Meie äriühingute tulumaksusüsteemi pole ka kusagil mujal rakendatud ning seda peeti ja peetakse osaliselt ka tänaseni utoopiliseks.
Samas enne kui meie äriühingute maksusüsteem loodi, oli see sama süsteem pakutudki välja teoreetilisena just füüsiliste isikute maksustamiseks. Kaks head allikat selle kohta on näiteks: Sven-Olof Lodin, Progressive Expenditure Tax - an Alternative? A report of the 1972 Government Commission on Taxation (LiberFörlag, 1978) või Ed. Sijbren Cnossen, Comparative Tax Studies, Essays in honour of Richard Goode, Income and expenditure taxes in practice (North-Holland Publishing Company, 1983).
Neid lugedes jääb mulje nagu räägitaks otse Eesti äriühingute tulumaksust. Ainus vahe on, et originaalis kirjutatigi see füüsiliste isikute maksustamiseks. Ehk meie äriühingute tulumaksu taga peituv on taaselustatud vana idee ja mina iseenesest ei näe muud takistust selle rakendamiseks kui vaid mure riigieelarve laekumise pärast. Samas kurtsid pessimistid sama häda ka 1994 aastal enne proportsionaalse tulumaksu kehtestamist ning 1999 aastal enne meie kehtiva äriühingute tulumaksusüsteemi loomist.
uustalu´le:
No aga siis tekib küsimus milleks siis üldse tulumaksuga jätkata (ka selle n.ö tarbimisele kuluva palgaosa maksustamisega)...
Kas poleks Sinu poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks lihtsam rakendada kaudseid makse, nn. "tarbimismakse"...
Tehniliselt pole võimatu ka TARBIMISmaksuvabamiinimumi kasutuselevõtmine, mille ULATUSES riik teat. perioodi jooksul arvest.-ud maksu "tarbijale" tagastab.... Alustuseks võiks see olla nt. vaesuspiir vms, ilma milleta inimese eksistents lõpeb....
No aga siis tekib küsimus milleks siis üldse tulumaksuga jätkata (ka selle n.ö tarbimisele kuluva palgaosa maksustamisega)...
Kas poleks Sinu poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks lihtsam rakendada kaudseid makse, nn. "tarbimismakse"...
Tehniliselt pole võimatu ka TARBIMISmaksuvabamiinimumi kasutuselevõtmine, mille ULATUSES riik teat. perioodi jooksul arvest.-ud maksu "tarbijale" tagastab.... Alustuseks võiks see olla nt. vaesuspiir vms, ilma milleta inimese eksistents lõpeb....
Eks äriühingu ja füüsilise isiku tulumaksu tulebki käsikäes vaadata, sest üks on vaid teise pikendus. Kui me oleme äriühingu tulumaksu puhul taganud võimaluse lükata tulumaksu investeerimise puhul lõpmatuseni edasi, siis ühetaolise ning lihtsa maksusüsteemi tagamiseks olekski vaja sama ka füüsiliste isikute tulumaksu puhul tagada. Vastupidine alternatiiv on tekitada mõlemale samasugune maksubaas nagu meil oli 1994-2000.
Tegelikult käibemaksu madaldatud määrade mõte ongi sama, mis tulumaksuvaba miinimumil ehk et ei tekiks sellist alandavat olukorda, kus riik ühe käega annab inimese väljasuremise vältimiseks näpuotsaga toetust ning samas teise käega korjab osa sellest jälle maksudena tagasi. Seetõttu nähaksegi paljudes riikides ette hädavajalike teenuste puhul (toiduained, ühistransport, jne) käibemaksu madaldatud määrad.
Tegelikult käibemaksu madaldatud määrade mõte ongi sama, mis tulumaksuvaba miinimumil ehk et ei tekiks sellist alandavat olukorda, kus riik ühe käega annab inimese väljasuremise vältimiseks näpuotsaga toetust ning samas teise käega korjab osa sellest jälle maksudena tagasi. Seetõttu nähaksegi paljudes riikides ette hädavajalike teenuste puhul (toiduained, ühistransport, jne) käibemaksu madaldatud määrad.
