jutt sellest, et majanduse või uue majanduse eesmärgiks ei ole asjade vaid info tootmine, on sügavalt kentsakas. ilmselt sellise lähenemise õnge paljud internetifirmad ongi läinud, kes arvasid, et teeme mingi internetilehe, toodame sealtkaudu infot ja küll selle eest raha makstakse.
asi selles ongi et info on tootmisvahend mingite väärtuste loomiseks mitte omaette väärtus. majandus on lihtsalt nii muutunud, et erinevate tootmisvahendite olulisus muutub. kunagi oli tootmisvahendite olulisus: 1)inimtööjõud,2)maa3)kapital 4)teadmised, info. mingil järgmisel etapil oli kõige olulisem kapital, praeguseks on kõige olulisem info ja teadmised. kuna info on muutunud olulisimaks tootmisvahendiks, on loomulik areng, et info liikumise meetodid ja võimalused paranevad. mingist maailmaimest siin küll juttu olla ei saa, tegu on normaalse arenguga. lõppeesmärk on endiselt asjade, teenuste, meelelahutuse jms. eluks vajaliku staffi tootmine.
Welcome to the vendade GRAAFIKU, RIGHTSIDI ja RIQ maailma! He-he. Huvitav, mis, siis yldse oleks? Kas, siis anarhia vyi niinimetatud tuhande aasta riik. Minu arvamus kaldub siiski 75% ikkagi selle esimese variandi poole, sest myned on ju vyrdsemad kui teised.
Uus majandus loob kahtlemata info kiiremaks kyytte saamiseks kuid samas sa pead olema omaala spetsialist, et seda infot tylgendada oskad. Yhesynaga paari syna vahetus tehnilise keele lauses tyhendab hoopis teist asja. Point on selles, et sul vyivad olla kas vyi mitu tuhat $$$ kuus maksvad info allika programmid kuid kui sa ise pole selle ala professionaal, siis jyyb selle info kasutegur sulle minimaalseks vyi yldse negatiivseks, sest sa teed lihtsalt valed otsused antud info pyhjal.
Seega on minu arvamus, et kui mina vyi sina tahad saada omaala professionaaliks, siis sa pead tyytama vaimselt omaalal vyhemalt 14- 18 tundi pyevas- 6-7 pyeva nydalas. Muidugi oleneb palju tyykohast ja tuttavatest kellega sa lybi kyid kuid eelkyige oleneb kyik sinust vyi minust. Kyik on meie endi kytes. Muidugi vyib tuua sada vabandust, et mul on pere ja ma olin haige jne.
Tean omast kyest, et see pole kerge kui sybrad lyhevad tibidega nydalavahetusel pidudele kuid sina pead koju jyyma raamatu vyi arvuti taha. You are the decision maker!
Kyik oleneb meist enestest. Kaotada pole midagi, muidugi vyid sa kaotada oma abikaasa kui su abikaasa sind ei myista kuid olles vyidumees, siis ennast silmas pidades peaks 40 aastaselt olema mu panga arveldus konto vyhemalt myne miljonine $$$ vyyrtus. Mitte mu businessi vyyrtus vaid panga konto vyyrtus. Seda on vyimalik saavutada ainult tugevale mitmeaastasele tyyle. Mina pidasin silmas finants maailma kuid sa vyid olla ka professionaalne toru lukksepp, omada oma businessi ning samasugust panga arvet kui mina. Yks suuremaid ynne on teha tyyd, mis sulle meeldib.
Igatahes kiri oli minuarvates pyris hea. Good job vend GRAAFIK vyi kes iganes selle kirja kirjutas. Soovin vend RIQ-ile omaltpoolt ka palju ynne aktsia myngu vyidupuhul. Good job vennas. Ainult yks asi which pissed me off kui sa tyis peaga LHV foorumis mingit jama suust vylja ajasid. Kas sa jood vyi mitte on su enda asi yra ainult teadusta seda teistele. Niipalju kui mina tean alkoholi vyi narkootikume tarvitavaid inimesi on enamus neist vastutusvyimetud ja ebaefektiivsed. Olen kindel, et paljud inimesed arvestavad siinsete foorumite lugemistega oma tuleviku investeeringuid tehes. Seega myngid sa oma credibilitiga. See on minu arvamus kuid see vyib ka vale olla.
