Huvitav kui kiiresti uued väljendid on tekkima. Oli Visegradi riikide blokk nüüd räägitakse Vilnius 10 blokist. Oli raudne eesriie nüüd on viimaste nädalatega tekkinud sõnapaar uus euroopa ehk new Europe, mis vastandub siis Vanale Maailmale elik vanale Euroopale.
Ida-Euroopa on sellest väljendist kindlasti vaimustatud, sest varasema koondnimetustega (näit endised sotsialismimaad) kaasnes tihti negatiivne alatoon, aga antud juhul siis midagi progressiivset.
chatis just arvasin subjektiivselt, et pigem on Saksamaa ja Prantsusmaa probleemiks näha end võimu kaotamas, nii poliitilises, vaimses kui füüsilises plaanis. Äkki on selline vastureaktsioon tingitud ka Vana Euroopa halvast kohastumisvõimest - alalhoidlikkus, sots. demokraatia.
Seevastu Uus Euroopa on tõestanud end kui tugevat ümberpositsioneeriijat. Isikuline vabadus, iseseisev mõtlemine - riik ei mõtle sinu eest, ise pead teadma kus WC asub. Ilmselt siit ka USA pooldamine ja kontrastina vana vihkamine. Ilmselt on aga Vana Euroopa mõttetargad "kultuuri-kuldajastu" müüdile Hiina müüri ette ehitanud. Suletud süsteem aga variseb iseenda raskuse all kokku...
Arvan, et Uus Euroopa oskab rohkem hinnata vabaduse mõnusid, alles ju vabanesime vangist. Mittevangi kulutuuriline mälu võib ikke koha pealt aga juba lüngad sisse jätta...
Aga noh, see ju puhas belletristika.
Seevastu Uus Euroopa on tõestanud end kui tugevat ümberpositsioneeriijat. Isikuline vabadus, iseseisev mõtlemine - riik ei mõtle sinu eest, ise pead teadma kus WC asub. Ilmselt siit ka USA pooldamine ja kontrastina vana vihkamine. Ilmselt on aga Vana Euroopa mõttetargad "kultuuri-kuldajastu" müüdile Hiina müüri ette ehitanud. Suletud süsteem aga variseb iseenda raskuse all kokku...
Arvan, et Uus Euroopa oskab rohkem hinnata vabaduse mõnusid, alles ju vabanesime vangist. Mittevangi kulutuuriline mälu võib ikke koha pealt aga juba lüngad sisse jätta...
Aga noh, see ju puhas belletristika.
Olen siiani EÜ-sse astumise pooldaja, kuid ei saa ütlemata jätta järgmist mõru repliiki:
Uude Euroopasse ei suhtutud liitumisläbirääkimistel Vana Euroopaga kui võrdsesse partnerisse, nüüd peab Uus Euroopa tõdema, et liidus, kuhu ta on astumas, käib äge, sõge ja egoistlik võimuvõitlus. Loosung Euroopa - meie ühine kodu on väga mitut moodi mõistetav.
Putin ei üritanudki varjata oma võidukat naeratust kohtumisel Schröder-i ja Mitterand-ga.
Et sõge USA lollitamine on kahjulik, seda tunnevad juba praegu DaimlerChrysler ja Siemens, kes kuuldavasti on ilma jäänud USA valitsuse tellimustest.
Uude Euroopasse ei suhtutud liitumisläbirääkimistel Vana Euroopaga kui võrdsesse partnerisse, nüüd peab Uus Euroopa tõdema, et liidus, kuhu ta on astumas, käib äge, sõge ja egoistlik võimuvõitlus. Loosung Euroopa - meie ühine kodu on väga mitut moodi mõistetav.
Putin ei üritanudki varjata oma võidukat naeratust kohtumisel Schröder-i ja Mitterand-ga.
Et sõge USA lollitamine on kahjulik, seda tunnevad juba praegu DaimlerChrysler ja Siemens, kes kuuldavasti on ilma jäänud USA valitsuse tellimustest.
http://www.spiegel.de/politik/ausland/0,1518,235071,00.html
38% arvates on Bush maailma rahule ohtlik, Saddam ainult 37% arvates. 16% peab mōlemaid sama ohtlikuks. Küsitletute arv oli 1002
---------------------------------------------------------------------------
Kas asi ongi siis nii hull vōi on SPD valijad lihtsalt ära lollitatud? Mina isiklikult ei saa nendest SPD valijatest väga aru... mis on nende arvates muidugi kurb.
