Tsivilsaitsioonide kokkuvarisemise faasis on inimkond vähemalt 2 x kaotanud kirjaoskuse ja matemaatika. Aga visad tüübid leiutasid selle uuesti.
me teame paljusid antiikseid tsivilisatsioone, näiteks Rooma Impeerium kestis kokku üle 1500 aasta see jättis sügava jälje Euroopa seadusandlusse, arhitektuuri, keelde ja kultuuri, paljud tänapäeva riigid ja institutsioonid (nt seadused, teedevõrk, linnaplaneerimine) tuginevad Rooma pärandile aga miks nad “aurmasinat ei leiutanud” ja ei alanud tehnoloogilist arengut
Ja miks nad kvantarvutit ei leiutanud? Off seletas eespool hästi ära, miks.
Toimus ikka areng kogu aeg, vahel tuleb ette, et mingi tehniline leiutis teeb jõnksu, kvalitatiivselt uue hüppe .Aurumasinale järgnesid ju peagi aurulaevad ja auruvedurid. Liikumine nii merel kui maismaal muutus kiireks ja sõltumatuks looduse kapriisidest . Teine jõnks oli kindlasti sisepõlemismootor, mis andis sõidukile juba väga kompaktse ja kergesti kasutatava jõuallika ka maanteel.
Sherlock Holmes selgitab doktor Watsonile, missugust eelist omab “iseliikuv ekipaaž” auruveduriga erirongi ees, mille Moriarty oleks kah ju võinud Londonis tellida, et neid jälitada
https://youtu.be/LmlaieqPABY?si=oxGjhT8t-teDgKWR&t=2287
Romaanis ta telliski erirongi, kuid see primitiiv-auto oli nii lahe, et Vene filmitegijad tahtsid matemaatikaprofessorile selle anda
Kolmas jõnks oli arvuti ja internet, mis muutis dramaatiliselt kiireks ja kättesaadavaks info ja ka meelelahutuse hankimise. Unustage ära kolakas lauatelefon, 4 TV kanalit koos Heimar Lengi, Urmas Oti ja Toomas Ubaga ning õhtul kinno minna nagu 1985.a. aastal Eestis . Kogu maailma info ( millest 99 % on valelik ja kallutatud rämps ) ja meelelahutus ( millest 99% on samuti talumatu saast ) on ekraanipuute või hiirekliki kaugusel .
Äkki sellepärast, et polnud lihtsalt vajadust? Rooma Impeeriumi majandus põhines suuresti orjade tööl ning neid oli piisavalt.
2 Likes
… eks seal avaldas oma möju ka esimese öö öigus
Õli tulle juurde:
-
Efektiivne gravitatsiooni manipuleerimine oleks selline kvalitatiivne tehnoloogiline hüpe, mille kõrval kõik seni äratoimunud hüpped kahvatuks mõjuulatuse võrdluses - näiteks võimaldaks inimkonnal senisest suurema tõenäosusega asustada teised tähesüsteemid ja lõpuks kogu Linnutee galaktika, pääsedes sedasi läbi Suurest Filtrist;
-
Asjaolu, et näiteks galaktikate skaalal paistab gravitatsiooni vaadeldav käitumine olevat vastuolus senise parima gravitatsioonimudeliga, sundis inimest väljamõtlema hüpoteesi tumeainest;
-
Eeltoodu annab teistpidivaadates lootust, et juhul kui tumeaine hüpotees senisest paremat kinnitust ei leia, siis on inimloom võibolla ehk suuteline midagi muud gravitatsiooni kohta uut avastama ja mudelit täpsustama, millega võibolla kaasneks ka siis vajalik “kaval konks” selle “põikpäise” jõu manipuleerimiseks.