Well! Welcome back to my world- CURRENT, REAL WORLD! ha-ha
Uus majandus loob kahtlemata info kiiremaks kyytte saamiseks kuid samas sa pead olema omaala spetsialist, et seda infot tylgendada oskad. Yhesynaga paari syna vahetus tehnilise keele lauses tyhendab hoopis teist asja. Point on selles, et sul vyivad olla kas vyi mitu tuhat $$$ kuus maksvad info allika programmid kuid kui sa ise pole selle ala professionaal, siis jyyb selle info kasutegur sulle minimaalseks vyi yldse negatiivseks, sest sa teed lihtsalt valed otsused antud info pyhjal.
Seega on minu arvamus, et kui mina vyi sina tahad saada omaala professionaaliks, siis sa pead tyytama vaimselt omaalal vyhemalt 14- 18 tundi pyevas- 6-7 pyeva nydalas. Muidugi oleneb palju tyykohast ja tuttavatest kellega sa lybi kyid kuid eelkyige oleneb kyik sinust vyi minust. Kyik on meie endi kytes. Muidugi vyib tuua sada vabandust, et mul on pere ja ma olin haige jne.
Tean omast kyest, et see pole kerge kui sybrad lyhevad tibidega nydalavahetusel pidudele kuid sina pead koju jyyma raamatu vyi arvuti taha. You are the decision maker!
Kyik oleneb meist enestest. Kaotada pole midagi, muidugi vyid sa kaotada oma abikaasa kui su abikaasa sind ei myista kuid olles vyidumees, siis ennast silmas pidades peaks 40 aastaselt olema mu panga arveldus konto vyhemalt myne miljonine $$$ vyyrtus. Mitte mu businessi vyyrtus vaid panga konto vyyrtus. Seda on vyimalik saavutada ainult tugevale mitmeaastasele tyyle. Mina pidasin silmas finants maailma kuid sa vyid olla ka professionaalne toru lukksepp, omada oma businessi ning samasugust panga arvet kui mina. Yks suuremaid ynne on teha tyyd, mis sulle meeldib.
Igatahes kiri oli minuarvates pyris hea. Good job vend GRAAFIK vyi kes iganes selle kirja kirjutas. Soovin vend RIQ-ile omaltpoolt ka palju ynne aktsia myngu vyidupuhul. Good job vennas. Ainult yks asi which pissed me off kui sa tyis peaga LHV foorumis mingit jama suust vylja ajasid. Kas sa jood vyi mitte on su enda asi yra ainult teadusta seda teistele. Niipalju kui mina tean alkoholi vyi narkootikume tarvitavaid inimesi on enamus neist vastutusvyimetud ja ebaefektiivsed. Olen kindel, et paljud inimesed arvestavad siinsete foorumite lugemistega oma tuleviku investeeringuid tehes. Seega myngid sa oma credibilitiga. See on minu arvamus kuid see vyib ka vale olla.
Well! Welcome back to my world- CURRENT, REAL WORLD! ha-ha
Tere kõigile
Kuna thread algas Helmese ettekandest, ja paistab et see on aasta läbi ikka ja jälle päevateemaks tagasi tulnud, siis pean vist veidi kommenteerima.
Igasuguste teeside kasu ja kahju saab hinnata konteksti taustal. Helmese teesid on Inno täiesti õigesti kirja pannud ja kõik aru saanud, et AINULT ja AINULT selliste teeside komplekti täht-tähelt rakendades ei ole tõesti ühtegi ettevõtet võimalik mujale juhtida kui kraavi. Nimeta seda siis uueks või vanaks majanduseks.
Tegelikult on asi nii, et kogu frontline vabaduse taustal on Helmese backoffice üsna traditsiooniline. Paljud teavad seda ka. Helmese backoffice'st on rääkinud Anneli Aljas Pärnu konverentsil, ja ÄP-s ja mujal leidub artikleid.
Olgu siis kinnitatud, et suhtelise (loomingu)vabaduse taustal on Helmeses siiski olemas teatud fookused, protsessid, kvaliteet ja finantsiline monitooring, mida me vastukaaluks teatud vabadustele, jälgime täpsemalt ja tõhusamalt kui keskmine ettevõte. Näiteks EVA printsiibid tulemuste hindamisel olid Helmeses lihtsustatult kasutuses juba nii-öelda minu ajaarvamise algusest. Tõsi on, et paljud kriteeriumid saavad Helmeses jälgitud mitte käsu ja kontrolli korras, vaid kultuuri- ja motivatsioonisüsteemiga. Väidan et teabefirma kontekstis efektiivsemalt kui käsu ja kontrolliga.