(sügisel toimunud Bundestag-i valimistel oli tulemus umbes samades proportsioonides - rohelised ja liberaalid said kahepeale ca. 15-16%).
38% arvates on Bush maailma rahule ohtlik, Saddam ainult 37% arvates. 16% peab mōlemaid sama ohtlikuks. Küsitletute arv oli 1002
---------------------------------------------------------------------------
Kas asi ongi siis nii hull vōi on SPD valijad lihtsalt ära lollitatud? Mina isiklikult ei saa nendest SPD valijatest väga aru... mis on nende arvates muidugi kurb.
(sügisel toimunud Bundestag-i valimistel oli tulemus umbes samades proportsioonides - rohelised ja liberaalid said kahepeale ca. 15-16%).
prantsusest ja saksast on lihtne aru saada. prantsusel on konkreetsed naftahuvid iraagis mida ta ei taha usale loovutada, saksal on see lugu, et spd sai viimati pukki just tänu sellele et schröder lubas valijatele igal juhul iraagis sõda vältida. prantslaste huvi väljendub konkreetses rahasummas ja seetõttu on ka juba näha et prantslased võivad sobiva pakkumise olemasolul oma positsioonist taganeda, aga sakslased ilmselt jäävadki oma positsioonile, sest spd võimust loobumise hinda on raske kui mitte võimatu rahasse ümber panna.
uue euroopa hindamine eriliselt sõltumatuks isemõtlejaks, vabaduse ihalejaks ja innovaatiliseks tarkpeas, tundub naiivne. ka seal on tegu lihtsalt poliitikaga ja minu le näiteks selline kinnisilmi madala intelligentsiga kuid rakette omavale bushile p-sse pugemine ei meeldi.
muide see uue euroopa termin meeldib ka mulle. huvitav tähelepanek AloV.
uue euroopa hindamine eriliselt sõltumatuks isemõtlejaks, vabaduse ihalejaks ja innovaatiliseks tarkpeas, tundub naiivne. ka seal on tegu lihtsalt poliitikaga ja minu le näiteks selline kinnisilmi madala intelligentsiga kuid rakette omavale bushile p-sse pugemine ei meeldi.
muide see uue euroopa termin meeldib ka mulle. huvitav tähelepanek AloV.
Kui siia lisada, et USA üks tähtsamaid strateegilisi eesmärke oli ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste vetoõigusega liikmete arvu suurendada Jaapani ja Saksamaaga, siis tuleb USA presidente pidada ikka madalalaubalisteks küll. Tublid poisid need Mitterand, keda peale ametiaja lõppu ootab korruptsioonisüüdistus ja Schröder, kelle võimuloleku ajal toimub Saksamaa suurim majanduslangus peale II Maailmasõda.
Ameeriklased on ikka täiesti tolad, et lootsid jagada vastutust maailma julgeoleku eest rahvastega, kes selliseid poliitikuid kõige kõrgemalt hindavad.
Ameeriklased on ikka täiesti tolad, et lootsid jagada vastutust maailma julgeoleku eest rahvastega, kes selliseid poliitikuid kõige kõrgemalt hindavad.
raearu: Uude Euroopasse ei suhtutud liitumisläbirääkimistel Vana Euroopaga kui võrdsesse partnerisse, nüüd peab Uus Euroopa tõdema, et liidus, kuhu ta on astumas, käib äge, sõge ja egoistlik võimuvõitlus.
Kas pole see mitte printsiip? Ei näe siin küll midagi iseäralikku. Samamoodi võitlevad loode ja ema omavahel, kuigi idealistlikult lähenedes võiks arvata, et seal valitseb harmoonia. Tasakaal saavutatakse aga hoopis konkureerimise kaudu.
Äkki iseorganiseerumise alus ongi lihtlabane omakasu?
Kas pole see mitte printsiip? Ei näe siin küll midagi iseäralikku. Samamoodi võitlevad loode ja ema omavahel, kuigi idealistlikult lähenedes võiks arvata, et seal valitseb harmoonia. Tasakaal saavutatakse aga hoopis konkureerimise kaudu.