Jättes praegu kõrvale õigluse aspekti füüs./jur. isikute tulumaksude omavahelisel kõrvutamisel...
ja eeldades, et tulumaksustamisest loobutaks---
siis miks ikkagi eelistada kaubagruppide ja teenuste lõikes käibemaksu diferentseerimisele (tarbimis)maksuvabamiinimumi, sarnaselt tulumaksule ???
Aga seetõttu, et ...
--see oleks igal juhul eesmärki täitev (iga elusolend vajab mingit toitu- selle pealt kokku hoida või seda mõne nn "luksus"kaubaga täielikult asendada pole võimalik);
--säiliks valikuvabadus (igal tarbijal erinev ostukorv-- kellelgi pole õigust ette kirjutada on´s hädavajalikuks kaubaks kartul või banaan)
--lihtne administreerimine- kauba tarbimishetkel ei tehtaks vahet, on see esmatarbe- või "luksus"kaup (nt. arvuti, banaan =>kui tahad, loobu söömisest ja osta arvuti...:), mis on hädavajalik töövahend)
--see ei sega soovi korral "positiivset" diskrimineerimist käibemaksu alusel, kus ühiskonna üldisel aksepteerimisel võib kehtestada mõnedele kaupadele KÕRGENDATUD tarbimismaksu määrad (tervistkahjustavad, "ilmsed" lux- kaubad jne)
ja eeldades, et tulumaksustamisest loobutaks---
siis miks ikkagi eelistada kaubagruppide ja teenuste lõikes käibemaksu diferentseerimisele (tarbimis)maksuvabamiinimumi, sarnaselt tulumaksule ???
Aga seetõttu, et ...
--see oleks igal juhul eesmärki täitev (iga elusolend vajab mingit toitu- selle pealt kokku hoida või seda mõne nn "luksus"kaubaga täielikult asendada pole võimalik);
--säiliks valikuvabadus (igal tarbijal erinev ostukorv-- kellelgi pole õigust ette kirjutada on´s hädavajalikuks kaubaks kartul või banaan)
--lihtne administreerimine- kauba tarbimishetkel ei tehtaks vahet, on see esmatarbe- või "luksus"kaup (nt. arvuti, banaan =>kui tahad, loobu söömisest ja osta arvuti...:), mis on hädavajalik töövahend)
--see ei sega soovi korral "positiivset" diskrimineerimist käibemaksu alusel, kus ühiskonna üldisel aksepteerimisel võib kehtestada mõnedele kaupadele KÕRGENDATUD tarbimismaksu määrad (tervistkahjustavad, "ilmsed" lux- kaubad jne)
meelis,
sellel tarbimis-maksuvabamiinimumi puhul on kardetavasti jube suured administreerimiskulud. Kas keegi tädi peab inimese kulutšekid üle vaatama?
Muidugi on võimalik, et kaubanduskettide kliendikaartide andmed saadetakse automaatselt maksuametisse, aga siiski ...
Lisaks saaks suurem osa inimestest selle maksuvaba osa pea alati täis, seega oleks lihtsam lihtsalt igale inimesele 500 eeku kuus kontole kanda ning öelda, et see on maksutagastus....
sellel tarbimis-maksuvabamiinimumi puhul on kardetavasti jube suured administreerimiskulud. Kas keegi tädi peab inimese kulutšekid üle vaatama?
Muidugi on võimalik, et kaubanduskettide kliendikaartide andmed saadetakse automaatselt maksuametisse, aga siiski ...
Lisaks saaks suurem osa inimestest selle maksuvaba osa pea alati täis, seega oleks lihtsam lihtsalt igale inimesele 500 eeku kuus kontole kanda ning öelda, et see on maksutagastus....