Mis puudutab uude majandusse tervikuna, siis ma isiklikult pole kunagi ühegi dot.com-i või tehnoloogiaktsiat peale Helmese ostnud, ega kellelgi seda ka teha soovitanud. 97ndal sai monede väiksemate mullide peal õnneks katsetatud ka, et tunne kätte saada :-).
Kui aga mõista uue majanduse all mitte dot.com'e, vaid hulka fundamentaalseid muutusi, mida tehnoloogia ja teabe areng endaga kaasa on toonud nii inimesele, ärile kui organisatsiooni- ja ärimudelitele, kogu majandusele ehk "vanale majandusele", siis neid muutuseid ma tunnen ja usun, sest see kõik lähtub inimestest, lihtsast loogikast ja rahast.
Ka Helmes lähtus a2000 lihtsast loogikast ja tegi täpselt seda, mis iga investeerijale jaoks kõige targem tegu on : nimelt müüs oma aktsiaid raha vastu turu tõusu tipul, mitte varem ega hiljem.
Võrdluseks võib öelda, et Eestis oli sel ajal IT ettevõtteid, kes oma ja investoritelt kaasatud raha eest OSTSID aktsiaid. Täna on neil kuuldavasti probleemid, samal ajal kui Helmesel on Eesti IT firmade tugevaim bilanss, millega tänastele ja oluliselt soodsamatele IT-ostudele vastu minna.
Kas see Helmesel ka välja tuleb, näitab tõesti aeg. IT äri on nii keeruline valdkond, et võib pidada loomulikuks vahepeal kümnete ärakadunud firmade ja mitmeaastases hiigelkahjumis maadleva suurtegija probleeme.
Kõike head kõigile -
Jaan Pillesaar
Helmes
Kuna thread algas Helmese ettekandest, ja paistab et see on aasta läbi ikka ja jälle päevateemaks tagasi tulnud, siis pean vist veidi kommenteerima.
Igasuguste teeside kasu ja kahju saab hinnata konteksti taustal. Helmese teesid on Inno täiesti õigesti kirja pannud ja kõik aru saanud, et AINULT ja AINULT selliste teeside komplekti täht-tähelt rakendades ei ole tõesti ühtegi ettevõtet võimalik mujale juhtida kui kraavi. Nimeta seda siis uueks või vanaks majanduseks.
Tegelikult on asi nii, et kogu frontline vabaduse taustal on Helmese backoffice üsna traditsiooniline. Paljud teavad seda ka. Helmese backoffice'st on rääkinud Anneli Aljas Pärnu konverentsil, ja ÄP-s ja mujal leidub artikleid.
Olgu siis kinnitatud, et suhtelise (loomingu)vabaduse taustal on Helmeses siiski olemas teatud fookused, protsessid, kvaliteet ja finantsiline monitooring, mida me vastukaaluks teatud vabadustele, jälgime täpsemalt ja tõhusamalt kui keskmine ettevõte. Näiteks EVA printsiibid tulemuste hindamisel olid Helmeses lihtsustatult kasutuses juba nii-öelda minu ajaarvamise algusest. Tõsi on, et paljud kriteeriumid saavad Helmeses jälgitud mitte käsu ja kontrolli korras, vaid kultuuri- ja motivatsioonisüsteemiga. Väidan et teabefirma kontekstis efektiivsemalt kui käsu ja kontrolliga.
Mis puudutab uude majandusse tervikuna, siis ma isiklikult pole kunagi ühegi dot.com-i või tehnoloogiaktsiat peale Helmese ostnud, ega kellelgi seda ka teha soovitanud. 97ndal sai monede väiksemate mullide peal õnneks katsetatud ka, et tunne kätte saada :-).
Kui aga mõista uue majanduse all mitte dot.com'e, vaid hulka fundamentaalseid muutusi, mida tehnoloogia ja teabe areng endaga kaasa on toonud nii inimesele, ärile kui organisatsiooni- ja ärimudelitele, kogu majandusele ehk "vanale majandusele", siis neid muutuseid ma tunnen ja usun, sest see kõik lähtub inimestest, lihtsast loogikast ja rahast.
