Jep, sellest pretsedendi loomise ohust sain ma juba aru :-)
aga tänud selgituste eest, seda ma ootasingi. Aga miks siis mitte juba:
Malta England Lebanon Tanzania Djibouti Oman Wales Netherlands
Alagrupp MELTDOWN jalgpali MM karikafinaalis :P Sest majanduses neil riikidel ühisosa puudub :D
Pretsedent on juba loodud, Saksamaa ja Prantsusmaa on mõlemad Maastrichti kriteeriume rikkunud ja selle eest karistamata jäetud, mistõttu on kriteeriumid juba mõnevõrra devalveerunud. Kas Kreeka ka mitte rahaliiduga liitudes mingit statistikat (vist inflatsioon) ei väänanud, et mitte öelda lihtsalt valetanud, et sisse saada.
Siin on kaks eri asja kokku pandud. Euroopa suured muutsid mängureegleid pärast seda kui Portugal oli suure pingutusega lõua latile saanud kuid neile endile oleks asi ülejõu käinud. Seega juriidiliselt oli kõik korrektne. Kreeka tegi mida nad ikka teevad kui on ülemustele vaja tulemustest raporteerida kuid kuna puudus poliitiline tahe siis jäeti asi sinnapaika. Side-effect on muidugi see et nüüd kontrollitakse KIE puhul üle nii numbrid kui näpud.
EEC-st Economistis. Võiks isegi öelda, et pisut tasakaalukam käsitlus Baltikumist, kui varem tavapärane.
Keegi (kristjan? karum6mm?) võiks põhjalikult lahti kirjutada, a) mille poolest on Eesti erinev teistest b) ja mis olulisem, kuidas täpselt need erinevused tulemust annavad. Tore küll, et meil pole riigivõlga ja on valuutakomitee, aga kuidas täpselt see meid päästab? Eriti arvestades järgmise aasta suurt eelarvedefitsiiti, jätkuvat kaubavahetuse defitsiiti ning laenubuumi lõppu, mis kokkuvõttes tähendab riigist raha väljaliikumist.
Parim antud teemal sõnavõtja töötab ilmselt Swedbank'is ning on keskpangas töötamise kogemusega. Mina olen antud teemadel... diletant ning mõistan protsesse ilmselt suhteliselt primitiivselt. Näiteks valuutakomitee päästab meid konkreetselt välisvaluutas laenu võtnud tegelaste squeeze'ist, kus äkitselt selgub, et realiseerunud valuutarisk on laenusumma esialgsega võrreldes hoopis teise dimensiooni viinud. See aga säästab meid sellel põhjusel ka nende laenuvõtjate just sellel põhjusel toimuvatest default'idest, mis omakorda oleks koorem nii kohalikule finantssüteemile kui ka riigi jaoks mingil hetkel juba selge sotsiaalne probleem.
Lihtsustan: võimalik on näiteks vaadata seda urgast siin nagu ühte taasavastatud Rootsi provintsi, kuhu varem keegi mingil põhjusel laenu ei andnud, aga kus potentsiaalselt elavad enam-vähem sarnased olevused, nagu teistes maakondades. Koloniseerimise käigus seoti provintsielanikud pikkadeks orja-aastateks nüüd siia sisenenud Rootsi pankadega, kellele nad peavad nüüd elu lõpuni tagasimaksma laene nende osmikute omanikuks saamise, pensionisäästude haldamise ja-ma-kõik-ei-teagi-mille-eest. Õnnetud provintsielanikud, kes saavad 1/3 neid koloniseerinud riikide elanike palgatasemetest, liiguvad vaikselt oma oskustega ja palkadega mööda "vaue-chain"'i ülespoole (kui see toimuks liiga kiiresti, saab neid rahakraanide kinnikeeramisega pisut maha jahutada) ja neil peaks kokkuvõttes olema tasapisi järjest lihtsam oma laenudega hakkama saada jms.
no tee vôi tina, aga mina teie optimismist aru ei saa. Mul ei ole käepärast fakte (olen neid arve varem uurinud ja natuke imestanud selle üle, aga ei ole märkmeid teinud). Seepärast esitan oma argumendid küsimuste vormis.