Äkki iseorganiseerumise alus ongi lihtlabane omakasu?
Romario.
Juhtumisi esineb elus olukordi, kus grupeeringus mõni indiviid üritab oma tähtsust tõsta ühiste huvide kahjustamise läbi.
Olukorras, kus Saddami desarmeerimist peetakse sõnades väga tähtsaks, tegudega aga antakse talle mõista, et ta ei olegi paha, kui ta seda ise ei tee, on Saksa, Prantsuse ja Belgia käitumine täielikult tingitud sisepoliitilisest võitlusest. Kusjuures selline käitumine on kahjulik kõigile.
Seda pean ma sõgedaks, egoistlikuks võimuvõitluseks.
Kusjuures sakslased ka praegu on arvamusel, et neil peaks olema ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus, alles siis on nende meelest II Maailmasõda lõppenud. Ning sakslased solvasid põhjalikult oma ainsat tegelikku toetajat selle eesmärgi saavutamisel. Ma ei oska kuidagi teisiti sellist ajuhalvatust põhjendada, kui sõgeda egoistliku võimuvõitlusega.
Tuleta meelde 1991 augustiputši Moskvas, tänu millele Eesti vabaks sai. Ka see ajuhalvatus oli sõgeda, egoistliku võimuvõitluse tagajärg. Venelased sügavad seniajani end vaheldumisi tagumikust ja kuklast, kui mõtlevad, kuidas nad nii rumalad olid, et Baltikumi ära andsid! Praegu saavad nad aru, et ära oleks võinud anda kõik muu, aga mitte Baltikumi.
Kas seda pidada iseorganiseerumise aluseks, pole ausalt öeldes mõelnud, kuid et Eesti 90-ndate algul vabaks saab, teadsin 10 aastat varem, uskusin aga alles siis, kui see tõeks sai
Juhtumisi esineb elus olukordi, kus grupeeringus mõni indiviid üritab oma tähtsust tõsta ühiste huvide kahjustamise läbi.
Olukorras, kus Saddami desarmeerimist peetakse sõnades väga tähtsaks, tegudega aga antakse talle mõista, et ta ei olegi paha, kui ta seda ise ei tee, on Saksa, Prantsuse ja Belgia käitumine täielikult tingitud sisepoliitilisest võitlusest. Kusjuures selline käitumine on kahjulik kõigile.
Seda pean ma sõgedaks, egoistlikuks võimuvõitluseks.
Kusjuures sakslased ka praegu on arvamusel, et neil peaks olema ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus, alles siis on nende meelest II Maailmasõda lõppenud. Ning sakslased solvasid põhjalikult oma ainsat tegelikku toetajat selle eesmärgi saavutamisel. Ma ei oska kuidagi teisiti sellist ajuhalvatust põhjendada, kui sõgeda egoistliku võimuvõitlusega.
Tuleta meelde 1991 augustiputši Moskvas, tänu millele Eesti vabaks sai. Ka see ajuhalvatus oli sõgeda, egoistliku võimuvõitluse tagajärg. Venelased sügavad seniajani end vaheldumisi tagumikust ja kuklast, kui mõtlevad, kuidas nad nii rumalad olid, et Baltikumi ära andsid! Praegu saavad nad aru, et ära oleks võinud anda kõik muu, aga mitte Baltikumi.
Kas seda pidada iseorganiseerumise aluseks, pole ausalt öeldes mõelnud, kuid et Eesti 90-ndate algul vabaks saab, teadsin 10 aastat varem, uskusin aga alles siis, kui see tõeks sai
Kõik sõltub ju POV-ist (Point of View). Kui vaadelda ülemaailmses mastaabis, siis ikkagi on ju maailmas valitseva olukorra aluseks omakasu. Kui vaadelda riigi mastaabis, siis samuti, vaadelda indiviidi, siis samuti, vaadelda rakkude, siis samuti...
..see, mis meile, inimestele, tundub "kaos ja korratus" - või leebemal juhul mittevajalik (sõjad, katastroofid, jne), on tegelikult vältimatult oluline komponent tasakaalu säilitamiseks süsteemis planeet maa. Ehk kui vaadelda holisti vaatenurgast, võib seda nimetada "kõrgemaks jõuks", kui reduktsionisti, siis "iseorganiseerumiseks".