Ka Helmes lähtus a2000 lihtsast loogikast ja tegi täpselt seda, mis iga investeerijale jaoks kõige targem tegu on : nimelt müüs oma aktsiaid raha vastu turu tõusu tipul, mitte varem ega hiljem.
Võrdluseks võib öelda, et Eestis oli sel ajal IT ettevõtteid, kes oma ja investoritelt kaasatud raha eest OSTSID aktsiaid. Täna on neil kuuldavasti probleemid, samal ajal kui Helmesel on Eesti IT firmade tugevaim bilanss, millega tänastele ja oluliselt soodsamatele IT-ostudele vastu minna.
Kas see Helmesel ka välja tuleb, näitab tõesti aeg. IT äri on nii keeruline valdkond, et võib pidada loomulikuks vahepeal kümnete ärakadunud firmade ja mitmeaastases hiigelkahjumis maadleva suurtegija probleeme.
Kõike head kõigile -
Jaan Pillesaar
Helmes
Selline hea lugu EE-s, ise olen boldinud
Infoühiskonnas ei ole suurima väärtusega mitte info, vaid aeg, mille jooksul vajalik ja õige informatsioon hankida ning oskus selle informatsiooniga midagi tarka peale hakata.
Kogu teekond väärtusahelas algab seega „vajaliku ja õige“ kirjeldamisest ning alles seejärel jõuame vahenditeni, millega seda informatsiooni hankida. Tavaliselt alustatakse teekonda selle õige informatsioonini aga vahenditest – internet käima ja sõltuvalt ühenduse kiirusest algab kas raske mäkketõus või kiirslaalom läbi infomüra rägastiku. Mõne aja pärast heiastub esimene miraa˛, mis paistab olevat just see info, mida vaja, kuid pärast pikemat pusimist selgub, et tegelikult sai taas vaid aega raisatud. „Internetis kasulikku informatsiooni pole,“ ...
...Kõige realistlikum on aga olukord, kus inimene kohaneb infomüraga ja elab rahulikult edasi. Inimkond on oma arengus pidanud üle elama palju hullemaid väljakutseid ümbritsevalt elukeskkonnalt, kas või katku ja mõõkhambulise tiigri – nende kõrval on ekraanil vilkuv reklaamibänner või valiku tegemine saja pakutava toote seast pigem pisiasi. Ükski trend ei anna aimu sellest, et interneti kasutajaid vähemaks jääks; ise omal käel väärtusliku infoni jõudmine ning selle abil rikkamaks saamine kaaluvad üles teekonna vaevalisuse. Kasutaja kinnistub pigem positiivsete kogemuste külge ning selles on ka info esitleja edu võti....
***
Linnar Viik käsitleb artiklis ka tehisintellekti võimalusi.
Ma olen selles suhtes skeptiline: võib-olla on lihtsam ja kasulikum inimesest arvutiks muutuda kui arvutist (tehis)inimeseks.
Infoühiskonnas ei ole suurima väärtusega mitte info, vaid aeg, mille jooksul vajalik ja õige informatsioon hankida ning oskus selle informatsiooniga midagi tarka peale hakata.
Kogu teekond väärtusahelas algab seega „vajaliku ja õige“ kirjeldamisest ning alles seejärel jõuame vahenditeni, millega seda informatsiooni hankida. Tavaliselt alustatakse teekonda selle õige informatsioonini aga vahenditest – internet käima ja sõltuvalt ühenduse kiirusest algab kas raske mäkketõus või kiirslaalom läbi infomüra rägastiku. Mõne aja pärast heiastub esimene miraa˛, mis paistab olevat just see info, mida vaja, kuid pärast pikemat pusimist selgub, et tegelikult sai taas vaid aega raisatud. „Internetis kasulikku informatsiooni pole,“ ...
