Inno Tähismaa ÄPOst vahendab Jaan Pillesaare kõnet majanduskonverentsilt "Äriplaan 2001:
Helmes on segadus, mis maksab 100 miljonit krooni…
Uue majanduse ettevõttes pole töökirjeldusi, tööaeg on määramata ja määramatu, organisatsioon on hajus ja piirideta võrgustik, konkreetsed kulueelarved puuduvad, puudub klassikaline plaan ja strateegia, protsesse muudetakse enne kinnistumist ning inimesi juhivad turg ja ühised visioonid…
Klassikalisest juhiharidusest on üle 50% uue majanduse ette juhtimisel vale…
Mittevajalik osa tuleb unustada ja omandada uus…
Ettevõttes tuleb asendada planeerimine innovatsiooni, koostöö, paindlikkuse ja vabadusega. Tähtsaimaks lüliks ettevõttes on töötaja. Helmeses ei tehta ühtegi plaani üle 90 päeva ette…
Nende eelduste baasil tagab Helmes 50% tulude kasvu aastas…
Kasum ja bilanss on ikka olemas, et oleks keel, millest kõik ühtviisi aru saavad, kuid bilanssi ja kasumiaruannet ei kasutata juhtimisel.
Või on nii natuke kohatu öelda.?
Veiko
leo - kuulasin ise ka pillesaare ettekannet äripäeva konverentsil. kodaniku olek oli väga ülbe, kuid jutt täiesti vastuoluline ning mõttetu.
kui te veel tähele ei ole pannud, siis on it-firmade väärtust hakatud usa turgudel radikaalselt ümber hindama. seda mitte ainult akamai-taoliste mullide, vaid ka inteli, delli ja apple puhul, kes ometi toodavad absoluutnumbrites väga arvestatavat kasumit. ei millestki tekkiv "väärtus" on maailmas eilane päev, millegipärast see tõdemus eestisse pole jõudnud. tea, kas äripäeval või helmesel pole internetiühendust või mis?
100 m eek väärtus eeldaks 2000. aasta kasumiks (nb! tänaste hinnangute järgi) vähemalt 7-8 m. pean pillesaare juttu ninatarkuseks niikaua, kuni helmesel on selline kasum lauale panna. valuationit vaadates peaks see juhtuma hiljemalt 2001, vastasel korral tuleb tõdeda, et baltic republics fund on oma osaluse eest räigelt üle maksnud.
Gaius - Suureks kasvanud süsteemid nõuavad suunamist. Mõnikord võib suunamine minna nii õnnestunult, et näib nagu juhtimist ei oleks tarviski.
Võib olla, et Pillesaar on täiesti õigetel teedel, sest tegelikkuses tuleb tõdeda, et keskkonna muutumine on teinud palju asju võimalikuks ning palju asju võimatuks (st dogmad tuleb üle vaadata). Samal ajal pole Pillesaar kordagi öelnud, mis on Helmese olemasolu kindlustavad tegurid.
Töötajatele vabaduse andmine eesmärgiga neilt viimane välja pigistada on pigem teatud järeleandmine. Võib näida, et Helmese töötajaskond koosneb kõrge IQ tasemega spetsialistidest, keda on raske lahterdada. Võib aga ka näida, et tegemist on suhteliselt raskelt juhitavate (ka klientide poolt raskelt juhitavate) indiviididega, kelle jaoks isiklik arvamus on olulisem ettevõtte arvamusest. Mis peaks mind veenma teenust ostma firmast, kus inimesed tegelevad vaid "tööga", leidmata aega enese arendamiseks (nii tööalaselt kui inimestega suheldes)? Professionaale on nii kerge ära lörtsida, andes neile täieliku kontrolli ka küsimustes, kus nad ei ole professionaalid.
Helmes on kahtlemata fenomen, kuid mul on raske uskuda väidet nagu oleks selle ettevõtte turuväärtus loodud nende joonte poolt, mis valitsevad selles ettevõttes täna. Pigem on nende joonte näol (segadus) tegemist tagajärjega. Helmes tegi äsja hüppe oma suuruses ja kahtlemata on muutunud selle ettevõtte juhile püstitatavad nõudmised. Selline segaduseteooria tundub olevat eriti populaarne firmades, mis on saavutanud mingi taseme, kus on olemas tugev, töötav meeskond ja kus juhi funktsioon on näiline (eksisteeriv sünergia on piisav hoidmaks koos kogu süsteemi ning suunamaks seda iseenesest). Selliste süsteemide ohuks on arengu seiskumine (hakatakse tähelepanu pöörama tehnilistele detailidele, sest terviku eesmärk on saavutatud või kaduma läinud) aga ka süsteemi lagunemine (piisab vaid mõne juhtfiguuri (mitte juhi!) lahkumisest meeskonnast).