1) Kui suure osa moodustab elanike ja ettevôtete vôlg SKP-st. Kui suur on see 1 inimese kohta? Vôrrelduna USA-ga, Skandinaaviaga ? Kui kiiresti on kasvanud laenujääk vôrreldes nn.arenenud maadega, kus on välja kujunenud stabiilsed ekspordiettevôtted?
2) Kui suur on igakuine rahahulk, mis tuleb ettevôtetel ja elanikel iga kuu maksta tagasi laenude teenindamiseks? Kui suur on see summa vôrreldes praeguse igakuise laenujäägi juurdekasvuga?
3) Kuhu see sissetulnud raha edasi läks? Kui suur on selle sissetulnud raha poolestuseg? (aeg, milel jooksul siiani sisselaenatud summa väheneb 2x, et minna laenude teenindamisena tagasi investoritele vôi läbi impordi väljamaale). Kuidas see poolestusaeg vôiks muutuda praeguses majandusolukorras? ¨Nendele küsimustele ma vastust eitea, aga oleks huvitav teada.
4) Millise ekspordiartikli müügist saadud raha vôiks asendada kiire sisselaenamise teel saadud raha lähimatel aastatel? Vastust ei tea.
5) Kui suure osa igapäevasest tarbimisest moodustab importkaup (ka kodumaise toodangu toorainena) ja kodumaine toodang? Vastust ei tea.
6) Kuidas oli vôimalik, et üldine hinnatase oli enamuse EV ajast kôrgem üldisest palgatasemeest?
7) Kui suure osa ettevôtete palgafondist moodustab laenatud raha? Vastust ei tea. Mis juhtub konkurentsivômelise tööjôuga (sinikraedega), kui palgatase langeb?
Need on asjad, mis lambist meenusid.
Väidan endiselt, et nôrgim lüli on pankade saabuvad kahjumid eelpooltoodud pôhjustel, kuna "kapitalil pole rahvust" aga kui meid siiski huvitab, kes saab kontrolli pankade üle, siis ilmselt tuleb mingil ajal saavutada nn. rahvuslik kokkulepe -> kas vaenuliku peremehe ori läbi pangavôla vôi oma (demokraatliku) riigi ori läbi panga- ja riigivôla. Loodetavasti siis riigivôlga ei minna küsima kohtadest, kus liskas intressimaksetele kaasnevad ka muud kohustused.
Tasub vaikselt tähele panna, mis juhtub näiteks varsti Ungari pankadega ja kes sealsete sündmuste taga on. (mul on siin käepärast üks ungari kolleeg, kes loomulikult iga päev jälgib Ungari sündmusi ja tema näeb miskipärast seal kolmetähelise lühendi taga seisvaid inimesi).
Sega, kui keegi suudab adekvaatselt vastata nendele 7 punktile ja mind maha rahustada, siis oleksin tänulik.
1) Kui suure osa moodustab elanike ja ettevôtete vôlg SKP-st. Kui suur on see 1 inimese kohta? Vôrrelduna USA-ga, Skandinaaviaga ? Kui kiiresti on kasvanud laenujääk vôrreldes nn.arenenud maadega, kus on välja kujunenud stabiilsed ekspordiettevôtted?
2) Kui suur on igakuine rahahulk, mis tuleb ettevôtetel ja elanikel iga kuu maksta tagasi laenude teenindamiseks? Kui suur on see summa vôrreldes praeguse igakuise laenujäägi juurdekasvuga?
3) Kuhu see sissetulnud raha edasi läks? Kui suur on selle sissetulnud raha poolestuseg? (aeg, milel jooksul siiani sisselaenatud summa väheneb 2x, et minna laenude teenindamisena tagasi investoritele vôi läbi impordi väljamaale). Kuidas see poolestusaeg vôiks muutuda praeguses majandusolukorras? ¨Nendele küsimustele ma vastust eitea, aga oleks huvitav teada.
