustuludena on väärtpaberitulusid väga lihtne kajastada - tee ettevõte ja GO.
Ettevõtlustulusid on võimalik genereerida nn. väljaspool dividende (kasutades eri riike, finantsskeeme, hüvitisi jpm.).
Minu teada polnud 5 a piirangut ka vanas TMS-s.
oli küll
Vaata kuni 31.12.99 kehtinud TMS paragrahve 21 ja 22. Seal on selgelt öeldud, et 5 a piirang kehtib tulusid ületavate kulude suhtes, aga EI KEHTI vara võõrandamisest saadud kahju suhtes. Väärtpaberite võõrandamusel tuleb lähtuda pargrahvi 22 lõigetest 5 ja 6, mitte aga paragrahv 21 lõikest 1. Parandage kui asjast valesti aru saan.
to enz: täitsa õige, tahtsin ka ise samuti kommenteerida
See on vist kõige kindlam moodus.
1. vastus: 5a. klausel pole kuhugi kadunud. TMS punktile polnud aega viidata.
2. vastus: piirangut ei ole ja väidetavalt pole olnudki (see tundus usaldusväärsem)
Vana TMS §22p5-6 lubavad tõesti kahju piiramatult edasi kanda.
Suur tänu Teile harimise eest! Käsitlesin kogu füüsilise isiku ostu-müügi temaatikat tulude-kuludena :)
1. vastus: 5a. klausel pole kuhugi kadunud. TMS punktile polnud aega viidata.
2. vastus: piirangut ei ole ja väidetavalt pole olnudki (see tundus usaldusväärsem)
Vana TMS §22p5-6 lubavad tõesti kahju piiramatult edasi kanda.
Suur tänu Teile harimise eest! Käsitlesin kogu füüsilise isiku ostu-müügi temaatikat tulude-kuludena :)
Kas kellegil on kogemusi väärtpaberite müümisega füüsilise isikuga seotud firmale kahjumiga (kas MA käsitleb seda kui teeseldud tehingut või mitte?).
silmas on peetud ikka turuhinnast madalamat müüki
to jraid:
Maksuamet võib seda käsitleda, kuidas tahab, aga kui sul paberid korras on ja lepingud taga, siis ei saa nad midagi teha.
Maksuamet võib seda käsitleda, kuidas tahab, aga kui sul paberid korras on ja lepingud taga, siis ei saa nad midagi teha.
to james:
Maksuamet käsitleb seda nii, et nõuab 26/74 tulumaksu summalt, mille osas vastav tehing oli tehtud alla turuhinna (kui oli müük)
Maksuamet käsitleb seda nii, et nõuab 26/74 tulumaksu summalt, mille osas vastav tehing oli tehtud alla turuhinna (kui oli müük)
to bomull:
Alati on hea maksuküsimustes konservatiivne olla ja TMS §50 (4) sätestab tõesti võimaluse, et maksuhaldur võib turuhinnast erinevate hindade korral rakendada tulumaksu määramisel turuhindu. Sellisel juhul oleks füüsilise isiku tulumaks 26 %, mitte 26/74 - seda ainult seotud isikute puhul, kui oleks tegemist mitteseotud isikutega, siis sellist võimalust neil pole. Vastupidi küll - kui juriidiline isik müüks aktsiad turuhinnast odavamalt temaga seotud füüsilisele isikule, siis peaks JI kinni pidama ja ära maksma tulumaksu 26/74, jällegi - mitteseotud isiku puhul pole neil midagi teha.
Seega puudub maksuametil nagu seaduslik alus tulumaksu määramiseks.
Aga alati võis sul olla ju forwardleping sõlmitud ajal, mil aktsia hind oli veel madalam ja müük toimus siis selle alusel. Nii et ilma forwardlepinguta ei maksa madalama hinnaga seotud iskule tõesti müüa.
Alati on hea maksuküsimustes konservatiivne olla ja TMS §50 (4) sätestab tõesti võimaluse, et maksuhaldur võib turuhinnast erinevate hindade korral rakendada tulumaksu määramisel turuhindu. Sellisel juhul oleks füüsilise isiku tulumaks 26 %, mitte 26/74 - seda ainult seotud isikute puhul, kui oleks tegemist mitteseotud isikutega, siis sellist võimalust neil pole. Vastupidi küll - kui juriidiline isik müüks aktsiad turuhinnast odavamalt temaga seotud füüsilisele isikule, siis peaks JI kinni pidama ja ära maksma tulumaksu 26/74, jällegi - mitteseotud isiku puhul pole neil midagi teha.
Seega puudub maksuametil nagu seaduslik alus tulumaksu määramiseks.
Aga alati võis sul olla ju forwardleping sõlmitud ajal, mil aktsia hind oli veel madalam ja müük toimus siis selle alusel. Nii et ilma forwardlepinguta ei maksa madalama hinnaga seotud iskule tõesti müüa.
Soovitan korraldada firma kaudu.Firma loomine/osaühing/ei ole keeruline.Samal ajal eraisikutest teenuste kasutajad tahavad maksta sulle sularahas s.t.ilma maksudeta ja Sul tuleb kombineerida rahade arvelevõtmine firmas,Samuti tuleb sul maksta osadele teenuste osutajatele sularahas.Kõik säästud saad suunata aktsiatesse ja fondidesse, palka pead maksma ametlikult direktorile ja soovitavalt ka ühele töötajale a`1400 eek-i.<
kui ma olen saanud kasumit tehingutelt soomes ja soome aktsiatega, kuhu ma pean siis maksu maksma ja sama küsimus ka füüsilise töö eest saadud palga kohta?
to rene222:
Soomes saadud aktsiatulult pead tulumaksu maksma Eestis (kui sa oled ikka Eesti resident).
Soomes saadud aktsiatulult pead tulumaksu maksma Eestis (kui sa oled ikka Eesti resident).
to rene222:
Füüsilise töö puhul sama lugu mis aktsiatega tegelikult - tulumaksu makstakse Eestis, v.a. juhul kui viibisid Soomes üle 183 päeva.
Füüsilise töö puhul sama lugu mis aktsiatega tegelikult - tulumaksu makstakse Eestis, v.a. juhul kui viibisid Soomes üle 183 päeva.