Uued ettevõtted börsile

Pean asjakohaseks tõsta üles teema, et tekitada meie väikeses Eestis positiivset vastukaja uute ettevõtete börsile tulekuks. Arvan, et maaklerfirmad saaksid kaasa aidata, et teemat selgitada potentsiaalsetele uustulnukatele ja nõnda kujundada huvi ja vastavat keskkonda. Olen veendunud, et Eestis on häid ettevõtteid kellede aktsiatega võiks börsil kaubelda. Kas tõesti ei ole firmadel vaja arenemiseks vaja lisakapitali. Ja kui mitte lihtaktsiate IPO-sid korraldada, siis võiksid ettevõtted mõelda korporatsioonvõlakirjadele mille turg Eestis on olematu. Ei ole ju kõik ettevõtted välisomanduses. Kuna oleme kiirelt arenevas majandusruumis, siis tekib paratamatult küsimus kas ettevõtted ei vaja lisakapitali?? Miks ettevõtted ei hangi seda börsilt? Oleks ka väga hea alternatiiv aktiivsematele inimestele pensionifondide kõrvalt investeerida oma säästusid oma maa ettevõtetesse millede käekäiku ka parem jälgida. Teadaolevalt on eraisikute arvelduskontodel miljardid kroonid ja väga tervitatav oleks selle raha tulek Eesti ettevõtete arenguks ja laienemiseks börsile.

aga milleks peaks viima ettevõtte börsile?
1) exit strateegia, kui omanik soovib osalusest loobuda
2) lisakapitali hankimine
Mina isiklikult ei näe üheski suures Eesti ettevõttes keda loodetakse börsil näha võimalust teha tohutut hüppelist arengut, mis tagaks praegusele omanikule börsilt hangitud raha abil suurema kapitali tootlikkuse kui laenukapitali abil. Börsil noteerimisega tuleb ju oma % osalusest loobuda, ehk ka tuleviku kasumist. Laenuintressid tunduvad selle kõrval palju odavamad? Järgi jääksid ettevõtted, kelle omanikud ei soovi võtta kogu riski üksinda või kellel pole muid finantseerimise võimalusi. Sisuliselt jääksid järele väikeettevõtted. Minu teada on ka USAs põhiosa uutest tulijatest suhteliselt uued ja väikesed ettevõtted mitte juba välja kujunenud hea tootlusega ettevõtted.
Kyigepealt on vaja EESTI uut byrsi. EESTIs on kindlasti veel arenemis ruumi mitmetes valdkondades. Nyiteks pyllumajandus, pangandus, transiit jne. Uus byrs peaks loodama just kyigepealt vyikestele kas, siis farmide vyi vyiketyystuste turule toomiseks. Muidugi peab ka neil ettevytjatel olema alustuseks tagatiseks omaenda vara.

See vyimaldab vyikestel firmadel eelkyige palgata hyid tyytajaid- managere, kellel on olemas tutvused ja muud sidemed ning vajalikud kogemused selle yri ellujyymiseks. lisaks sellele kui inimesed on nyus vytma personaalset riski peaks riik omakorda andma soodustusi nyiteks maksu nyol vyi kauba realiseerimise osas jne. Siin on palju vyimalusi.

Samuti peab jyrelvalve toimuma byrsifirmade jyrgi vyhemalt 24H typsusega, mis tyhendab , et assetid ja liabilitied upgreiditakse lybi neti finants kompanide arvutites ning seal analyysitakse see data automaatselt ning tehakse vastavad jyreldused ning koheselt teatatakse ka investoritele.

Lisaks kyigele annab see palju parema majandus ylevaate EESTI yrielust millele riik omakorda peab andma duubel efekti. Samuti tuleks seal registreerida kyesolevad riiklikud ebaefektiivsed poliitilised ettevytted. Lisaks kyigele kui asi kyib juba, siis vyiks systeemi omakorda siduda nyiteks Rootsi kauplemis systeemiga. Vyimalusi on palju! Ainult kusagilt tuleb alustada.
guru:

kas usa mõistes pole praktiliselt kõik eesti firmad uued ja väikesed ettevõtted?
Artjomik, nõus, kuid turg, mida vallutada on ääretult pisike. Meie suurfirmad on usa mõistes väikefirmad kuid samas nad on juba turuliidrid. Me ei saa kopeerida seda, mis ei ole samasugune. Iseasi kui mõni selline Eesti mõistes suurfirma omaks maailmavallutusplaane, siis ehk tõesti oleks tal mõtet börsi kaudu lisakapitali hankida.
Kuid siis tekib küsimus, miks teha seda Eestis, mitte näiteks USAs või Londonis kus saaks olema nende tulevane põhiturg ja tegutsemiskoht.
Turg, kus tegutsetakse, peaks olema vähemalt Baltikum, aga soovitavalt kogu Ida-Euroopa. Ja põhjus, miks seda siin teha, seisneb mõistagi selles, et Ida-Euroopa turg peaks tükk aega märksa kiiremini kasvama kui USA.