...Kõige realistlikum on aga olukord, kus inimene kohaneb infomüraga ja elab rahulikult edasi. Inimkond on oma arengus pidanud üle elama palju hullemaid väljakutseid ümbritsevalt elukeskkonnalt, kas või katku ja mõõkhambulise tiigri – nende kõrval on ekraanil vilkuv reklaamibänner või valiku tegemine saja pakutava toote seast pigem pisiasi. Ükski trend ei anna aimu sellest, et interneti kasutajaid vähemaks jääks; ise omal käel väärtusliku infoni jõudmine ning selle abil rikkamaks saamine kaaluvad üles teekonna vaevalisuse. Kasutaja kinnistub pigem positiivsete kogemuste külge ning selles on ka info esitleja edu võti....
***
Linnar Viik käsitleb artiklis ka tehisintellekti võimalusi.
Ma olen selles suhtes skeptiline: võib-olla on lihtsam ja kasulikum inimesest arvutiks muutuda kui arvutist (tehis)inimeseks.
kommunikatsioonil on huvitav omapära. nimelt synkivus, ehk kui kaks asja mis pole niiöelda samast liigist hakkavad suhtlema siis mingil tasandil nad saavutavad tasakaalu kus nad teineteisest aru saavad.
olgu meil kaks suhtlejat. kui ainult yks suhtleja vahetab pidevalt suhtlustasandit ja teine pysib samal tasandil, on suurem t6enäosus et leitakse kiiremini connection ning suhtlus saab alata. iseasi kas see koige efektiivsem suhtluskanal on.
yhesonaga et kui kaks inimest on lost ja nad anemvahem teavad mis teid mööda teine k6nnib, siis kasulikum on et yks pysib paigal ja teine otsib teda mitte et molemad tormavad ringi.
tulles tagasi teema juurde, siis arvuti peab jääma arvutiks ehk mehhaaniliseks käskude täitjaks ainus mis muutuma peab on arvuti käitumisloogika peab muutuma inimese m6tlemisloogikale sarnaseks. sest pole m6eldav et inimene loobub oma loovusest ehk mittedeterministlikust m6tlemisest. lihtsam on ju arvutile aru mitte pähe toppida!
olles programmeerija (ja yle hulga aja optsioonidega pisikeses kasumis) v6in öelda et arvutiga on lihtne suhelda kui sa tead kuidas ta m6tleb, ning andmeid otsida on lihtne kui sa tead kuidas asju otsitakse. se miks arvuti kasutamist peetakse keeruliseks on seet6ttu et inimesed ei tea mis seal sees toimub! see on sama mis sundida autot iseseisvalt s6itma kuna laps ei oska seda juhtida!
see mis ma öelda tahan on et arvuti ei tohiks iial kunagi never ever omada miskit oma loogikat mille alusel ta muudab oma käitumist andmete otsimiseks v6i presenteerimiseks. arvuti peab alati jääma deterministlikuks systeemiks. muidu ei suuda inimene sellest aru saada ja suhtlemine muutub v6imatuks.
ja ses suhtes olen eestigeega n6us: on lihtsam ja kasulikum ka. tehisintellekt on meelelahutuseks aga mitte tööriistaks. v6i kuidas teile meeldiks haamer mis suva hetkel muutub näiteks 6llekruusiks täis vahutavat m6nusat 6llet njam njam kui sa just naela seina lööd sellepärast et haamer arvas et palava ilmaga on kasulikum 6lle olla?
you have to have right tool for the job!
olgu meil kaks suhtlejat. kui ainult yks suhtleja vahetab pidevalt suhtlustasandit ja teine pysib samal tasandil, on suurem t6enäosus et leitakse kiiremini connection ning suhtlus saab alata. iseasi kas see koige efektiivsem suhtluskanal on.
yhesonaga et kui kaks inimest on lost ja nad anemvahem teavad mis teid mööda teine k6nnib, siis kasulikum on et yks pysib paigal ja teine otsib teda mitte et molemad tormavad ringi.
tulles tagasi teema juurde, siis arvuti peab jääma arvutiks ehk mehhaaniliseks käskude täitjaks ainus mis muutuma peab on arvuti käitumisloogika peab muutuma inimese m6tlemisloogikale sarnaseks. sest pole m6eldav et inimene loobub oma loovusest ehk mittedeterministlikust m6tlemisest. lihtsam on ju arvutile aru mitte pähe toppida!
