Huvitav kas seda käsitletakse ka investeeringuna, kui vahetad lihtsalt EEK-id USD-ks ?
või kui vahetad EEK-id Saku Rock-i vastu?
Anda reinvesteerimiseks ette mingi tähtaeg (30, 90, 360 vms päeva) oleks absurd- see soosiks tähtaja saabumisel vaid kaalutlemata otsuste langetamist
Märksa mõistlikum on Meeritsa seisukoht---
"...Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme, ärimehe Heldur Meeritsa hinnangul võiks aga luua hoopis eraldi konto, kus olevat raha ja aktsiaid käsitletakse investeeringuna. Maksukohustus võiks sellele rakenduda alles sealt raha välja võttes..."
Nii, et selles küsimuses tuleb pigem toetada IRL-i kui RE-d
Märksa mõistlikum on Meeritsa seisukoht---
"...Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme, ärimehe Heldur Meeritsa hinnangul võiks aga luua hoopis eraldi konto, kus olevat raha ja aktsiaid käsitletakse investeeringuna. Maksukohustus võiks sellele rakenduda alles sealt raha välja võttes..."
Nii, et selles küsimuses tuleb pigem toetada IRL-i kui RE-d
ja riik võiks sinna iga kord omalt poolt lisada n% :-)
RE ideed tähelepanelikult lugedes:
"...Reformierakonna hinnangul peaks säästmise soodustamiseks muutma tulumaksuseadust nii, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasum jääks maksustamata juhul, kui see investeeritakse uuesti 90 päeva jooksul....... " näib,
et 90 päeva jooksul reinvesteeritud kasum jääks reformikail siis üldse maksustamata,
seevastu HM lükkaks maksukohustuse raha kontolt väljakandmise hetkele!!
Viimasel juhul kaotaks riik raha üksnes ostujõu langusest, mistõttu on KE ja RL-i vastuseis eriti kohatu...
"...Reformierakonna hinnangul peaks säästmise soodustamiseks muutma tulumaksuseadust nii, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasum jääks maksustamata juhul, kui see investeeritakse uuesti 90 päeva jooksul....... " näib,
et 90 päeva jooksul reinvesteeritud kasum jääks reformikail siis üldse maksustamata,
seevastu HM lükkaks maksukohustuse raha kontolt väljakandmise hetkele!!
Viimasel juhul kaotaks riik raha üksnes ostujõu langusest, mistõttu on KE ja RL-i vastuseis eriti kohatu...
Kõige õiglasem lahendus on muuseas see, mida IRL oma programmis välja pakkus ehk igasuguse reinvesteeritud tulu (mitte ainult kapitalitulu) maksuvabastus. See kui vabastada maksust ainult reinvesteeritud kapitalitulu tekitab olukorra, kus palgatulu saajad peavad riiki üleval (kusjuures nad maksavad nii tulu- kui sotsmaksu) ja neil on veelgi raskem oravarattast välja saada, samas kui endale piisavalt rasva ehk kapitali kogunud isikud ei pea üldse maksu maksma (ei tulu- ega sotsmaksu). Ehk need, kellel on, ei maksa üldse midagi ja need kellel ei ole, võetakse viimanegi.
Säästmise ja investeeringute soodustamiseks peaks tegelikult lubama tulumaksust maha arvata ka tavalisest palgatulust tehtavad investeeringud ja säästud. Ehk (sarnaselt praegusele vabatahtlikule pensionisambale) igalt kroonilt, mida ma palgast investeeriksin, maksaks riik mulle tulumaksu tagasi (võimalusel ka sotsmaksu). Kui töötaja ikka teab, et ta saab palgalt investeerimise korral kogu tulumaksu tagasi, on tal oluliselt suurem motivatsioon palk otse investeeringutesse suunata ja piirata selle arvelt oma tarbimist (kuna tarbimine tooks sisuliselt kaasa korraga nii tulumaksu kui ka käibemaksu).
Kui keegi selle ära teeks, siis saaks tõeliselt öelda, et meil rakendub äriühingutele ja füüsilistele isikutele ühetaoline maks. Sarnast maksusüsteemi, mida meil Eestis hetkel äriühingutele rakendatakse, analüüsiti 70-ndatel Rootsis ja UK-s, kusjuures sooviga seda just füüsilistele isikutele rakendada, aga nad ei julgenud seda läbi suruda. Nad kutsusidki seda Expenditure taxiks (nii nagu mõned on meie äriühingu maksusüsteemi kutsunud kulumaksuks). Kui me nüüd reinvesteeritud palgatulu maksust vabastaksime, saaksimegi tõelise investeeringuid soodustava maksusüsteemi, sama mida Rootslased kavandasid.