Kas Helmes on edukas? Helmes OLI edukas siis, kui ta arenes, kuid raske on väita, et ta on edukas täna (näiteks auto jõulisuse mõõdupuu kiirendus on suurim vahemikus 20..100, kuid väikseim piirkiiruse saavutamisele eelnevas vahemikus). Helmes oleks edukas siis, kui ta suudaks säilitada oma kasvu või vähemasti kasumi, seda saame näha aga alles mõne aasta jooksul, sest tõsi on ka tõik, et tegemist on suhteliselt ebatavalise (kuid mitte unikaalse) eksperimendiga.
Kuid jutu võib hästi kokku võtta küsimus - kas ma ostaksin Helmese aktsiaid? Väikeaktsionäri jaoks on Helmese väärtus 0, sest ettevõttel puudub tulevikuväärtus (strateegilised plaanid, kasumilootus, selge juhtimine).
Suuraktsionärile on Helmese omamisest mõte vaid juhul, kui soovitakse osta ülesse olemasolevat kliendibaasi; soovitakse muuta ettevõte kasumlikuks (eeldab juhtimise korrastamist); soovitakse liita mõne olemasoleva ettevõttega (MicroLink, mille suuraktsionäriks on samuti hr Helenius).
leo - karuotile täienduseks:
seni seisneski "uue majanduse fenomen" selles, et investoritele (kes suures osas on börsil iseseisvalt uustulnukad) suudeti pähe määrida idee, et äriväärtus võib tekkida ka millestki muust kui rahavoogudest. nüüd on vaated põhimõtteliselt muutuma hakanud, näiteks amazon.com aktsia maksis poole aasta eest 113 usd, täna 27 usd. selle ajavahemiku jooksul suurenes nii klientide arv (uue majanduse mõõde) kui kahjum (päris majanduse mõõde). selgelt on näha, kumb prevaleerib.
ma ei taha väita, et amazon.com või helmes on täna väärtusetud. neil on väärtus, kui nad suudavad tulevikus kasumit teenida. asjaolu, et nad seda seni veel suutnud pole, tuleb arvesse võtta kui täiendust diskontomäärale. ehk selle võrra peaksid nad olema *täna* kasumit teenivatest firmadest odavamad.
mis puutub finantsinvestoritesse (k.a. enamus vc-d), siis nende tegutsemispõhimõtetes on viimastel aastatel olnud märgata püramiidskeemi põhimõtteid. s.t ettevõttesse investeerimisel on peamiseks kriteeriumiks väljavaade see haibi kõrglainel lollimatele investoritele edasi müüa - kes kannavad kahju kui haip otsa saab, sest ettevõte ei pruugi üldse jätkusuutlik olla. nendeks lollideks on olnud ka strateegilised investorid, kuid minu kõhutunne ütleb, et nemad õpivad kõige kiiremini. ehk ma väga kahtlen, kas näiteks aasta pärast samasuguse kasuminumbri juures helmese eest 100 meek makstakse. turgude meeleolu muutub mitte aastate, vaid kuude, kui mitte nädalate kaupa.
STOPP! Kasutan esimest korda siin suuri tähti mujal, kui lause alguses, kuid asi on seda väärt! See, et New Economy ei ole veel kõiki (NB! eriti Eestis, kus seda ei saagi muide olla!) rikkaks teinud, ei tähenda sugugi, et teda pole olemas! Seega on võrdlus "uus vihm" täiesti kohatu!
Täna räägitakse seoses viimase suure kukkumisega aktsiaturul, mitte enam "wealth effect'ist" vaid "powerty effectist".
Tuhanded inimesed Silicon Valley's ei jõua enam maja, auto ja muid laene tasuda, kuna on hävinud aktsiaturul.
uuel majanduse infrastruktuuril.:)
Näiteks kui see NBC töötaja, kes sai siberi katku nakkuse kirjaümbriku kaudu oleks kasutanud e-maili, siis ei oleks (bioloogilise ja tapva) nakkuse saamine tulnud kõne alla.
Alguses oli eesmärgiks kasum. Kasumi saamiseks pidi võimalikult palju müüma (müügikontseptsioon). Müügiga pingutati nii kõvasti, et unustati ära klientide rahulolu (müüdi s**** ühesõnaga). Kuna kliendid enam tagasi ei tulnud, siis jäi kasum lühiajaliseks.
Seepeale hakati rääkima, et turunduse eesmärgiks on kliendi rahulolu - klient on kunn. Kliendi rahuldamisega mindi nii kaugele, et unustati õige koha peal raha lugeda. Kuna sutenöörile (investorile) midagi ette näidata ei olnud, siis läks jälle veidi pahasti.