Võib defineerida, et raha on realiseeritud omakasu mõõt - koolifüüsikat analoogiks tuues, kineetiline energia, samas soov raha saada/hankida, oleks potentsiaalne energia :)
raearu: "Tuleta meelde 1991 augustiputi Moskvas, tänu millele Eesti vabaks sai. Ka see ajuhalvatus oli sõgeda, egoistliku võimuvõitluse tagajärg."
tundub, et räägime jälle samast asjast, erineva nurga alt.
See, kas mingil hetkel mingi territoorium on niipidi või naapidi omab kindlasti suurt kaalu seal piirkonnas eksisteerivatele atribuutidele nimega inimesed, KUID suurema süsteemi jaoks on see vaid vältimatult oluline instrument tasakaalu hoidmiseks.
raearu:
"Olukorras, kus Saddami desarmeerimist peetakse sõnades väga tähtsaks, tegudega aga antakse talle mõista, et ta ei olegi paha, kui ta seda ise ei tee, on Saksa, Prantsuse ja Belgia käitumine täielikult tingitud sisepoliitilisest võitlusest. Kusjuures selline käitumine on kahjulik kõigile."
Prantsusmaal on omakasu aluseks nafta - (nagu siin foorumis kuskil juba öeldi, kui USA piisavalt pappi köhib, siis Prantsusmaa paneb moka kinni)
Saksamaa probleemiks on äkki türklased?
Belgia? - ei tea, aga kindlasti omakasu :).
Aga ei saa aru miks see kõigile kahjulik on? Mina nii julget seisukohta küll ei võta. Me (s.t. mitte keegi) ju tegelikult ei tea kummagi stsenaariumi lahendusi - meie loogilistel konstruktsioonidel põhinevad tulevikuennustused on samavähe tõsi kui see, et Winston Churchill on porgand.
..see, mis meile, inimestele, tundub "kaos ja korratus" - või leebemal juhul mittevajalik (sõjad, katastroofid, jne), on tegelikult vältimatult oluline komponent tasakaalu säilitamiseks süsteemis planeet maa. Ehk kui vaadelda holisti vaatenurgast, võib seda nimetada "kõrgemaks jõuks", kui reduktsionisti, siis "iseorganiseerumiseks".
Võib defineerida, et raha on realiseeritud omakasu mõõt - koolifüüsikat analoogiks tuues, kineetiline energia, samas soov raha saada/hankida, oleks potentsiaalne energia :)
raearu: "Tuleta meelde 1991 augustiputi Moskvas, tänu millele Eesti vabaks sai. Ka see ajuhalvatus oli sõgeda, egoistliku võimuvõitluse tagajärg."
tundub, et räägime jälle samast asjast, erineva nurga alt.
See, kas mingil hetkel mingi territoorium on niipidi või naapidi omab kindlasti suurt kaalu seal piirkonnas eksisteerivatele atribuutidele nimega inimesed, KUID suurema süsteemi jaoks on see vaid vältimatult oluline instrument tasakaalu hoidmiseks.
raearu:
"Olukorras, kus Saddami desarmeerimist peetakse sõnades väga tähtsaks, tegudega aga antakse talle mõista, et ta ei olegi paha, kui ta seda ise ei tee, on Saksa, Prantsuse ja Belgia käitumine täielikult tingitud sisepoliitilisest võitlusest. Kusjuures selline käitumine on kahjulik kõigile."
Prantsusmaal on omakasu aluseks nafta - (nagu siin foorumis kuskil juba öeldi, kui USA piisavalt pappi köhib, siis Prantsusmaa paneb moka kinni)
Saksamaa probleemiks on äkki türklased?
Belgia? - ei tea, aga kindlasti omakasu :).
Aga ei saa aru miks see kõigile kahjulik on? Mina nii julget seisukohta küll ei võta. Me (s.t. mitte keegi) ju tegelikult ei tea kummagi stsenaariumi lahendusi - meie loogilistel konstruktsioonidel põhinevad tulevikuennustused on samavähe tõsi kui see, et Winston Churchill on porgand.
Romario.