4) Millise ekspordiartikli müügist saadud raha vôiks asendada kiire sisselaenamise teel saadud raha lähimatel aastatel? Vastust ei tea.
5) Kui suure osa igapäevasest tarbimisest moodustab importkaup (ka kodumaise toodangu toorainena) ja kodumaine toodang? Vastust ei tea.
6) Kuidas oli vôimalik, et üldine hinnatase oli enamuse EV ajast kôrgem üldisest palgatasemeest?
7) Kui suure osa ettevôtete palgafondist moodustab laenatud raha? Vastust ei tea. Mis juhtub konkurentsivômelise tööjôuga (sinikraedega), kui palgatase langeb?
Need on asjad, mis lambist meenusid.
Väidan endiselt, et nôrgim lüli on pankade saabuvad kahjumid eelpooltoodud pôhjustel, kuna "kapitalil pole rahvust" aga kui meid siiski huvitab, kes saab kontrolli pankade üle, siis ilmselt tuleb mingil ajal saavutada nn. rahvuslik kokkulepe -> kas vaenuliku peremehe ori läbi pangavôla vôi oma (demokraatliku) riigi ori läbi panga- ja riigivôla. Loodetavasti siis riigivôlga ei minna küsima kohtadest, kus liskas intressimaksetele kaasnevad ka muud kohustused.
Tasub vaikselt tähele panna, mis juhtub näiteks varsti Ungari pankadega ja kes sealsete sündmuste taga on. (mul on siin käepärast üks ungari kolleeg, kes loomulikult iga päev jälgib Ungari sündmusi ja tema näeb miskipärast seal kolmetähelise lühendi taga seisvaid inimesi).
Sega, kui keegi suudab adekvaatselt vastata nendele 7 punktile ja mind maha rahustada, siis oleksin tänulik.
Ja veel hea küsimus: mida teeb kommertspank laenuorjade käest saadud kroonidega, kui ta on need vahetanud laenuarvel eurodeks. Investeerib? Vahetab muuks välisvaluutaks? Aga mis teeb too nende kroonidega? Fractional Reserve Bankingu tôttu on neid juhtumisi rohkem kui Eesti Panga poolt emiteeritud kroone.
Vôi maksab enamus inimesi ikkagi eurodes oma laenu tagasi?
Vôi maksab enamus inimesi ikkagi eurodes oma laenu tagasi?
Eesti majanduse neto välisvõlg on praegu kuskil 30-35% GDP-st, silma järgi öeldes. Sellest 2/3 on n-ö grupisisesed võlad st skandinaavia emapankade siia ujunud raha. see pole viimastel kuudel kasvanud, sest üldiselt kahanenud laenuandmist on pangad suutnud ilusti finantseerida laekunud intresside ja tagasimaksetega. Eesti väliskaubandusbilansi puudujääk on üisut ülke 6%, millest alla 3% moodustab viimastel kuudel kogu aeg kahanenud kaupade ja teenuste puudujääk. Ülejäänud puudujääk on puhas siia investeeritud papp, mis tegelikult suures osas reinvesteeritakse. Ehk see vastab küsimusele nr 1.
*pisut üle
tahaks ikka editeerida teinekord oma postitusi
tahaks ikka editeerida teinekord oma postitusi
Ôhtujutt
Kunagi hallil ajal, kui kôik veel siinmail linnukeeli kônelda oskasid, tuli ühes hüpoteetilises riigis nimega Elbonia kohalikele maameestele hea uudis. Rajatakse tehas! Tehas investeeris rohkesti - toodi sisse töölised, ehitati infrastruktuur, ka maameestel läks hästi, sest uute inimeste teenindamiseks vajati eluasemeid, poode, koole, ärisid. Majandus kasvas. Kôik paistsid olevat häppid. Imelik oli ainult see, et kuigi selle maa ametlik nimi tuletati kahest tähtsast sônast, siis nende kokku liitmisel ei olnud paraku järel neist enam kumbagi - ei vabadust ega riiki.