Loomulikult mingit kulutshekkide ülevaataja- tädi vaja pole. Kas just 500, aga põhimõtteliselt just nii see olla võikski... See peaks olema summa maksubaasilt, mille ulatuses inimene igal juhul "tarbib"-- nt vaesuspiir, ostukorv vms
"...Lisaks saaks suurem osa inimestest selle maksuvaba osa pea alati täis, seega oleks lihtsam lihtsalt igale inimesele 500 eeku kuus kontole kanda ning öelda, et see on maksutagastus..."
"...Lisaks saaks suurem osa inimestest selle maksuvaba osa pea alati täis, seega oleks lihtsam lihtsalt igale inimesele 500 eeku kuus kontole kanda ning öelda, et see on maksutagastus..."
Mõelda, et see 500 eek iga kuiselt on maksutagastus on nüüd küll nõme! Vabandust väga, aga tahaks ka teada, kas kusagil sellist asja tehtakse (st öeldakse, et saate kõik 0,5k ja mõelge, et see maksutagastus)?
savipäts tegi - tõsi, 500 eeku tervelt 4 aasta peale.
Maksufilosoofiliselt---
kas praeguste otseste maksude (tulumaks) tingimustes tulumaksuvaba miinimumi puhul 2000*0,22=440 krooni "tagastamine" igaühele kuu kohta siis ei ole nõme või on "vähem nõmedam"??????
Juhin tähelepanu, et eeldusena kehtiks---
-ühetaoline tarbimismaks
-otsest maksu--> tulumaksu poleks
Idee rakendada tarbimismaksuvaba miinimumi oli mõeldud neile kaudsete maksude oponentidele kes leidsid, et vaesemad inimesed saaksid võrreldes otseste maksude kehtimise jätkumisega "diskrimineeritud"...
kas praeguste otseste maksude (tulumaks) tingimustes tulumaksuvaba miinimumi puhul 2000*0,22=440 krooni "tagastamine" igaühele kuu kohta siis ei ole nõme või on "vähem nõmedam"??????
Juhin tähelepanu, et eeldusena kehtiks---
-ühetaoline tarbimismaks
-otsest maksu--> tulumaksu poleks
Idee rakendada tarbimismaksuvaba miinimumi oli mõeldud neile kaudsete maksude oponentidele kes leidsid, et vaesemad inimesed saaksid võrreldes otseste maksude kehtimise jätkumisega "diskrimineeritud"...
Tänane (senistest konkreetsem) uudis:
"Koalitsiooniparteid on majandusprogrammi sisse kirjutanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis kaotab eraisikute kohustuse maksta väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu, kui saadud tulu ei võeta eratarbimisse, vaid investeeritakse".
Eelöelduga seoses oleks vist mõistlik vähemalt jälgida mida ikkagi hakatakse sisse kirjutama.
Kas keegi teab üksikasju? Kui peaks selguma et pakutav variant jätab soovida, oleks hea sekkuda.
Kas kellelgi on arvestatavaid võimalusi? Sisust rääkides arvan mina et ma oleksin valmis välja pakkuma
üpris hea lahenduse, nii maksjatele, maksukogujatele kui ka vastastele.
"Koalitsiooniparteid on majandusprogrammi sisse kirjutanud tulumaksuseaduse muudatuse, mis kaotab eraisikute kohustuse maksta väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu, kui saadud tulu ei võeta eratarbimisse, vaid investeeritakse".
Eelöelduga seoses oleks vist mõistlik vähemalt jälgida mida ikkagi hakatakse sisse kirjutama.
Kas keegi teab üksikasju? Kui peaks selguma et pakutav variant jätab soovida, oleks hea sekkuda.
Kas kellelgi on arvestatavaid võimalusi? Sisust rääkides arvan mina et ma oleksin valmis välja pakkuma
üpris hea lahenduse, nii maksjatele, maksukogujatele kui ka vastastele.
tule lagedale...
uudsed, seni mitte kõlanud momendid..