Saddami puhul lähtusin eeldusest, et NATO ja EÜ ühtne selge sõnum, et Iraak peab vabatahtlikult massihävitusrelvadest loobuma, muidu tuleb sõda, milles toetatakse USA-d, oleks olnud selge sõnum Iraagi võimudele.
Praegune sõnum kukkus välja, et relvainspektorid peavad massihävitusrelvad üles leidma ja kui ei leia, on USA paha, kui neid ründab. Ning ÜRO Julgeolekunõukogu resulutsioon on paljas paber.
Prantsusmaal pole naftahuvisid Iraagis, küll aga nende praegune president Jaques Chirac (vabandus hr. Mitterand ees) oli Prantsusmaa peaminister 70-ndatel ning tema soosingul müüs Prantsusmaa tuumatehnoloogiat Iraagile ning Saddam võib Chirac-i pidada isiklikuks sõbraks. Naftahuvid Iraagis on Venemaal, täpsemalt Lukoil-l, teisks pole Iraagi naftaga enne tema desarmeerimist midagi peale hakata.
Kui kasulik või kahjulik kogu maailma mastaabis oleks NATO ja EÜ ühtsus, ei oska kuidagi hinnata, sest nn. kolmanda maailma reaktsioon sellisele jõu demonstratsioonile võib nende sisemuses tulla väga negatiivne.
Saddami puhul lähtusin eeldusest, et NATO ja EÜ ühtne selge sõnum, et Iraak peab vabatahtlikult massihävitusrelvadest loobuma, muidu tuleb sõda, milles toetatakse USA-d, oleks olnud selge sõnum Iraagi võimudele.
Praegune sõnum kukkus välja, et relvainspektorid peavad massihävitusrelvad üles leidma ja kui ei leia, on USA paha, kui neid ründab. Ning ÜRO Julgeolekunõukogu resulutsioon on paljas paber.
Prantsusmaal pole naftahuvisid Iraagis, küll aga nende praegune president Jaques Chirac (vabandus hr. Mitterand ees) oli Prantsusmaa peaminister 70-ndatel ning tema soosingul müüs Prantsusmaa tuumatehnoloogiat Iraagile ning Saddam võib Chirac-i pidada isiklikuks sõbraks. Naftahuvid Iraagis on Venemaal, täpsemalt Lukoil-l, teisks pole Iraagi naftaga enne tema desarmeerimist midagi peale hakata.
Kui kasulik või kahjulik kogu maailma mastaabis oleks NATO ja EÜ ühtsus, ei oska kuidagi hinnata, sest nn. kolmanda maailma reaktsioon sellisele jõu demonstratsioonile võib nende sisemuses tulla väga negatiivne.
aga vaataks antud teemat hoopis ajalooliselt, võrdleme 30 aastate saksamaa tõusu.
usa on muust maalimast sõjaliselt ja ka majanduslikult üle ja kasutab seda ära oma majandusliku ja poliitilise jõu näitamiseks.
muu maailm(vana euroopa), olles majanduslikult ja poliitiliselt usast nats sõltuvuses, pole rahul usa laiutamisega ega sandarmi mängimisega.
saksamaa, olles muust maailmast 30 a. lõpus sõjaliselt tugevalt üle, seadis teistele riikidele teatud tingimusi, muu maailm, kartes saksamaad, nõustus sellega, mis edasi sai, teavad kõik.
huvitav, kas siit ei leia mingeid ajaloolisi paralleele.
kas ei ole sellel (vanal) euroopal põhjust karta, et kui usa teeb mis tahab, saab mis tahab, muutub ta majanduslikult lõpuks usast nii sõltuvaks, et iseseisvust (mida meie nii kardame kaotada(uus ja väike euroopa)) lõpuks polegi?
tänapäeval pole enam vajadust maailma(euroopat) tankidega vallutada, piisab majandusest.
ja iraagis on ikkagi puht majanduslikud huvid, mille ümber tants käib.
usa on muust maalimast sõjaliselt ja ka majanduslikult üle ja kasutab seda ära oma majandusliku ja poliitilise jõu näitamiseks.
muu maailm(vana euroopa), olles majanduslikult ja poliitiliselt usast nats sõltuvuses, pole rahul usa laiutamisega ega sandarmi mängimisega.