Säästmise ja investeeringute soodustamiseks peaks tegelikult lubama tulumaksust maha arvata ka tavalisest palgatulust tehtavad investeeringud ja säästud. Ehk (sarnaselt praegusele vabatahtlikule pensionisambale) igalt kroonilt, mida ma palgast investeeriksin, maksaks riik mulle tulumaksu tagasi (võimalusel ka sotsmaksu). Kui töötaja ikka teab, et ta saab palgalt investeerimise korral kogu tulumaksu tagasi, on tal oluliselt suurem motivatsioon palk otse investeeringutesse suunata ja piirata selle arvelt oma tarbimist (kuna tarbimine tooks sisuliselt kaasa korraga nii tulumaksu kui ka käibemaksu).
Kui keegi selle ära teeks, siis saaks tõeliselt öelda, et meil rakendub äriühingutele ja füüsilistele isikutele ühetaoline maks. Sarnast maksusüsteemi, mida meil Eestis hetkel äriühingutele rakendatakse, analüüsiti 70-ndatel Rootsis ja UK-s, kusjuures sooviga seda just füüsilistele isikutele rakendada, aga nad ei julgenud seda läbi suruda. Nad kutsusidki seda Expenditure taxiks (nii nagu mõned on meie äriühingu maksusüsteemi kutsunud kulumaksuks). Kui me nüüd reinvesteeritud palgatulu maksust vabastaksime, saaksimegi tõelise investeeringuid soodustava maksusüsteemi, sama mida Rootslased kavandasid.
No kuni 15% netotulust pensionifondidesse ja pensionikindlustusse on juba praegu maksuvaba. Seda protsenti võiks ehk pisut tõsta ja võimaldada ka veidi lühemaajalistesse lepingutesse investeerida. Aga ma ei näe põhjust, miks riik peaks näiteks optsioonkauplemist maksusoodustustega toetama.
Fondidesse investeerimine peaks ka praegu olema maksuvaba, kui perioodiks on 12 aastat.
läbi Investeerimiskindlustuse ehk siis koos elukindlustusega!
Kui investeering on sõlmitud vähemalt 12-aastase kindlustuslepinguna, on sealt saadav tulu maksuvaba. Suurte summadega (privaatpanganduse kundedele) on täiesti võimalik ka aktsiapõhist kindlustus-investeeringut teha. Aga sissemakstava raha eest mingit maksutagastus ei saa.
Kui investeering on vormistatud pensionikindlustusena, s.t. kestab vähemalt isiku 55 eluaastani (+ ilmselt veel tingimusi), saab sisse makstava raha maksustatavast tulust (kuni 15% neto) maha arvata. Kui perioodi lõpus kogu raha kätte saad, on AFAIK tulumaks 10%. Ka siin on võimalik suurte summade puhul endale privaatportfell koostada.
Mis on praegu puudu, on motivatsioon lühema perioodi säästmiseks. Riigile oleks praegu kasulik, et kellel vähegi võimalik, koguks endale kasvõi 3-6 kuu sissetulekute ulatuses varusid. Samas ei ole riigi huvides, et selle säästetud rahaga võetaks suuri riske - säästmise mõte peaks eelkõige olema, et inimesed endaga ise paremini toime tuleks, mitte ennast võlgadesse mängiksid.
Kui investeering on vormistatud pensionikindlustusena, s.t. kestab vähemalt isiku 55 eluaastani (+ ilmselt veel tingimusi), saab sisse makstava raha maksustatavast tulust (kuni 15% neto) maha arvata. Kui perioodi lõpus kogu raha kätte saad, on AFAIK tulumaks 10%. Ka siin on võimalik suurte summade puhul endale privaatportfell koostada.
Mis on praegu puudu, on motivatsioon lühema perioodi säästmiseks. Riigile oleks praegu kasulik, et kellel vähegi võimalik, koguks endale kasvõi 3-6 kuu sissetulekute ulatuses varusid. Samas ei ole riigi huvides, et selle säästetud rahaga võetaks suuri riske - säästmise mõte peaks eelkõige olema, et inimesed endaga ise paremini toime tuleks, mitte ennast võlgadesse mängiksid.