Nüüd siis räägitakse, et eesmärgiks pikaajaline kasum ning klientide rahulolu vaid vahend selle saavutamiseks. Klientide lugemise asemel loetakse raha, mida need kliendid oma eluea jooksul firmale sisse toovad.
Sama on uue majandusega - eesmärk on ikka endiselt pikaajaline kasum. Ainult vahendid on erinevad. Seetõttu on erinev ka kasumipotentsiaali hindamise metoodika.
Huvitav kas Pillesaare jutu järgi tegeleb Helmes investorite, klientide või enese rahuldamisega?
Mustand ühest artiklist:
Uus majandus kasutab vanast majandusest parema tagasiside lahendusi
Küberneetiline süsteemi võtmesõna on tagasiside. Kõik me oleme lapsen mõelnud ja imestanud kuidas on võimalik kahel jalal seista ja kõndida ilma ümberkukkumata. See on võimalik, sest meie aju kontrollib tagasiside teel pidevalt meie käitumist, millised takistused ees on jne.. Kained inimesed kõnnivad sirgelt, purjus inimesed taaruvad, komistavad või kukuvad ümber, sest neil on tagasiside nõrgenenud.
Ajalehe ja online-ajalehe näide.
Ajalehe loetavuse muutumisest saame teada parimal juhul kuu jooksul. Põhjuse, miks loetavus kasvas väljaselgitamine võtab omakorda aega. Kiosköörid annavad järelejäänud lehed laialivedajatele kord nädalas. Need teevad aruande leviosakonnale. Leviosakond teeb kokkuvõte ökonoomikaosakonnale jne. Ökonoomika osakonna valminud raportist saab peatoimetaja teada, et viimasel kuul on loetavus paranenud. Nüüd on vaja välja nuputada, miks? Tuleb korraldada küsitlus, mis nõuab aega ja kulusid. Online-ajalehe loetavust saame mõõta iga päev. Samas saame teada, mis huvitab lugejat rohkem, mis vähem. Toote arendamise tsükkel on palju lühem ja seda tänu kiiremale tagasisidele. Tänu lühemale tsüklile on ka online-väljaande kulud väiksemad ja seega konkurentsivõime suurem.
Kuidas uus majandus tekkis?
Minu versiooni kohaselt tekkis uus majandus Ameerikas pärast sõda. Autotehased hakkasid autode odavamaks tootmiseks otsima uusi töömeetodeid. Leiti, et infovõrk aitab tootmistegevuse juhtimise muuta paindlikumaks. Ühe auto tootmiseks vajalikud jupid tulid mitmesajast erinevast tehasest, kui vajalikul hetkel puudus mõni jupp oli tootmine häiritud, seepärast tuli hoida suuri laovarusid. Võrgu vahendusel jõudsid tellimused kiiremini erinevaid autoosasid tootvatele tehastele. Vähenes osade puudumisest tingitud tööseisakute arv ja vastupidi alltöövõtjad ei pidanud detaile lattu tootma(võimalik oli alandada tootehindu). Võrk aitas seega oluliselt alandada tööjõukulusid, laorenti ja ületootmisest tingitud kulusid.
Veel mõned verstapostid uue majanduse arengus:
Loomulikke monopolide lõhkumine. 1984.a. tükeldati USA telekomihiid AT&T geograafilisel printsiibil paljudeks firmadeks nn. baby-bell-ideks
Globaalsete turgude tekkimine. 1986.a. kaotas Londoni Börs fikseeritud komisjonitasud ja võimaldas lisaks põrandal kauplemisele ka elektroonilisi tehinguid.
Uus majandus lahendas industriaalühiskonna dilemma
Kas toota palju standardseid asju odavalt või vähe unikaalseid asju kallilt?
Võrk ja arvutid on teinud võimalikuks pakkuda klientidele odavaid ja ainulaadseid tooteid. Kõik teavad ja paljud on kasutanud võimalust valida endale sobiv arvutikonfiguratsioon, internetist saab tellida omavalitud lugudega CD-sid ja etteantud mõõtudega justkui selgavalatud riideid.
Mõned uue majanduse võtmesõnad:
allhankimine, informatsiooniteooria, kaoseteooria, mänguteooria, Moore seadus, konvergents, toote evitamise tsükkel, elektroonilised turud, globaliseerumine, läbipaistvus, privatiseerimine, dereguleerimine, detsentraliseerimine, sotsiaalne kapital, struktuurita organisatsioon, lairiba, klientide ebalojaalsus, teadmiste kasv, tehnoloogia, intellektuaalne omand, innovatsioon jne
Mida arvavad eestlased uuest majandusest?