olles programmeerija (ja yle hulga aja optsioonidega pisikeses kasumis) v6in öelda et arvutiga on lihtne suhelda kui sa tead kuidas ta m6tleb, ning andmeid otsida on lihtne kui sa tead kuidas asju otsitakse. se miks arvuti kasutamist peetakse keeruliseks on seet6ttu et inimesed ei tea mis seal sees toimub! see on sama mis sundida autot iseseisvalt s6itma kuna laps ei oska seda juhtida!
see mis ma öelda tahan on et arvuti ei tohiks iial kunagi never ever omada miskit oma loogikat mille alusel ta muudab oma käitumist andmete otsimiseks v6i presenteerimiseks. arvuti peab alati jääma deterministlikuks systeemiks. muidu ei suuda inimene sellest aru saada ja suhtlemine muutub v6imatuks.
ja ses suhtes olen eestigeega n6us: on lihtsam ja kasulikum ka. tehisintellekt on meelelahutuseks aga mitte tööriistaks. v6i kuidas teile meeldiks haamer mis suva hetkel muutub näiteks 6llekruusiks täis vahutavat m6nusat 6llet njam njam kui sa just naela seina lööd sellepärast et haamer arvas et palava ilmaga on kasulikum 6lle olla?
you have to have right tool for the job!
täpsustaksin: inimesel on loogiline m6tlemine ning loov m6tlemine.
arvuti peaks käituma loogilisele m6tlemisele arusaadval moel, ehk m6tlema loogiliselt,
siis on synkis värk. arvuti ei tohiks loovat m6tlemist omada.
arvuti peaks käituma loogilisele m6tlemisele arusaadval moel, ehk m6tlema loogiliselt,
siis on synkis värk. arvuti ei tohiks loovat m6tlemist omada.
riq, ma pole Sinuga päris nõus. hirm tehisintellekti ees tuleb suuresti sellest, et AI kipub inimeste kujutuses enamasti olema superarvuti, mis juhib kõike - ja filmides/raamtutes tuleb tal varem või hiljem tahtmine haarata võim inimeste üle, nagu klassikalises ulmekas '2001: Space Odyssey".
tegelikult on tehisintellekti olulisimaks tunnuseks õppimisvõime. see tähendab, et tõenäoliselt võiks mõtlev masin alustada rohkem või vähem tabula rasa-na, ning õppida maailma tundma ja selles vastavalt võimetele ning vajadustele käituma samamoodi, nagu seda teeb inimene, koer või papagoi.
võimalus, et haamer õllekruusiks muutuks (!?) on umbes samasugune, kui progeja riq otsustaks kõige kibedama koodikirjutamise keskel, et 10 minutiks on ta hoopis ketraja. seega, et kui haamer on kuidagi saanud mõtlemisvõime (ei kujuta küll ette kustkohast) ja võime oma kuju muuta, siis põhimõtteliselt on küll võimalik, et ta oma töö hülgab ja käitub täiesti ennustamatult, aga riq, millal sul viimati ketrusmõtted pähe tulid? ;)
tegelikult on tehisintellekti olulisimaks tunnuseks õppimisvõime. see tähendab, et tõenäoliselt võiks mõtlev masin alustada rohkem või vähem tabula rasa-na, ning õppida maailma tundma ja selles vastavalt võimetele ning vajadustele käituma samamoodi, nagu seda teeb inimene, koer või papagoi.
võimalus, et haamer õllekruusiks muutuks (!?) on umbes samasugune, kui progeja riq otsustaks kõige kibedama koodikirjutamise keskel, et 10 minutiks on ta hoopis ketraja. seega, et kui haamer on kuidagi saanud mõtlemisvõime (ei kujuta küll ette kustkohast) ja võime oma kuju muuta, siis põhimõtteliselt on küll võimalik, et ta oma töö hülgab ja käitub täiesti ennustamatult, aga riq, millal sul viimati ketrusmõtted pähe tulid? ;)
riq: see mis ma öelda tahan on et arvuti ei tohiks iial kunagi never ever omada miskit oma loogikat mille alusel ta muudab oma käitumist andmete otsimiseks v6i presenteerimiseks. arvuti peab alati jääma deterministlikuks systeemiks. muidu ei suuda inimene sellest aru saada ja suhtlemine muutub v6imatuks.