Olud muutusid ja omanikud miskipärast lahkusid. Kohalikud aktiivsemad tegelased, kelle tööülesandeks oli varem selles tehases teisi valjuhääldajatest tööle innustada, püüdsid küll samas vaimus edasi jätkata, kuid see kahjuks enam nii hästi ei ônnestunud. Paljud tootmishooned jäid tühjaks, varem sissetoodud tööjôud jäi tööta ja ka maamehed olid juba unustanud oma endise eluviisi. Suurenes kuritegevus ja töötus, ellujäämiseks püüti tegeleda pisipôllundusega ja pisitootmisega. Imekombel hakkas majandus jälle kasvama. (seda oli vahepeal hakatud nimetama SKP-ks) Oli näha, kuidas elu läheb paremaks. Selline kindlustunne lubas môelda laenu vôtmisele, mida ka lahkelt anti, sest selle maa inimesed olid panga ees nagu noored neitsid - ilma laenudeta ning süüta pilguga. Seda poldud pankades enam kaua aega nähtud. Ja loomulikult oli pangaonudel kange kihk need süüta neitsid ära vôrgutada. See SKP hakkas enneolematult kasvama, sest saadud laenuraha vôimaldas tegeleda mitmesugust laadi sebimistega. Eriti hästi läks neil, kes olid ahela algusosas: tegelesid laenude ennustamise-vahendamise-arvestamisega vôi siis hoopis kaupade importimise-näitamise-müügiga. Ja jälle oli maamehel vômalik saksu teenindada. Môned edukamad said isegi kiltriteks, kubjasteks ja aidameesteks. Need, kes selleks ei kôlvanud, pidid muidugi leppima PR, turva-, matuse- jms. teenuste osutamisega. Ônnelikud olid muidugi ka need, kellel ônnestus oma esivanemate maa kellegile kallilt ära müüa, sest miskipärast leidus palju tahtjaid sellele uduse ilma porile, millega pole tänapäeval ju midagi peale hakata - süüa ta ei kôlba ning kui üksord tuleb elust lahkuda, siis selleks on leitud ka palju moodsamad lahendused. Peagi selgus aga, et poriga saab ka head äri teha ning müümise asemel hakati seda hoopis kokku ostma. Selleks tuli muidugi jälle laenu vôtta. Oldi veelgi häpimad ning kuritegevus vähenes enneolematult madalale tasemele - kellegil ei olnud aega kurja teha. See muidugi ei rôômustanud kôiki. Näiteks kohalik turvaülem otsustas solvumise märgiks oma siinse tegevuse lôpetada. Töötute aitamise ametimehed pidi lausa aktiivselt ise külakolgastes inimesi taga ajama, et mône nendest kuidagi oma hingekirja saaks. Aga see ei pääsenud siiski rikkuma üldist pilti. Väga lihtne oli elada ja kôik olid rahul targa valitsusega, kes seda oli vôimaldanud. Kauged müügimehed näitasid maameestele seninägemata asju, mida maailmast kôik leida vôib, näiteks: hobuseta liikuvaid vankreid - eriti hinnatud olid muidugi need, mis liikusid kiiremini kui teised sarnased. Naabrile oli vôimalik muljet avaldada ka suurte isekônelevate raamatutega, mille pildid oskasid liigutada ja milles olevad imesed olid mônikord lausa pärisinimesestestki suuremad.
Ühel päeval aga miskipärast enam laenu ei soovitud anda. Ei tea, kas neitsid olid otsa saanud vôi oli pôhjus miskis muus. Esialgu läks kôik vanaviisi, ainult et osa inimesi pidi loobuma oma harjumuseks saanud kombest osta kalleid väljamaa imeasjakesi . . .
Mis edasi juhtus, seda saate teada siis, kui olete ilusti magama läinud ja ühel hommikul üles ärganud.
Kunagi hallil ajal, kui kôik veel siinmail linnukeeli kônelda oskasid, tuli ühes hüpoteetilises riigis nimega Elbonia kohalikele maameestele hea uudis. Rajatakse tehas! Tehas investeeris rohkesti - toodi sisse töölised, ehitati infrastruktuur, ka maameestel läks hästi, sest uute inimeste teenindamiseks vajati eluasemeid, poode, koole, ärisid. Majandus kasvas. Kôik paistsid olevat häppid. Imelik oli ainult see, et kuigi selle maa ametlik nimi tuletati kahest tähtsast sônast, siis nende kokku liitmisel ei olnud paraku järel neist enam kumbagi - ei vabadust ega riiki.