Pillesaar IT firmast Helmes - mõtteviis
Jehe Delfist - paranoia
Noor majanduspoliitik Kallemets - armastus ilma suitsiidita
Ekspressi peatoimetaja Kokk - fookusseerimine klienditele (kellel on raha)
õukonna ajakirjanik HHL - kollektiivne aju
endine pankur Mäggi - suur mull
Strandberg ütleks, et uus majandus on ruumi liigtarbimine, mis kasvatab entroopiat liigkiiresti,
Toomsalu ütleks, et uus majandus teeb vaesed veel vaesemaks ja rikkad ratsa rikkaks,
Mida ma ise olen mõelnud?
Inimesed on otsinud läbi aegade igavese elu eliksiiri.
Kiirustamine on üks võimalus muuta ajakulgu aeglasemaks - elu muutub juskui pikemaks. Teisisõnu asju kiiremini korda saates jõuab lühikese elu jooksul rohkem ära teha.
Kui me vaatame tehnika progressi, siis kõik leiutised on teeninud sama eesmärki:
jalgratas > auto > lennuk
telegraaf > telefon > internet > broadband
Uus majandus produtseerib uusi inimesi:
Meie tahame arvuteid mõtlema õpetada, aga tegelikult õpime hoopis arvutite kombel asju lahendama - näiteks proovime kiirelt võimalikud variandid läbi.
Uue aja inimestel ei ole teadmisi, vaid on teadmiste tuletised. Inimene ei tea, mis on Euroopa Liidu rahaühik, kuid ta teab kuidas saada teada, mis see on. Piltlikult neil on peas teadmiste asemel hulk internetiaadresseid, kst saada vastuseid küsimustele.
Uue majanduse reeglid mida mina kasutan:
-tõuse vara(ole esimesena turul),
-automatiseeri tööd, tee 10. asja korraga,
-vali kiired töövahendid ja/või kiired töökaaslased,
-ära liiguta ennast, vaid liiguta informatsiooni s.t. istu paigal ja kommunikeeru vajalikke inimestega e-maili ja interneti teel). Kas keegi on mõelnud, et auto parkimise kuutasu kesklinnas on kallim kui ADSL ühendus.
Lõpuks
Uus majandus ei vabasta tööst. Tore oli 20 aastat aega tagasi lugeda "Horisondist", et tehnika arenedes jääb inimestel üha rohkem vaba aega ja paljud inimesed jäävad ilma tööta. Nii see ei ole läinud. USA-s on vaatamata viimase aja majanduse jahenemisele ikkagi keskmine tööhõive oluliselt kõrgem kui eelmistel kümnenditel. Ameeriklased töötavad praegu umbes 10 tundi kauem nädalas kui kakskümmend aastat tagasi.
Uues majanduses ei räägita sotsialismi ja kapitalismi eelistest vaid diskuteeritakse võrdse juurdepääsu üle tehnoloogiale ja intellektuaalse omandi kuuluvusest.
Rikastes ühiskondades on võrgu kasutamine tunduvalt intensiivsem kui vaestes ühiskondades.
Me usume, et uus majandus muudab elu paremaks. Aga kas see nii on, seda me ei tea. See selgub kunagi hiljem.
MJ
pigem kaldun siiski sinnapoole, et pole olemas uut majandust. on üks ainus majandus ja see areneb loomulike protsesside käigus edasi (jalgratas->auto->lennuk). arengu motiveerijaks pole mitte elueliksiiri otsimine vaid laiskus, ehk inimesed tahavad pääseda vastikutest rutiinsetest tegevustest ja tegeleda huvitavate asjadega mugavalt. segadus vanas majanduses on välja mõeldud tegelaste poolt kes arvavad, et on olemas mingi uus majandus, mis on midagi erilist ja palju paremat kui "vana majandus". kui eeldada, et uus majandus on olemas ja seal vana majanduse reeglid ei kehti, tekib tõesti segadus. see segadus on ajutine kuna majanduse reeglid korrastavad selle segaduse.
oli ju eelmise majanduse peamine värk toota asju.
uus majandus toodab infot. asjad on commodity.
umbes nagu vana majanduse ajal olid inimesed commodity :)
jutt k6lab labaselt, kuid interneti tulek tegi maailma niiv6rd keerulisemaks..
kuna andis tohitult uusi voimalusi. me ei saa veel peris hesti aru,
aga internet on 8 maailmaime enivei. 50a pärast oleme m6mmid.
v6rdleksin praegust hetke riikide tekkimisega. ka siis liideti yksikud saarekesd kokku,
tekkis miski täiesti uus world order.
aga uus maailmakord, NEW WORLD ORDER?
kus riike enam pole..
It isn't hard to do
Nothing to kill or die for
And no religion too
Imagine all the people
Living life in peace
siis pole presidente,
lippe,
vappe,
hümne
makse(?)
ja muud tobedat atribuutikat
see mulle meeldiks!