Kas keegi on viitsinud arvutada kui palju kokkuvõttes maksutulud vähenevad kui tõesti ka kõik dividendid maksudest vabastada? Tulemusena hakkab ju massiliselt palgatöötajaid asutama omaenda osaühinguid, müüma teenust oma senisele tööandjale ja maksma tulu dividendidena välja. No võibolla tehakse ikkagi tööleping ka oma OÜ'ga ja makstakse miinimumpalga pealt ikkagi maksud ära. Kindlasti tekivad eraldi konsultatsioonifirmad mis pakuvad teenusena sellist "töölepingu ümbervormistamist", st. asutavad kliendile OÜ, räägivad läbi ja valmistavad ette lepingud tööandjaga.
Kokkuvõttes, ma usun et dividendide maksudest vabastamine ilma igasuguste lisapiiranguteta oleks küll liiga karm põnts riigi rahakotile. Mitte midagi võimatut aga sisuliselt võrdne tulumaksu hüppelise alandamisega. Ilmselt peaks siis vastukaaluks vähemalt oluliselt käibemaksu tõstma vms.
Kokkuvõttes, ma usun et dividendide maksudest vabastamine ilma igasuguste lisapiiranguteta oleks küll liiga karm põnts riigi rahakotile. Mitte midagi võimatut aga sisuliselt võrdne tulumaksu hüppelise alandamisega. Ilmselt peaks siis vastukaaluks vähemalt oluliselt käibemaksu tõstma vms.
santa, kas mitte pole dividendide 0-tm kaugem sisu selles, et ettevõtte tulumaks tuleb tagasi?
Leidsin ka põnevalt päevakajalise pealkirjaga artikli 2004. aastast:
Ettevõtte tulumaks võidakse taaskehtestada 2008. aastal
Leidsin ka põnevalt päevakajalise pealkirjaga artikli 2004. aastast:
Ettevõtte tulumaks võidakse taaskehtestada 2008. aastal
Ahtik, ju ilmselt nii ongi. Mingi ilge hämamine käib sel teemal, reform on samas väitnud et on võimalik ilusti ka ilma ettevõtete tulumaksuta ka edaspidi hakkama saada.
Tegelikult on meil hetkel juriidiliste isikute tulumaks täiesti olemas ning määraks 22%. Tasumise hetk on vaid kasumi jaotamise hetkele lükatud. Eeldades, et normaalse äritegevuse raames tuleb kasumit vahetevahel jaotada, on meil maksukoormus seetõttu isegi mõneti suurem kui mõningates naaberriikides.
nuhjah, "õnneks" on välismaistel suuromanikel tavaliselt head nõuandjad, et siit maalt saab papi kenasti sobivaid siirdehindu kasutades mujale kantida, et mitte seda koletut 22% maksta...
... lisasks siirdehindadele ka mitmeid muid maksuvabasid kasumi jaotamise skeeme ...
See ongi see "lihtne ja ühetaoline" maksusüsteem, kus seadus ütleb, et 22%, kuid tegelikult saab vajadusel ka ilma ehk maksuseadused otseselt mõjutavad majandustegevust ning seda kuidas oma tehinguid sättida.
See ongi see "lihtne ja ühetaoline" maksusüsteem, kus seadus ütleb, et 22%, kuid tegelikult saab vajadusel ka ilma ehk maksuseadused otseselt mõjutavad majandustegevust ning seda kuidas oma tehinguid sättida.
santa ja uustalu,
Meerits ei mõtle divideni maksuvabastamist piiranguteta. Maks peale, kui dividend võetakse tarbimisse, kui reinvesteeritakse, siis maksuvabastus.
Meerits ei mõtle divideni maksuvabastamist piiranguteta. Maks peale, kui dividend võetakse tarbimisse, kui reinvesteeritakse, siis maksuvabastus.
Nelja erakonna koalitsioonilepingu tekst
Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika
7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt;
Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika
7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi ning füüsilisi isikuid võrdselt;
Säästmise soodustamiseks suhteliselt hambutu ettepanek. Säästmise soodustamiseks oleks eelkõige vajalik mõjutada seda, et palgasaajad oma tulu tarbimise asemel investeeriksid. Kui palgalt peab aga maksma tulumaksu hoolimata sellest, kas sa tarbid või reinvesteerid, siis ta säästmist ei soodusta. Seega olekski vaja tekitada olukord, et investeeritud palgatulu puhul makstaks tulumaks tagasi.
kas oskad pakuda näiteid riikidest, kus selline idee on rakendatud?
jah, pensionikogumise puhul küll, aga see on nii ka Eestis (III sammas)
Idee on muidugi ilus, aga minu hinnagul natuke utoopiline
jah, pensionikogumise puhul küll, aga see on nii ka Eestis (III sammas)
Idee on muidugi ilus, aga minu hinnagul natuke utoopiline