Istusin eile arvuti taga ja vaatasin, kuidas olukord Ungaris meenutab 97ndat aastat Aasias. Kui me näiteks vaatame, mis tookord toimus näiteks Tais, siis… there is going to be hell of a ride. HELL of a ride.
"Interest rates at 500% will kill you","The pill that might kill you", "Mom to the rescue: A helping hand from ECB/IMF"
- isand Chretensen Danskest arutleb KIE valuutade üle, paar näidet minevikust võrdluseks
http://danskeresearch.danskebank.com/link/TheEmptyToolBox081023/$file/TheEmptyToolBox_081023.pdf
- isand Chretensen Danskest arutleb KIE valuutade üle, paar näidet minevikust võrdluseks
http://danskeresearch.danskebank.com/link/TheEmptyToolBox081023/$file/TheEmptyToolBox_081023.pdf
Lars on Baltikumis ilmselt jätkuvalt persona non grata. Samas midagi muud, kui seda, et ta valuutakomiteest päris täpselt aru ei saa, on täna talle vist raske ette heita.
See on jube tendentslik. Rootsi meedia ketrab pikemat aega, et Balti majandused viivad Rootsi pangad põhja. Et Eesti välisvõlg on 112% SKP-st. Arvud on ulmelised.
Kuid tulgem tagasi faktide juurde.
Swed ja SEB raporteerivad jätkuvalt kasumeid. Kahjud on nad saanud oma USA-tehingutest.
Eesti riigivõlg on jätkuvalt 4% ning avaliku sektori võlakoormus Euroopas üks väikemaid, kui mitte kõige väiksem. Firmade ja kodumajapidamiste võlakoormus ajab numbri suureks, kuid sellel, kuigi omades teatavaid makromajanduslikke efekte, pole otsest sidet valuutakomiteega, s.t. Eesti krooni väärtusega.
Sõnaga, palju sellest, mida Läänes Eesti kohta kirjutatakse on bullshit. Ungari kohta ei oska öelda, neil on teistsugune taustsüsteem.
Kuid tulgem tagasi faktide juurde.
Swed ja SEB raporteerivad jätkuvalt kasumeid. Kahjud on nad saanud oma USA-tehingutest.
Eesti riigivõlg on jätkuvalt 4% ning avaliku sektori võlakoormus Euroopas üks väikemaid, kui mitte kõige väiksem. Firmade ja kodumajapidamiste võlakoormus ajab numbri suureks, kuid sellel, kuigi omades teatavaid makromajanduslikke efekte, pole otsest sidet valuutakomiteega, s.t. Eesti krooni väärtusega.
Sõnaga, palju sellest, mida Läänes Eesti kohta kirjutatakse on bullshit. Ungari kohta ei oska öelda, neil on teistsugune taustsüsteem.
täpsustus, Swed ja SEB raporterivad kasumeid Baltikumist.
Eesti pankade kohustusliku reservi määr on 15% panga kohustusest. Euroalas on see ainult 2%. Guess who is more vulnerable?
kuna rotsadel mujal põleb otsivad nad ettekäänet, et siit oma papp välja rebida. See on ikka nii olnud. Eestis on arvestuslik laenukahjum alla ühe miljardi seki - usas võeti kegelt 10 per nuppi sisse. Ahvid.
Eelmine kuu vist rebisidki siit 5 miljardit seki koju tagasi. Siit see meie kriis tekkibki vähemalt kinnisvara osas.
Ungarlased on tasemel tegelased. Võtsid (õigemini ANDSID) CHFis ja JPY-s eluasemelaenu. Nüüd las nupukamad võtavad ette CHF/HUF ja CHF/JPY graafikud, teevad väikse õlle ja kujutavad ette, mis tunne torumees Lazlo'l on oma 30-aastase laenuga ostetud kipskuudis.
Kusjuures nende pangad olid veel kuu aega tagasi sellega väga rahul. Risk managementi kohta üteldi, et iga mees võib talle sobival ajal tagasi HUFi pöörata laenu. Küsimuse peale, et kas siis natuke hilja või natuke kallis pole, vastati, et nende loan-to-value ratio on ka üsna OK, seega pole mingit probleemi.