Mina ei saa aru miks arvuti võime loovalt probleeme lahendada takistab inimest arvutit kasutamast kui tööriista. Arvan pigem vastupidi, et õppimisvõime ja uute seoste loomise võime tugevalt suurendab arvuti kui tööriista väärtust ja võimeid inimese jaoks. Mina käsitleksin inimest samuti tööriistana paljudes kontekstides, kõige lihtsam vast näide inimesest kui tööriistast tööandja jaoks. Ja see "kommunikatsiooniprobleem" on ka minu arust üle paisutatud.
Seda julgen küll oletada, et sellise struktuuriga süsteemidest nagu arvutid/võrgud tänapäeval on, ei ole kohe kuidagi võimalik "loovust" tuletada. See eeldab ikka teatava hulga ebasümmeetriate ja juhuslike faktorite lisamist arvuti loogikasse, vastasel juhul võib maksimaaltulemusena saada masina, mis langeb varem või hiljem ise-enda loogikalõksu - "endless loop'i" ja jääb siis sinna õnnetult troppima. Selle kohta vist Gödeli teoreem nagu asjakohane.
Mina ei saa aru miks arvuti võime loovalt probleeme lahendada takistab inimest arvutit kasutamast kui tööriista. Arvan pigem vastupidi, et õppimisvõime ja uute seoste loomise võime tugevalt suurendab arvuti kui tööriista väärtust ja võimeid inimese jaoks. Mina käsitleksin inimest samuti tööriistana paljudes kontekstides, kõige lihtsam vast näide inimesest kui tööriistast tööandja jaoks. Ja see "kommunikatsiooniprobleem" on ka minu arust üle paisutatud.
Seda julgen küll oletada, et sellise struktuuriga süsteemidest nagu arvutid/võrgud tänapäeval on, ei ole kohe kuidagi võimalik "loovust" tuletada. See eeldab ikka teatava hulga ebasümmeetriate ja juhuslike faktorite lisamist arvuti loogikasse, vastasel juhul võib maksimaaltulemusena saada masina, mis langeb varem või hiljem ise-enda loogikalõksu - "endless loop'i" ja jääb siis sinna õnnetult troppima. Selle kohta vist Gödeli teoreem nagu asjakohane.
nujah. ega mul pole intelligentsete softide vastu midagi,
aga alati kui jääb interpreteerimise v6imalus siis on see paha kriitilistes situatsioonides.
m6tle sellist filosoofiat kus arvuti loogika yletab inimese oma ja voila olemegi yhiskonnas kus seda juhivad arvutid.. ja siis tapetakse pooled inimesed maa sest nii on ratsionaalne ning loogiline. inimene peab alati moistma miks arvuti sellise otsuse tegi, kunagi ei pea inimene jaama m6tlema selle yle miks nii tehti.. inimene ei moista inimestki, miks siis arvutid veel keerukamaks teha?
visio chardil kastikeste ymbert6stmisele v6ib arvuti ju m6elda, aga selle yle kas ma tahan telekat vaadata v6i mitte, kas ma tahan kirjutada kewl mitte cool jne peab ikka inimene otsustama ja tema käsk on seadus. mudu arvutid enam kirikuid ei ehita :)
aga alati kui jääb interpreteerimise v6imalus siis on see paha kriitilistes situatsioonides.
m6tle sellist filosoofiat kus arvuti loogika yletab inimese oma ja voila olemegi yhiskonnas kus seda juhivad arvutid.. ja siis tapetakse pooled inimesed maa sest nii on ratsionaalne ning loogiline. inimene peab alati moistma miks arvuti sellise otsuse tegi, kunagi ei pea inimene jaama m6tlema selle yle miks nii tehti.. inimene ei moista inimestki, miks siis arvutid veel keerukamaks teha?
visio chardil kastikeste ymbert6stmisele v6ib arvuti ju m6elda, aga selle yle kas ma tahan telekat vaadata v6i mitte, kas ma tahan kirjutada kewl mitte cool jne peab ikka inimene otsustama ja tema käsk on seadus. mudu arvutid enam kirikuid ei ehita :)
riq: see kehtib eeldusel, et arvuti loogika ja mõtlemine toimib täpselt samamoodi kui inimene oma pahelisuses ;)
aga miks ta peaks? AI puhul võib ta olla õppinud teistsuguse loogika järgi mõtlema, st tema mõtlemise sisu ei ole ainult mingi efektiivsuse algoritm, mille inimene on talle sisse söötnud. aga seni, kui see nii kaugele pole jõudnud, on ka väike tõenäosus, et keegi annab arvutile vastava võimu.