Ega peagi tingimata tervet maailma vallutama. "Suurest" Eesti ettevõttest "keskmiseks" Ida-Euroopa ettevõteks kasvamine peaks investoritele piisavalt atraktiivne olema.
Me elame paraku (!) Kontinentaal-Euroopa õigusruumis, kus sellises liivakastis nagu Eesti ei ole mingit mõtet finantseerida oma tegevust mingite IPO-dega, saades sellega kaela hulga ebamugavaid kohustusi ning kaotades kontrolli. Kui mingi ettevõtte idee on hea, tuleb välisinvestor-venture-kapitalist ja paneb raha sisse ja punkt. Või siis organiseeritakse finantseerimisskeem läbi panga nagu Kontinentaal-Euroopa ärikeskonnas tavaks. Seega siinsed ning ajakirjanduslikud muinasjutud teemal "kasutamata võimalus" on lihtsalt ilukirjandus nagu iga spekulatsioon teemal "mõni uus ettevõte Tallinna Börsil."
1)vaevalt et eestis saaks erainvestoritelt pappi IPO ajal kuna mark on maani tanu EYP ja Optiva ja Liviko jne ylev6tmiste t6ttu
2)oleks ilus kyl kui koigepealt ettev6te v6tab eestist pappi et saaks end nii suureks ajada et pakub huvi ka usa turul
3)kui erainvestorid ei osta, ainult institutsionaalsed, siis ainus m6te hexil olla on info varjamine ja insiderlus, sest nazil minuteada asi toimub ikka paremini. seega pole m6tet siin noteeruda kui tahad ausalt ari ajada

teate mis ma sellest ida euroopast ja kiiresti kasvavast turst arvan?
pange p6lema! miks peaks eesti firmadel olema eelis kui meil pole pappi suhteid ega barganing powerit, raakimata kogemusest v6i heast brandist?

oma n6rkusi tuleks ikka tugevusena ära kasutada:
tundmatus - seksapiil eksootiliste toodete osas
väiksus - kiire reageerimine ning nishiturgude haaramine
siseturu väiksus - globaalne fookus, mitte piirata end mingi regiooniga
tööj6u odavus - väikeseeriate tootmine (suurseeriad nouavad kapitali, vaikeseeriad tööj6udu)
legacy puudumine - trenditoodete genereerimine
40% v66rkeelset elanikkonda - tihendada suhtlust venemaaga
litsid - ekspordime välismaale moraali langetamiseks :)
riq, ära unusta ,et EYP & CO tegi oma trikid Eesti Vabariigi seaduste alusel. Äkki küsid hr.Tali käest Rahandusministeeriumist, mida ta täpselt mõtles ja kuidas väikeinvestoreid kaitsta tahtis, kui sellise võimaluse läbi lasi...?
Kas EYP ei teinud oma pakkumist mitte 40% turuhinnast kõrgemalt?
Sellest veel kõrgem oli hind vaid 97-98-mulli ajal?`
Jeerum-jeerum, kyll on inimesed ahneks läinud, kui 40% rantjeeteenistusliku pakkumise puhul pakkujat maha tegema hakkavad.

PS. Loomulikult ma tean millise suhtumise osaliseks nyyd ise selle väljendamise pärast saan.
me ei räägi eyps vaid sellest et inimesed ei usalda enam eesti börsi
karumõmm,

Tali is out of question

siin on normaalsete inimeste foorum
Vend VELIKIJ! -- siin on normaalsete inimeste foorum HE,he. Kas sa tyesti arvad, et vend RIQ on normaalne? I don't think so! Vyi kust maalt yldse hakkab see piir. Vend RIQ! Vahest oska sina selle piiri verbaalselt yra selgitada enda ebanormaalse seisukohast! Mis iseenesest pole yldsegi halb. Normaalne haha!
NORM AALNE!
YLIK6VA!
Birgit tegi rasedustesti..
10 kysimust oli!
Ei saa ju olla normaalne see, aga ta on, sest ta on minu hobune...

:-) kõigile, kes end ebanormaalsetena tundma hakkasid!
kuule Karumõmm - Sa tead suurepäraselt, et on õige mitu võimalust ka ilma selle "probleemsätteta" väikeaktsionäridest lahti saada ja selliselt, et nad üldse pappi ei näe.

Pigem on viga nendes, kes peavad lõpuks ütlema, kas hind oli õiglane või mitte. Kui need jäävad audiitorite loba uskuma, et tiba üle book'i on õiglane hind, siis selles pole nyyd kyll seadus süüdi. kui ise oleks üks nendest, siis kui just peris kosmosesse ei minda oma nõudmistega, siis mõistaks kõigile väikeaktsionäridele välja selle hinna, mis nad põhjendatult küsivad ning saadaks enamusaktsionäri kukemännikusse oma arvutustega. Aluseks peaks ikka olema prognoos, mitte minevik.

Need=kohtunikud

p.s. tegu on ÄS-i, mitte VPTS-i sättega ning seda pushisid pigem Dummies Inc ja R.jaOrjad, kui RM