Olud muutusid ja omanikud miskipärast lahkusid. Kohalikud aktiivsemad tegelased, kelle tööülesandeks oli varem selles tehases teisi valjuhääldajatest tööle innustada, püüdsid küll samas vaimus edasi jätkata, kuid see kahjuks enam nii hästi ei ônnestunud. Paljud tootmishooned jäid tühjaks, varem sissetoodud tööjôud jäi tööta ja ka maamehed olid juba unustanud oma endise eluviisi. Suurenes kuritegevus ja töötus, ellujäämiseks püüti tegeleda pisipôllundusega ja pisitootmisega. Imekombel hakkas majandus jälle kasvama. (seda oli vahepeal hakatud nimetama SKP-ks) Oli näha, kuidas elu läheb paremaks. Selline kindlustunne lubas môelda laenu vôtmisele, mida ka lahkelt anti, sest selle maa inimesed olid panga ees nagu noored neitsid - ilma laenudeta ning süüta pilguga. Seda poldud pankades enam kaua aega nähtud. Ja loomulikult oli pangaonudel kange kihk need süüta neitsid ära vôrgutada. See SKP hakkas enneolematult kasvama, sest saadud laenuraha vôimaldas tegeleda mitmesugust laadi sebimistega. Eriti hästi läks neil, kes olid ahela algusosas: tegelesid laenude ennustamise-vahendamise-arvestamisega vôi siis hoopis kaupade importimise-näitamise-müügiga. Ja jälle oli maamehel vômalik saksu teenindada. Môned edukamad said isegi kiltriteks, kubjasteks ja aidameesteks. Need, kes selleks ei kôlvanud, pidid muidugi leppima PR, turva-, matuse- jms. teenuste osutamisega. Ônnelikud olid muidugi ka need, kellel ônnestus oma esivanemate maa kellegile kallilt ära müüa, sest miskipärast leidus palju tahtjaid sellele uduse ilma porile, millega pole tänapäeval ju midagi peale hakata - süüa ta ei kôlba ning kui üksord tuleb elust lahkuda, siis selleks on leitud ka palju moodsamad lahendused. Peagi selgus aga, et poriga saab ka head äri teha ning müümise asemel hakati seda hoopis kokku ostma. Selleks tuli muidugi jälle laenu vôtta. Oldi veelgi häpimad ning kuritegevus vähenes enneolematult madalale tasemele - kellegil ei olnud aega kurja teha. See muidugi ei rôômustanud kôiki. Näiteks kohalik turvaülem otsustas solvumise märgiks oma siinse tegevuse lôpetada. Töötute aitamise ametimehed pidi lausa aktiivselt ise külakolgastes inimesi taga ajama, et mône nendest kuidagi oma hingekirja saaks. Aga see ei pääsenud siiski rikkuma üldist pilti. Väga lihtne oli elada ja kôik olid rahul targa valitsusega, kes seda oli vôimaldanud. Kauged müügimehed näitasid maameestele seninägemata asju, mida maailmast kôik leida vôib, näiteks: hobuseta liikuvaid vankreid - eriti hinnatud olid muidugi need, mis liikusid kiiremini kui teised sarnased. Naabrile oli vôimalik muljet avaldada ka suurte isekônelevate raamatutega, mille pildid oskasid liigutada ja milles olevad imesed olid mônikord lausa pärisinimesestestki suuremad.
Ühel päeval aga miskipärast enam laenu ei soovitud anda. Ei tea, kas neitsid olid otsa saanud vôi oli pôhjus miskis muus. Esialgu läks kôik vanaviisi, ainult et osa inimesi pidi loobuma oma harjumuseks saanud kombest osta kalleid väljamaa imeasjakesi . . .