Vastukajasid on ainult üks, ei oskagi öelda kas pole huvi või on kõik tõesti sedavõrd äraootavad.
Proovime siis veel kord, saab ehk selgemaks; alustaks sellest mis (minule teada olevates)
senistes momentides hea ei tundu.
1) Kõlanud ettepanek "tuleb uuesti investeerida 3 kuu jooksul" mulle küll ei meeldi.
Pealegi, mida tähendab "investeerida"?
2) Eelöeldud ettepanek ei tohiks meeldida ka kontrollijatele, tuleks ju hakata kuupäevaliselt
(miljoneid) ridu ajama.
3) Eelöeldud ettepanek ei sisalda kuidagi nt hooldustasude kuludesse kandmist.
4) Arvestada võiks ka asjaolu et igasugune vabastus tekitab mõnedes, nt teatavas R-Liidus,
vastuseisu. Väga järele anda ei saa, lepitada ehk saab, sedaviisi oleks ehk parem.
No näis, kas nüüd tuleb rohkem asjalikke arvamusi. Kui ikka ei tule, pole vist mõtet
rohkem asja tagant torkida. Ja võibolla olen ma üldse valesti aru saanud.
Proovime siis veel kord, saab ehk selgemaks; alustaks sellest mis (minule teada olevates)
senistes momentides hea ei tundu.
1) Kõlanud ettepanek "tuleb uuesti investeerida 3 kuu jooksul" mulle küll ei meeldi.
Pealegi, mida tähendab "investeerida"?
2) Eelöeldud ettepanek ei tohiks meeldida ka kontrollijatele, tuleks ju hakata kuupäevaliselt
(miljoneid) ridu ajama.
3) Eelöeldud ettepanek ei sisalda kuidagi nt hooldustasude kuludesse kandmist.
4) Arvestada võiks ka asjaolu et igasugune vabastus tekitab mõnedes, nt teatavas R-Liidus,
vastuseisu. Väga järele anda ei saa, lepitada ehk saab, sedaviisi oleks ehk parem.
No näis, kas nüüd tuleb rohkem asjalikke arvamusi. Kui ikka ei tule, pole vist mõtet
rohkem asja tagant torkida. Ja võibolla olen ma üldse valesti aru saanud.
uustalu, mul tekkis lihtsalt selline mõte, et Su poolt viidatud originaalis füüsilistele isikutele mõeldud süsteemi autorid olid rootslane ja hollandlane. Kas Sa ei arva, et äkki see süsteem, mis võiks ideaalis olla hea Rootsis ja/või Hollandis, ei pruugi olla hea Eestis? Äkki on inimeste elatustase natuke liiga erinev ja vaesem ühiskond ei suuda sellist unelmata jätkusuutlikult taluda? Marxi ideed, mis pidid ideaalis töötama tööstuslikult arenenud Saksamaal, said ka järeleproovitud agraarsel Venemaal. Ja mis sest kõigest sai...
1994 aasta mure, et kuda riigieelarvega saab, pole jah veel teoks saanud, aga seda ainult täna sihile ELi ja kiirkonvergeerumisele nominaalselt. Reaalsest konvergentsist oleme ikka peris kaugel ja kui see tarbimispidu lõpeb, siis saab üsna nutune olema.
Muide käibeka diferentseerimine on üsna mõttetu ettevõtmine, sest sellest saavad kasu ka need, kellele seda tegelikult vaja ei ole- abivajajate otsetoetamine jõuab paremini kohale. Kuivõrd nõudlus on mitteelastne (nagu ta peabki olema, et oleks mõnus maksustada), siis ei sunni miski kaupmehi hinda langetama, kui käibekat alandatakse. Riik teeks neile lihtsalt kingituse, kusjuures algaks samasugune lahe pakazuhha nagu on kõrge etanoolisisaldusega sidruni-, virsiku- jms. maitsega LÕHNAVETEL.