Esimene teadaolev katse seletada teooriaga gravitatsioonijõu tekkemehhanismi ja mitte vaid selle jõu vaadeldavaid parameetreid, pärineb aastast 1690 (nüüdseks muidugi ümberlükatud, kuid sellegipoolest väga huvitav out-of-the-box lähenemine, eriti oma aja kohta) - eesti keeles võiks selle nimetuseks olla kiirgusrõhu-varjuteooria:
Veelkord, ma ei väida et Maa oleks lame; kuid väidan seda, et tumeaine on hetkel veel kinnitamata hüpotees (nagu kunagi oli neutriino) ning kes seda ette teab, kas leitakse kinnitust tumeainele või leitakse hoopis uus täpsustus inverse-square-law mudelile ja koos selle uue täpsustusega ka mõni praktiline “kaval konks”…
1 Like
Härrased. Tehnoloogiline “edasiminek” on KOMPLEKS. Mistahes piisava keerukusega seade on midagi palju enamat kui “komponentide summa”. Kuid kõik komponendid toovad kaasa SÕLTUVUSED. Nõuded mõnele teisele tööstusharule.
Näiteid:
Auruvedur. Kui auruvedur “tootesse” hakkas minema, siis selgus, et seda tuleb “alla dimensioneerida”. Sest “kaevanduste taristu” näiteks nn. “pig iron” rööpad ei pea vastu.
Rööbaste kvaliteet (st. rööbaste valmistamiseks kasutatud materjali kvaliteet) oli tükk aega piduriks, mis rongide kiirust ja raskust oluliselt piiras. Sõltuvus!
Selleks, et “dreadnought” ja “lahingulaevade ajastu” saaks alata oli vaja “auruturbiini” ja “komposiitterast” soomuse jaoks ja eriteraseid kahurite tarbeks. Sõltuvused!
Natsi-saksamaa reaktiivlennukid evisid “varu” 10 töötundi. Sest reaktiivmootorite jaoks äärmuslikke temperatuure ja jõude taluvaid sulameid lihsalt veel ei olnud olemas. Sõltuvused!
Tanki T-34 sihikud olid saksa omadest tunduvalt kehvemad. T-34 jäi “pimedaks” tund-poolteist enne “tigereid” ja “panthereid”. Sest nõukogude tööstus lihsalt ei suutnud toota piisava kvaliteediga klaasi prismade tarbeks. Sõltuvused.
Nimekirja võib veel pikalt-pikalt jätkata, miks mingit asja “ei saanud” mingil ajal ja mingil ajal jällegi “oli juba võimalik”.
Babbage “Analüütiline Masin”. Ehitati valmis 20. sajandi lõpul ja see… TÖÖTAB! Järelikult - disainitud ja projekteeritud oli see õigesti! Lihsalt 19. sajandi tööstus ei suutnud toota piisava täpsuse ja tolerantsiga hammasrattaid, et ehitada nii keerukat mehhanismi, mis ei kiiluks töötluse ebatäpsuste tõttu kinni.
Mida KEERUKAM on mingi tehnoloogiline seade, seda rohkem on seal sõltuvusi – materjalide tootmine, materjali töötlemine, keemia, füüsika, matemaatika, elektrotehnika, elektroonika.
Muidu juhtub “nagu tavaliselt” – mõte on hea, aga teostus… mitte nii väga.
1 Like
Ja siis on veel vaja tootmisbaasi, tehaseid ja sadades miljonites õppinud töölisi ja insenere. Ühe auruveduri põlveotsas valmisnikerdamine ei muuda veel ajalugu. Omal ajal n-liit suutis oma 270 miljoni inimesega + sotslaager kuidagi jeeli-jeeli kogu tootmistsükli käigus hoida oma analooge mitteomava toodangu jaoks. Tänane vandistan seda ei suuda.
1 Like
Muuseas, vanadel kreeklastel oli täiesti aurumasin olemas.
1 Like
Ja siis muidugi ka arvuti.
Täpsus ja meie jaoks tavalised tehnilised lahendused, mida sel hetkel veel polnud. Laagrid, tihendid, rõhukindlad toruliidesed, sulamid, kruvid, mutrid ja needid.