Pole probleemi. Lazlo hoiab nüüd silmi pilukil ja sööb nüüd lihaga gulashi asemel riisi ja nuudleid.
Pole probleemi. Lazlo hoiab nüüd silmi pilukil ja sööb nüüd lihaga gulashi asemel riisi ja nuudleid.
Kusjuures ma saan väga hästi aru, kuidas Ungari sinna peeti sattus. Suur jooksevkonto defitsiit, riigivõlg, floativ valuuta jne... Samas oleks mul põnev aru saada, millistes huvitavates vormides see contagion meil võiks avalduda.
Ungari on plaanimas kärpeid sotsiaalkuludes ja eelarvedefitsiidi vähendamist. Meede stabiilsuse taastamiseks. Handelsblatt´ s Interview mit Andras Simor: "Me olime enesega liiga rahulolevad". (mõned valitud küsimused vabas tõlkes)
Handelsblatt (Q): Mr Simor, eelmise nädala massiivne intressitõus - 3 protsendipunkti hetkega - on tõeliselt üllatav. Kas see on sõjakuulutus rahvusvahelistele spekulantidele?
Andras Simor (A): Intressitõus muudab HUF vastu spekuleerimise raskemaks. Me lihtsalt ei saanud oodata.* Ungari peab nüüd veelgi oma riskiprofiiliga töötama, et end uuesti rahvusvahelistele investoritele atraktiivsseks muuta. Muuhulgas peame vähendama valitsusdefitsiiti alla Maastrichti kriteeriumi nii, et me oleks teoreetiliselt valmis Euroga liitumiseks. (praegu liikunud defitsiit kahe aastaga 9% --> 3%)
Q: Kuidas valitsus kavatseb säästa?
A: Eriti sotsiaalkulutustelt tuleb kärpida, mh pensionid. Avalike teenistujate palkade tõus tuleb külmutada.
Q: Nii et iga Ungari kodanik tunneb neid kärpeid peagi?
A: Jah, see on vältimatu.
Q: Kas te ei arva, et ametiühingud ja pensionärid on kärpeplaanide vastu?
A: Ma olen kohtunud mõnede ametiühingute juhtidega. Loomulikult pole nad rõõmsad. Aga ma arvan, et ka nemad on probleemi tõsidusest aru saanud. Ka ametiühingutele on nüüd selge, et esmaseks ülesandeks on tööhõive säilitamine ja seega me ei saa enam põhjendamatut palgakasvu lubada.
* Ungari cenbank jättis vahetult enne erakorralist intressitõusu regulaarsel MPC koosolekul intressid paika. Selle valguses "me ei saanud enam oodata" tundub naljakas. Aga muu on adekvaatne. Valusad (pensionäride ja teenistujate vaatenurgast) kärped peaks ka Eestis tulema. Sest valu ei ole võimalik vältida. Praegu Eestis ma saan aru on töös loogika, et: "Ärme kärbi midagi, kohe on valimised. Küll kõik rahuneb iseenesest! Kui me nüüd pensionäre ja riigiteenistujaid lööme, siis nad ei hääleta meie poolt!" Ehk valu on võimalik vältida. Millega ma ei nõustu. Oleks meil ka floativ valuuta, oleks ka EEK räigelt alla tambitud. Ehk poliitikud näevad praegu ülima valuna riigiteenistujate palgatõusu kärpimisest tekkivat häälte kadu, mina aga näen ülima valuna survet valuutale ja riigi kui terviku huvides on üksikisiku palgakärrpe valu ebaoluline, sest Eesti macrotasakaalustamatuse hind on valuutareźiimi muutus meile negatiivses suunas. Seega: kärpida on vaja kohe ja otsustavalt. Seetõttu ei saagi Eestis teha kiireid ja sisulisi eelarvekärpeid, sest eelarve tõusu põhirõhk ei ole mitte investeerimisprojektides mida oleks lihtne edasi lükata (massiivsed infraprojektid, koolide ehitused jne), vaid teenistujate palkades. 1k palka lisaks siia, 1,5k sinna, pensione ka natuke juurde ja kümned miljardid EEKid liiguvad :S Ja selliseid otsuseid ei saa valitsus vastu võtta. Kuigi peaks.