Küüniliselt võiks muidugi öelda, et alandame käibekamäära ainult sellisele keemiast kubisevale toidule, mida normaalne inimene ei osta, ja laseme lumpenil end odavalt haigeks süüa. Krt, pole ia mõte- kes nende ravi kinni maksab...Parem söögu juba kohe surnuks.
1994 aasta mure, et kuda riigieelarvega saab, pole jah veel teoks saanud, aga seda ainult täna sihile ELi ja kiirkonvergeerumisele nominaalselt. Reaalsest konvergentsist oleme ikka peris kaugel ja kui see tarbimispidu lõpeb, siis saab üsna nutune olema.
Muide käibeka diferentseerimine on üsna mõttetu ettevõtmine, sest sellest saavad kasu ka need, kellele seda tegelikult vaja ei ole- abivajajate otsetoetamine jõuab paremini kohale. Kuivõrd nõudlus on mitteelastne (nagu ta peabki olema, et oleks mõnus maksustada), siis ei sunni miski kaupmehi hinda langetama, kui käibekat alandatakse. Riik teeks neile lihtsalt kingituse, kusjuures algaks samasugune lahe pakazuhha nagu on kõrge etanoolisisaldusega sidruni-, virsiku- jms. maitsega LÕHNAVETEL.
Küüniliselt võiks muidugi öelda, et alandame käibekamäära ainult sellisele keemiast kubisevale toidule, mida normaalne inimene ei osta, ja laseme lumpenil end odavalt haigeks süüa. Krt, pole ia mõte- kes nende ravi kinni maksab...Parem söögu juba kohe surnuks.
Gurmanka:
Ka UK analüüsis kunagi sama süsteemi, aga nemad ka kaugemale ei jõudnud. Põhjuseks peamiselt selle süsteemi suur mõju eelarvele ning enamus suurriike ei saa endale lihtsalt ühelt süsteemilt teisele üleminekut lubada, kuna see tooks kaasa olulise augu eelarves (vähemalt lühiajalises perioodis). Täpselt samuti nagu nendes riikides on analüüsitud ka proportsionaalsele tulumaksule üleminekut, kuid lihtsalt poliitilised või majanduslikud põhjused seda ei võimalda. Täpselt samuti puutusin kokku väga huvitava analüüsiga Uus-Meremaalt ja Austraaliast (umbes 80-90-ndad), kus analüüsiti äriühingute maksustamist rahavoogude põhiselt, kuid see jäi ka samade põhjuste taha kinni.
Need kõik on loomulikult ideaalsüsteemid. USA-kate jaoks oli ka proportsionaalne tulumaks ideaalsüsteem, kuid eestlased tegid selle ära (Hong-Kong tegi selle tegelikult enne meid juba 60-ndatel ära, aga see selleks).
2005. aastal sügisel näiteks tuli välja OECD analüüs (The Corporate Income Tax: International Trends and Options for Fundamental Tax Reform), kus räägiti sellest, et äriühingute maksustamises toimub trend rahavoogudepõhise maksustamise poole (mitte segamini ajada Tobini maksu ideega, millest Strandberg räägib) ehk tegelikult nende süsteemide poole, mis on väga sarnane sellele, mida Uus-meremaalased ja Austraallased kunagi välja pakkusid. Analüüsis tuuakse näidetena välja just Horvaatia (loobus küll oma süsteemist), Eesti ning ka Belgia uus süsteem, mis hakkavad juba sellele väga lähedasteks muutuma.