1 Like
Täpselt nii. Prototüübist MASSTOOTMISENI on veel järgmine samm. See toob kaasa veel omad nõuded ja omad sõltuvused.
Insenerid (ja isegi ungineurid, nagu mina) teavad, et ükski asi pole nii lihtne, kui peale vaadates paistab ja saatan on peidus pisidetailides.
Paraku, see on valdkond, kus Dunning-Krueger möllab sajaga.
Ainüksi STANDARDID on selline “samm tuleviku” ja “nitro turbo-boost” et anna olla. Standardsed mutrid, poldid, kruvid, tööriistad, tihendid, liitmikud, detailid, laagrid, voldid, amprid, protokollid.
Aga standard eeldab arenenud ühiskonda, tugevat keskvalitsust ja rahvusvahelist koostööd.
Ma pakun, et lihtlabane nr. 10 poldi pea mõõtmete ja keerme kokku leppimine andis tööstusele tugevama boosti kui 200 aastat manufaktuuride ja algelise tööstuse arengut.
Vandistani tragöödia on alati olnud suutmatuses toota “tehaseid mis toodavad tehaseid”.
Alati riputi selles asjas “neetud kapitalisti lõa otsas”.
GAZ, ZIL… tulid USAst
Kogu see NLiidu “rasketööstus”, “metallurgia” – USA
Peale MS II – Moskvitš, MAZ yadda – Saksa reparatsioonisisseade mida h…ti pea 2000 aastani. Sest ise sisseadet toota ei suudetud.
AvtoVAZ - FIAT
MS II järgne, väga piinlik ja häbiväärne “diil” Brittide Rolls-Royce ja NLiidu vahel?
Ja see osa “lend leasest” millest nii palju ei räägita.
“Legendaarne” “polgukahur” ZIS – ei oleks saanud eksisteerida, sest sellise pikkuse ja kvaliteediga kahuriraudade puurimiseks vajalikud TÖÖPINGID olid kõik made in USA.
Jah, see oli nõukogude inseneride geniaalne (ilma irooniata) disain… aga MASSTOOTMISEKS vajalikud tööpingid ja sulamid (sulamite valmistamise know-how ja elemendid (ja nende elementide rikastamise knowhow) – MADE IN USA.
Pooljuhid-mikroprpotsessorid. Jällegi selline piinlik lugu, et mikroskeemide tootmist ei saadud mitte kuidagi käima. No ei saadud isegi “toormaterjali” kristalle piisava puhtusega, hilisemast töötlusest rääkimata. Ja siis “äkki” “ilmus” Moskvasse tootmisliin. Sihuke “nõukogude tööstuse supersaavutus”… ainult et… natuke nagu kulumisjälgedega ja mitte kusagil mitte ühtegi silti ega seerianumbrit… ainult neediaugud.
YT-s on üks videote sari (linki praegu kohe ei ole anda, aga tungival nõudmisel otsin) kus üks vend ajab selle – “nõukogude mikroskeemid, maailma suurimad mikroskeemid” jälgi.
Kuna Nõukogude Liit ei suutnud toota tehaseid, mis toodaksid tehaste sisse seaded, siis obv. järgnevusahelana ei suutnud ta toota ka mikroskeeme, pooljuhte, sulameid, plastmasse, sõiduautosid, koduelektroonikat, kodumasinaid… vähemalt mitte piisavas koguses ja piisava kvaliteediga ja samal tehnoloogilisel tasemel, mis Läänes.
Sest NII LOLL polnud ükski kapitalist, et isegi viimases ahnusehulluses oleks NLiidule müünud midagi, mis poleks olnud juba moraalselt vananenud ja vabal turul 20 aastat ajast maas. Nliidule said “riismed” ja “ülejäägid” ja see rämps mis mujale enam ei müünud.