saksamaa, olles muust maailmast 30 a. lõpus sõjaliselt tugevalt üle, seadis teistele riikidele teatud tingimusi, muu maailm, kartes saksamaad, nõustus sellega, mis edasi sai, teavad kõik.
huvitav, kas siit ei leia mingeid ajaloolisi paralleele.
kas ei ole sellel (vanal) euroopal põhjust karta, et kui usa teeb mis tahab, saab mis tahab, muutub ta majanduslikult lõpuks usast nii sõltuvaks, et iseseisvust (mida meie nii kardame kaotada(uus ja väike euroopa)) lõpuks polegi?
tänapäeval pole enam vajadust maailma(euroopat) tankidega vallutada, piisab majandusest.
ja iraagis on ikkagi puht majanduslikud huvid, mille ümber tants käib.
Mõni aeg tagasi, nii umbes 12a, oli kaks superriiki ja järgmine aste oli Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina.
Nüüd on üks hüperriik ja järgmine aste on Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina.
Hüperriigi ehk USA strateegiline eesmärk nr.1 on vähemalt viimased 100 aastat olnud turvalisus.
USA maailmavalitsemise plaanid on minu meelest nende väljamõeldis, kes seda USA seisundis hakkaks ise teoks tegema(Prantsusmaal Napoleon ja Saksamaal Hitler korra juba üritasid).
USA strateegiline eesmärk nr.2 on kollektiivne vabatahtlik vastutus maailma turvalisuse eest.
Sellepärast sai Hiina Vabariigi(Taivan) asemel Julgeolekunõukogusse Hiina Rahvavabariik, et tõsta ÜRO Julgeolekunõukogu autoriteeti. USA oleks seniajani võinud blokeerida Puna-Hiina pääsu Julgeolekunõukogusse, kuid milline oleks siis olnud selle autoriteet.
Sellepärast plaanib USA ka Saksamaa ja Jaapani liitmist Julgeolekunõukogu alaliste liikmete hulka (Saksamaa enam ilma vabandusteta sinna ei pääse)
Kolmanda astme riigid nagu Soome ja Rootsi on valkselt hoiatanud teisi, et USA on võimeline tegutsema ka täielikus isolatsioonis, sõltumata Prantsuse-Saksa kärast.
Nüüd on üks hüperriik ja järgmine aste on Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina.
Hüperriigi ehk USA strateegiline eesmärk nr.1 on vähemalt viimased 100 aastat olnud turvalisus.
USA maailmavalitsemise plaanid on minu meelest nende väljamõeldis, kes seda USA seisundis hakkaks ise teoks tegema(Prantsusmaal Napoleon ja Saksamaal Hitler korra juba üritasid).
USA strateegiline eesmärk nr.2 on kollektiivne vabatahtlik vastutus maailma turvalisuse eest.
Sellepärast sai Hiina Vabariigi(Taivan) asemel Julgeolekunõukogusse Hiina Rahvavabariik, et tõsta ÜRO Julgeolekunõukogu autoriteeti. USA oleks seniajani võinud blokeerida Puna-Hiina pääsu Julgeolekunõukogusse, kuid milline oleks siis olnud selle autoriteet.
Sellepärast plaanib USA ka Saksamaa ja Jaapani liitmist Julgeolekunõukogu alaliste liikmete hulka (Saksamaa enam ilma vabandusteta sinna ei pääse)
Kolmanda astme riigid nagu Soome ja Rootsi on valkselt hoiatanud teisi, et USA on võimeline tegutsema ka täielikus isolatsioonis, sõltumata Prantsuse-Saksa kärast.
aga kas see on maailmale hea, et üks riik otsustab mis on hea ja mis halb.
(kunagi olevat hussein olnud usa sõber, ostis relvi ja suurtes kogustes. enam usast ei ostnud, muutus vaenlaseks)
miks põhja-korea usat ei sega?
(kunagi olevat hussein olnud usa sõber, ostis relvi ja suurtes kogustes. enam usast ei ostnud, muutus vaenlaseks)
miks põhja-korea usat ei sega?
Päris naljakas on lugeda, et keegi arvab, nagu oleks Iraagi kriisil midagi pistmist USA turvalisusega.
Terrorism, sry, võib täpselt samapalju olla mahitatud nii Saudi Araabias, Kuveidis, Al˛eerias ehk mis iganes araabia riigis. Hussein siis asjasse ei puutu.