Ehk see võtab 20-40 aastat aega enne kui kellegi poolt teoreetiliselt välja pakutud süsteemid hakkavad kusagil tõeks muutuma. Seega ma ei lööks ideede ees ust lukku ja see, et autoriks oli Rootslane, ei muuda seda minu silmis halvemaks. Kuna neil on kõige rohkem maksudega probleeme, on neil ka kõige rohkem neid, kes sellele lahendusi otsivad. Pigem hakkab Eestis tekkima juba see probleem, et meil arvavatakse, et me olemegi oma maksusüsteemi osas ideaali saavutanud, mistõttu võiks loorberitele puhkama jääda.
Muuhulgas võib näiteks tuua ka ühtse konsolideeritud äriühingute maksubaasi idee, mida Komisjon 2001 aastal ajama hakkas. Idee tasemel oli see akadeemiliselt välja pakutud juba 1990-ndatel. Selle taga olid ka tegelikult seesama rootslasest Sven-Olof Lodin ja britist Malcolm Gammie. Viimane on ka üks inimene, kes on seotud ka üle-eelmine aasta laineid löönud Marks&Spencer lahendiga, millega Euroopa Kohus kohustas UK-d M&S-ile tagastama tulumaksu ligi Eesti ühe riigieelarve jagu. Tegemist ongi lihtsalt inimestega, kes proovivad kõigutada sissejuurdunud tõekspidamisi ning pakkuda välja uusi alternatiive probleemide lahendamiseks.
Ka UK analüüsis kunagi sama süsteemi, aga nemad ka kaugemale ei jõudnud. Põhjuseks peamiselt selle süsteemi suur mõju eelarvele ning enamus suurriike ei saa endale lihtsalt ühelt süsteemilt teisele üleminekut lubada, kuna see tooks kaasa olulise augu eelarves (vähemalt lühiajalises perioodis). Täpselt samuti nagu nendes riikides on analüüsitud ka proportsionaalsele tulumaksule üleminekut, kuid lihtsalt poliitilised või majanduslikud põhjused seda ei võimalda. Täpselt samuti puutusin kokku väga huvitava analüüsiga Uus-Meremaalt ja Austraaliast (umbes 80-90-ndad), kus analüüsiti äriühingute maksustamist rahavoogude põhiselt, kuid see jäi ka samade põhjuste taha kinni.
Need kõik on loomulikult ideaalsüsteemid. USA-kate jaoks oli ka proportsionaalne tulumaks ideaalsüsteem, kuid eestlased tegid selle ära (Hong-Kong tegi selle tegelikult enne meid juba 60-ndatel ära, aga see selleks).
2005. aastal sügisel näiteks tuli välja OECD analüüs (The Corporate Income Tax: International Trends and Options for Fundamental Tax Reform), kus räägiti sellest, et äriühingute maksustamises toimub trend rahavoogudepõhise maksustamise poole (mitte segamini ajada Tobini maksu ideega, millest Strandberg räägib) ehk tegelikult nende süsteemide poole, mis on väga sarnane sellele, mida Uus-meremaalased ja Austraallased kunagi välja pakkusid. Analüüsis tuuakse näidetena välja just Horvaatia (loobus küll oma süsteemist), Eesti ning ka Belgia uus süsteem, mis hakkavad juba sellele väga lähedasteks muutuma.
Ehk see võtab 20-40 aastat aega enne kui kellegi poolt teoreetiliselt välja pakutud süsteemid hakkavad kusagil tõeks muutuma. Seega ma ei lööks ideede ees ust lukku ja see, et autoriks oli Rootslane, ei muuda seda minu silmis halvemaks. Kuna neil on kõige rohkem maksudega probleeme, on neil ka kõige rohkem neid, kes sellele lahendusi otsivad. Pigem hakkab Eestis tekkima juba see probleem, et meil arvavatakse, et me olemegi oma maksusüsteemi osas ideaali saavutanud, mistõttu võiks loorberitele puhkama jääda.