1 Like
Raamatus “Kiibisõjad” on natuke kirjutatud, miks nõukogude kiibitööstusega läks nagu läks. Ameeriklased oli üsna lahked ja lubasid nõukogude üliõpilasi nende ülikoolidesse õppima ja oli kõik eeldused, et need üksikud helged pead hakkavad omamaist tööstust arendama. Kuni Aleksander Šokin tegi saatusliku otsuse, et NSVL edaspidi “varastab” kõik. Juri Osokin, kes oli 1962. aasta paiku kiibiarendusega juba päris kaugele jõudnud, sisuliselt pagendati Riiga ja tema tööd salastati ja unustati. Paraku oli see ka viimane moment, kus nõukogude või vene kiibitööstus oli üldse mõtet mainida.
3 Likes
Siin on jälle kaks aspekti. 1. laboris kiipide arendus. DISAIN. 2. “Silikooni valamine”.
Selle esimesega oli nigu oli. Mõned asjad olid päris helged ja innovatiivsed. Aga labori protost tootmisliinini… tootmisliine NLiidus ei olnud. Ega Läänes ju ka s…tagi parem pole. Reaalselt on meil ÜKS Taiwani tehas, kes neid “kõige kõigema” nanomeetriga kive treib --TSMC. USAsse harutehase loomise projekt on “ultimate fail” staatuses juba mõnda aega. Mitu aastat ja mitu miljardit üle tähtaja ja eelarve.
Samsa suudab teha “suurema nanomeetriga” – mälud, tugikiibid. Aga mitte CPU ja GPU.
Ja “vahvlimassinaid” suudab teha täpselt üks ettevõte Hollandis – ASML.
Midagi väga lillelist ei ole. Hiinlased ihuvad nuge ja USA on lubanud, et enne pommitab TSMC tolmuks, kui lubab Hiina KP kontrolli alla.
Hetkel on seis selline, ungineure, kes suudavad tippklassi cpu/gpu disainida on rohkem, kui reaalselt “vahvlikõpsetajaid”. ELu ei ole lill 
3 Likes
See ultimate fail oli Samsungi tehas, TSMC on omadega enam-vähem mäel.
Miks aga vandid kunagi ei saa omale ühtki sellist tehast tööle on asi selles, et need tehased peavad peaaegu tolmuvabad olema, 0,1 µm tolmukübemeid m3 õhus vaid 10.
Kui tolmukübe on suurem kui 1/3 kiibi peal olev joon (mis on vaid 2 nanomeetrit lai), hävitab see transistori ja muudab kiibi kasutuskõlbmatuks, vandid armastavad tehastes tööl käia aga vatijopede ja poriste kirsadega.
Hetkeseisuga on venemaa kõige moodsam kiibi tootmisprotsess:
90 nanomeetrit (90 nm): See on suurus, mida nad suudavad suhteliselt usaldusväärselt toota.
65 nanomeetrit (65 nm): See on suurus, mida peetakse maksimaalseks, mida nad saavad veel olemasoleva seadmete baasil toota, kuigi selle tootmismahud ja usaldusväärsus võivad olla piiratud.
1 Like
Lihtsustad liialt.
See ameerikalik “võitja võtab kõik” ei päde ei kiibimaailmas, ega tööstusrevolutsiooni ega universumi saladuste maailmas. Protsessorite maailmas on neid vanema põlvakonna tehnoloogia noode kasutuselt ja tootmises s*taks palju. Ja nendega saab teha väga suuri asju ära. >99% protsessoritest on üleelmise või vanema põlvkonna tehnoloogiatel.
Ja need 99+% on need, mis maailma jooksutavad ning järgmist tehnoloogiarevolutsiooni vaikselt genereerivad. Võibolla mitte AI-s (või AGI-s) vaid mingites lihtlabastes isesõitvates autodes ja kastirataste kontrollerites 
Lisaks sellele, Samsungi Exynos seeria on täiesti pädev kiibistik CPU/GPU/+palju muud mudru.
1 Like
Ja tulemas on meil röntgenlitograafia:
https://www.reuters.com/world/asia-pacific/us-startup-substrate-announces-chipmaking-tool-that-it-says-will-rival-asml-2025-10-28/
1 Like
Ja fototroonilised kiibid:
1 Like