Erinevate resolutsioonidega näiteks püütakse piirata Iraagi rakettide lennukaugust 150 kilomeetriga. Mis on siin pistmist USA-ga ja tema kodanike turvalisusega? Siiski natuke on. Nimelt tagab selline väike tegevusraadius mõnede USA kodanike sugulaste turvalisuse vähemasti välisvaenlase eest...ja need sugulased ei asu mitte Türgis!
Terrorism, sry, võib täpselt samapalju olla mahitatud nii Saudi Araabias, Kuveidis, Al˛eerias ehk mis iganes araabia riigis. Hussein siis asjasse ei puutu.
Erinevate resolutsioonidega näiteks püütakse piirata Iraagi rakettide lennukaugust 150 kilomeetriga. Mis on siin pistmist USA-ga ja tema kodanike turvalisusega? Siiski natuke on. Nimelt tagab selline väike tegevusraadius mõnede USA kodanike sugulaste turvalisuse vähemasti välisvaenlase eest...ja need sugulased ei asu mitte Türgis!
lugesin momendil äp online uudist, usa esitas türgile ultimaatumi, kuna türgi pole usa tingimustega nõus (loll küsib liiga kõrget hinda). kunagi esitas meie naaber ka meile ultimaatumi, et ei lubanud vägesid sisse tuua!
ma arvan et natu on loll ja natu ei ole ka
sést Türgi on ründamiseks kehv koht, vähemasti maavägede seisukohalt
aga õhujõududele nagu loodud
ja miks mitte küsida kui on teada, et maksujõudu on...ja mitte vähe
sést Türgi on ründamiseks kehv koht, vähemasti maavägede seisukohalt
aga õhujõududele nagu loodud
ja miks mitte küsida kui on teada, et maksujõudu on...ja mitte vähe
Vabandust, Velikij, aga kas Sa usud, et Saddam mingil juhul pole nõus AlQueida araablastest vendadele näpuotsatäit oma massihävitusrelvadest eraldama, juhul kui tal neid on või vastupidi, et AlQueida mingil juhul ei ürita Saddam-i totaalsesse režiimi sisse imbuda ning seal vaikselt võimu haarata, juhul kui Iraagil on massihävitusrelvi.
Pole midagi parata, aga 11.september 2001 on USA arusaamist turvalisusest palju muutnud ning teised pole sellest aru saanud vaid üritavad tema käitumist oma hirmude läbi põhjendada.
Pole midagi parata, aga 11.september 2001 on USA arusaamist turvalisusest palju muutnud ning teised pole sellest aru saanud vaid üritavad tema käitumist oma hirmude läbi põhjendada.
Usun küll, et ei ole.
Riiklik poliitika, eriti sõjaline ja rahvusvaheline terrorism käivad eri teid pidi. Al-Quaida on huvitatud kõigest ja kõikjal, kuid Iraagi ületähtsustamine on tobe. Olgu tobe, mul kama senikaua kuni süütud inimesed ei hukku.
Riiklik poliitika, eriti sõjaline ja rahvusvaheline terrorism käivad eri teid pidi. Al-Quaida on huvitatud kõigest ja kõikjal, kuid Iraagi ületähtsustamine on tobe. Olgu tobe, mul kama senikaua kuni süütud inimesed ei hukku.
kui pole usa poolt, oled vaenlane ja kraanid keeratakse kinni. kui arvad, et valitsed oma riigis ja kui sul veel naftat satub olema, siis super vaenlane, riigipööre ja asi korras,
kõik plaksutavad, rahu maapeal. aamen
kõik plaksutavad, rahu maapeal. aamen
Veelkord vabandust seoses Iraagi ületähtsustamisega, Velikij, aga mis Sinu arvates
on terrorismi terrorismi likvideerimisel prioriteet nr.1?
PS. Afganistan oli suurepärane näide sellest, kuidas sõjaline ja rahvusvaheline terrorism koos väga tõsise teoga hakkama said.
on terrorismi terrorismi likvideerimisel prioriteet nr.1?
PS. Afganistan oli suurepärane näide sellest, kuidas sõjaline ja rahvusvaheline terrorism koos väga tõsise teoga hakkama said.