aga miks ta peaks? AI puhul võib ta olla õppinud teistsuguse loogika järgi mõtlema, st tema mõtlemise sisu ei ole ainult mingi efektiivsuse algoritm, mille inimene on talle sisse söötnud. aga seni, kui see nii kaugele pole jõudnud, on ka väike tõenäosus, et keegi annab arvutile vastava võimu.
väidan, et 6iged v6i valed otsused s6ltuvad skoobist.
mul oleks kasulikum jänest s6ita bussis kuid yhiskonnale on kasulikum kui pileti ostan.
väidan samuti, et pahelisus jne on miski subjektiivne asi ehk osa m6tlemisest.
sellest ka oht.
st. seda ma kardangi et arvuti loogika on oopis muu kui inimese oma lopuks.
asimovit lugenuile (asumi seeria). mis oli seldoni kolmas seadus?
st kui me ei tea kuidas systeem töötab, siis systeem ärgu parem yldse töötagu.
see voib tunduda paranoiliselt, kuid parem karta..
okei, kompromiss: kui arvutid arenevadki oma loogikani, siis naeksin arvuteid ikkagi kahetasandisena: loogikalayer ning m6istuselayer. m6istus peaks olema optional.
nagu naiteks microsofti toodetes on ;)
jään ikkagi selle juurde et inimene peab leidma lahenduse, arvuti on töövahend. see ei keela arvutil inimesele yht-teist soovitada labi intelligentsuse. ja inimene peaks ikka otsustama kas on okei voi on nogo.. eriti mis puutub netist otsimisse :) st oleks n6me kui poleks rankingusysteeme nagu googles, kuid kui google ei anna sulle valikuvoimalusi on juba asi nihu..
PS! teema arendus oli ikka kas inimene arvutiks voi arvuti inimeseks.
mul oleks kasulikum jänest s6ita bussis kuid yhiskonnale on kasulikum kui pileti ostan.
väidan samuti, et pahelisus jne on miski subjektiivne asi ehk osa m6tlemisest.
sellest ka oht.
st. seda ma kardangi et arvuti loogika on oopis muu kui inimese oma lopuks.
asimovit lugenuile (asumi seeria). mis oli seldoni kolmas seadus?
st kui me ei tea kuidas systeem töötab, siis systeem ärgu parem yldse töötagu.
see voib tunduda paranoiliselt, kuid parem karta..
okei, kompromiss: kui arvutid arenevadki oma loogikani, siis naeksin arvuteid ikkagi kahetasandisena: loogikalayer ning m6istuselayer. m6istus peaks olema optional.
nagu naiteks microsofti toodetes on ;)
jään ikkagi selle juurde et inimene peab leidma lahenduse, arvuti on töövahend. see ei keela arvutil inimesele yht-teist soovitada labi intelligentsuse. ja inimene peaks ikka otsustama kas on okei voi on nogo.. eriti mis puutub netist otsimisse :) st oleks n6me kui poleks rankingusysteeme nagu googles, kuid kui google ei anna sulle valikuvoimalusi on juba asi nihu..
PS! teema arendus oli ikka kas inimene arvutiks voi arvuti inimeseks.
kas oled proovinud ka Google'i parempoolset otsimisvarianti: Ehk mul veab / I'm Feeling Lucky
jah.
ega siis ainult nasdaq pole koht kus mul ei vea :p
ega siis ainult nasdaq pole koht kus mul ei vea :p
LHV's voiks ostmise/myymise juures olla nupp "EHK MUL VEAB"
see annab enamvhaem sama tulemuse :p
see annab enamvhaem sama tulemuse :p
kes veel ei ole auttshekkinud:
1. samm - võta ette Google ja vali eelistused/preferences
2. samm - Kasutajaliidese keel/Kuva Google vihjeid ja sõnumeid selles keeles: vali keel
valida on muuhulgas:
- häkkeri
- jne.. jne.. jne..
- Pig Latin
1. samm - võta ette Google ja vali eelistused/preferences
2. samm - Kasutajaliidese keel/Kuva Google vihjeid ja sõnumeid selles keeles: vali keel
valida on muuhulgas:
- häkkeri
- jne.. jne.. jne..
- Pig Latin