Muuhulgas võib näiteks tuua ka ühtse konsolideeritud äriühingute maksubaasi idee, mida Komisjon 2001 aastal ajama hakkas. Idee tasemel oli see akadeemiliselt välja pakutud juba 1990-ndatel. Selle taga olid ka tegelikult seesama rootslasest Sven-Olof Lodin ja britist Malcolm Gammie. Viimane on ka üks inimene, kes on seotud ka üle-eelmine aasta laineid löönud Marks&Spencer lahendiga, millega Euroopa Kohus kohustas UK-d M&S-ile tagastama tulumaksu ligi Eesti ühe riigieelarve jagu. Tegemist ongi lihtsalt inimestega, kes proovivad kõigutada sissejuurdunud tõekspidamisi ning pakkuda välja uusi alternatiive probleemide lahendamiseks.
Gurmanka:
Ma olen täitsa selle poolt, et käibeka diferentseerimine tekitab probleeme ning ega ka mina seda ei poolda. Kui jälle teoreetilist poolt vaadata, siis käibelt võetavad maksud on vanemad kui tulult võetavad maksud. Jättes kõrvale argumendid sõdade finantseerimisest, mida ka tulumaksu tekkimise algpõhjustena tuuakse, siis üks põhjus teoreetiline põhjus tulumaksul on ka käibemaksumõjude tasakaalustamine. Käibemaksu peetakse suhteliselt ebaõiglaseks maksuks kuna ta ei võta isikute maksevõimelisust arvesse ning ta on oma olemuselt regressiivne st vaesemad inimesed maksavad võrrelduna oma maksevõimelisusega rohkem. Tulumaks (ka proportsionaalne) peaks seda mõju tasakaalustama.
Kui siin juba toodi argument otsetoetuste kohta, siis juhin tähelepanu, et sarnaselt käibemaksule rakendub ka tulumaksuvaba miinimum kõigile - ka neile kes seda tegelikult ei vaja. Otsetoetuste argumendist võiks järeldada, et võiks tulumaksuvaba miinimumi üldse kaotada ning hakata vaestele lihtsalt suuremat toetust maksma. Samas on näiteks Saksa konstitutsioonikohus kinnitanud, et liiga madal tulumaksuvaba miinimum rikub isikute põhiõigusi, sest ta tekitab alandava olukorra, kus isik pannakse riigist sõltuvusse. Riik võtab ühe käega maksudena seda ära, mida ta pärast samale isikule tagasi annab.
Muuseas mõtiskluseks, et on riike kus tulumaksuvaba miinimum kõigile ei rakendu. Näiteks USA-st (vähemalt käesoleva sajandi päris alguses) oli olukord, kus sa pidid valima, kas kasutada tulumaksuvaba miinimumi või muid mahaarvamisi. Korraga seda teha ei saanud. Ehk Eesti oludes tähendaks see seda, et kui sul on piisavalt vahendeid, et võtta eluasemelaenu ja intresse maha arvata, siis sa tulumaksuvaba miinimumi ei saa. Aga sul oleks endal võimalik valida kumba sa rohkem eelistada (ehk kumb soodustustest parasjagu suurem on).
Ma olen täitsa selle poolt, et käibeka diferentseerimine tekitab probleeme ning ega ka mina seda ei poolda. Kui jälle teoreetilist poolt vaadata, siis käibelt võetavad maksud on vanemad kui tulult võetavad maksud. Jättes kõrvale argumendid sõdade finantseerimisest, mida ka tulumaksu tekkimise algpõhjustena tuuakse, siis üks põhjus teoreetiline põhjus tulumaksul on ka käibemaksumõjude tasakaalustamine. Käibemaksu peetakse suhteliselt ebaõiglaseks maksuks kuna ta ei võta isikute maksevõimelisust arvesse ning ta on oma olemuselt regressiivne st vaesemad inimesed maksavad võrrelduna oma maksevõimelisusega rohkem. Tulumaks (ka proportsionaalne) peaks seda mõju tasakaalustama.