Mis edasi juhtus, seda saate teada siis, kui olete ilusti magama läinud ja ühel hommikul üles ärganud.
Tänud, Schlagbaum. Loodan, et keegi teine jätkab sealt, kus pooleli jäi. Mind ennast hirmutab arv 240 mld. (ettevötete ja eraisikute laenujääk) ja selle suhe SKP-sse, milelga oleme "naabrist parem" . Kunagi (ca 1,5a. tagasi) arvutasin erasikuta laenustruktuuri järgi välja, et eraisikute laenude tagasimaksmise graafik lähiaastatel vastab üldkokkuvôttes sellele, nagu oleks vôetud 18a. pikkune kodulaen ilma sissemaksuta (vôi oli see 13a.?). Täpset summat ei mäleta ja oma arvutste ôigsust ei garanteeri.
taksidermist
Sinu stsenaariumis on oluliseks triggeriks suurema kaose vallandamisel punkt 4.
4) samal ajal kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid lähevad kahjumisse - emapangad ei soovi katta järjest suurenevaid kahjusid ning otsivad viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida
proovi nüüd kirjutada sama stsenaarium ringi, kus kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid ei lähe kahjumisse või elavad need kahjumid üle ja emapangad ei otsi viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida, vaid mõned on nõus koguni raha juurde panema
Sinu stsenaariumis on oluliseks triggeriks suurema kaose vallandamisel punkt 4.
4) samal ajal kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid lähevad kahjumisse - emapangad ei soovi katta järjest suurenevaid kahjusid ning otsivad viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida
proovi nüüd kirjutada sama stsenaarium ringi, kus kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid ei lähe kahjumisse või elavad need kahjumid üle ja emapangad ei otsi viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida, vaid mõned on nõus koguni raha juurde panema
kogu Lätis ja Eestis käimasolev protsess lihtsalt lahti kirjutatud, sedapuhku just taksidermistile sobivas võtmes, Läti on eeldatavalt esimene nimetatu, Eesti teine.
Soros jätkab Jeffrey Sachs'iga sarnases võtmes.
Noh, kriis läbi?
Hungary gets $25bn for breakfast...
….which basically covers all FX debt to be rolled over within 1Y time or the net FX exposure by Hungarian households to banks. Double as much than expected, with $8bn coming from the EU, this should be able to stabilize EME currencies and reduces the risk of possible contagion in the region. The stock market is already suspended limit up.
Hungary gets $25bn for breakfast...
….which basically covers all FX debt to be rolled over within 1Y time or the net FX exposure by Hungarian households to banks. Double as much than expected, with $8bn coming from the EU, this should be able to stabilize EME currencies and reduces the risk of possible contagion in the region. The stock market is already suspended limit up.
kristjan,
OK. Suutsid veenda, et midagi hullu ei saa juhtuda. Jääme siis ootama, millal jälle munalikööri antakse.
Henno,
kui punkt 4 ei käivitu, siis pole muretsemiseks vist pôhjust. Aga selles ongi küsimus, et KAS käivitub ja millest see ikkagi sôltub.
OK. Suutsid veenda, et midagi hullu ei saa juhtuda. Jääme siis ootama, millal jälle munalikööri antakse.
Henno,
kui punkt 4 ei käivitu, siis pole muretsemiseks vist pôhjust. Aga selles ongi küsimus, et KAS käivitub ja millest see ikkagi sôltub.
biznews.lv vahendas, et Läti vajab IMFilt ja Euroopa Liidult 5 miljardit eurot.
Varem on Läti rahandusminister Atis Slakteris rääkinud 3 miljardist eurost. 5 miljardist rääkis Slakteris täna uudisteagentuurile Reuters.
Rahandusministeeriumi eksperdid usuvad, et 5 miljardit eurot päästab maa kriisist.
Varem on Läti rahandusminister Atis Slakteris rääkinud 3 miljardist eurost. 5 miljardist rääkis Slakteris täna uudisteagentuurile Reuters.
Rahandusministeeriumi eksperdid usuvad, et 5 miljardit eurot päästab maa kriisist.