Kui siin juba toodi argument otsetoetuste kohta, siis juhin tähelepanu, et sarnaselt käibemaksule rakendub ka tulumaksuvaba miinimum kõigile - ka neile kes seda tegelikult ei vaja. Otsetoetuste argumendist võiks järeldada, et võiks tulumaksuvaba miinimumi üldse kaotada ning hakata vaestele lihtsalt suuremat toetust maksma. Samas on näiteks Saksa konstitutsioonikohus kinnitanud, et liiga madal tulumaksuvaba miinimum rikub isikute põhiõigusi, sest ta tekitab alandava olukorra, kus isik pannakse riigist sõltuvusse. Riik võtab ühe käega maksudena seda ära, mida ta pärast samale isikule tagasi annab.
Muuseas mõtiskluseks, et on riike kus tulumaksuvaba miinimum kõigile ei rakendu. Näiteks USA-st (vähemalt käesoleva sajandi päris alguses) oli olukord, kus sa pidid valima, kas kasutada tulumaksuvaba miinimumi või muid mahaarvamisi. Korraga seda teha ei saanud. Ehk Eesti oludes tähendaks see seda, et kui sul on piisavalt vahendeid, et võtta eluasemelaenu ja intresse maha arvata, siis sa tulumaksuvaba miinimumi ei saa. Aga sul oleks endal võimalik valida kumba sa rohkem eelistada (ehk kumb soodustustest parasjagu suurem on).
http://www.postimees.ee/240507/esileht/majandus/262517.php
Ja väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu kaotamisest nagu juttu ei ole!?
Ja väärtpaberite müügilt teenitud kasumilt tulumaksu kaotamisest nagu juttu ei ole!?
Jõuab, 4 aastat valitsemist veel ju alles ees...;)
Iseenesest oleks reinvesteeritud tulu tulumaksust vabastamine praegu hea variant konrollida inflatsiooni - st vähendab mingil määral tarbimist. Samas kuumutaks kindlasti aktsiate hindu üles!
Aktsiate hinnad ei kajastu nn. ostukorvis, mille järgi inflatsiooni arvutatakse :)
Oluline muudatus investoritele. Lõpuks ka üks investeerimist soodustav poliitiline otsus. Seadusemuudatus päästab ka väikeinvestorid tulumaksust
Rahandusminister Ivari Padar viib tänasele valitsuse kabinetiistungile kava, mis võrdsustab eraisikutest investorid firmadega ning päästab nad pidevast tulumaksu tasumisest.
Padari ettepanekute järgi investeeriksid eraisikud edaspidi läbi investeerimiskontode, kus saab hoida nii väärtpabereid, fondiosakuid kui raha, mida investeerimiseks kasutatakse. Tulumaksu tuleks maksta vaid nendelt summadelt, mis investeerimiskontolt välja võetakse. Seda muidugi juhul, kui vahepeal on kasumit teenitud.
Tõenäoliselt võiks uus kord hakata kehtima 2009. aastast, sest tuleva aasta alguseks ei jõutaks kõigi vajalike toimingutega valmis ning keset maksuaastat ei ole mõtet sellist muudatust ellu viia.
Rahandusminister Ivari Padar viib tänasele valitsuse kabinetiistungile kava, mis võrdsustab eraisikutest investorid firmadega ning päästab nad pidevast tulumaksu tasumisest.
Padari ettepanekute järgi investeeriksid eraisikud edaspidi läbi investeerimiskontode, kus saab hoida nii väärtpabereid, fondiosakuid kui raha, mida investeerimiseks kasutatakse. Tulumaksu tuleks maksta vaid nendelt summadelt, mis investeerimiskontolt välja võetakse. Seda muidugi juhul, kui vahepeal on kasumit teenitud.
Tõenäoliselt võiks uus kord hakata kehtima 2009. aastast, sest tuleva aasta alguseks ei jõutaks kõigi vajalike toimingutega valmis ning keset maksuaastat ei ole mõtet sellist muudatust ellu viia.