Handelsblatt (Q): Mr Simor, eelmise nädala massiivne intressitõus - 3 protsendipunkti hetkega - on tõeliselt üllatav. Kas see on sõjakuulutus rahvusvahelistele spekulantidele?
Andras Simor (A): Intressitõus muudab HUF vastu spekuleerimise raskemaks. Me lihtsalt ei saanud oodata.* Ungari peab nüüd veelgi oma riskiprofiiliga töötama, et end uuesti rahvusvahelistele investoritele atraktiivsseks muuta. Muuhulgas peame vähendama valitsusdefitsiiti alla Maastrichti kriteeriumi nii, et me oleks teoreetiliselt valmis Euroga liitumiseks. (praegu liikunud defitsiit kahe aastaga 9% --> 3%)
Q: Kuidas valitsus kavatseb säästa?
A: Eriti sotsiaalkulutustelt tuleb kärpida, mh pensionid. Avalike teenistujate palkade tõus tuleb külmutada.
Q: Nii et iga Ungari kodanik tunneb neid kärpeid peagi?
A: Jah, see on vältimatu.
Q: Kas te ei arva, et ametiühingud ja pensionärid on kärpeplaanide vastu?
A: Ma olen kohtunud mõnede ametiühingute juhtidega. Loomulikult pole nad rõõmsad. Aga ma arvan, et ka nemad on probleemi tõsidusest aru saanud. Ka ametiühingutele on nüüd selge, et esmaseks ülesandeks on tööhõive säilitamine ja seega me ei saa enam põhjendamatut palgakasvu lubada.
* Ungari cenbank jättis vahetult enne erakorralist intressitõusu regulaarsel MPC koosolekul intressid paika. Selle valguses "me ei saanud enam oodata" tundub naljakas. Aga muu on adekvaatne. Valusad (pensionäride ja teenistujate vaatenurgast) kärped peaks ka Eestis tulema. Sest valu ei ole võimalik vältida. Praegu Eestis ma saan aru on töös loogika, et: "Ärme kärbi midagi, kohe on valimised. Küll kõik rahuneb iseenesest! Kui me nüüd pensionäre ja riigiteenistujaid lööme, siis nad ei hääleta meie poolt!" Ehk valu on võimalik vältida. Millega ma ei nõustu. Oleks meil ka floativ valuuta, oleks ka EEK räigelt alla tambitud. Ehk poliitikud näevad praegu ülima valuna riigiteenistujate palgatõusu kärpimisest tekkivat häälte kadu, mina aga näen ülima valuna survet valuutale ja riigi kui terviku huvides on üksikisiku palgakärrpe valu ebaoluline, sest Eesti macrotasakaalustamatuse hind on valuutareźiimi muutus meile negatiivses suunas. Seega: kärpida on vaja kohe ja otsustavalt. Seetõttu ei saagi Eestis teha kiireid ja sisulisi eelarvekärpeid, sest eelarve tõusu põhirõhk ei ole mitte investeerimisprojektides mida oleks lihtne edasi lükata (massiivsed infraprojektid, koolide ehitused jne), vaid teenistujate palkades. 1k palka lisaks siia, 1,5k sinna, pensione ka natuke juurde ja kümned miljardid EEKid liiguvad :S Ja selliseid otsuseid ei saa valitsus vastu võtta. Kuigi peaks.
momentum, ma ei saaks sinuga rohkem nõus olla. Ma samas pean tunnistama, et ma ei tea/saa aru, kuidas see makrotasandi tasakaalustamatus meil valuutakomitee tingimustes end väljendama hakkab? Ma olen suhteliselt kindel, et hakkab - me kõik teame, et jooksevkonto defitsiidid sellistes protsentises pole jätkusuutlikud jne... Ungari on praegu hea õpikunäide, kuid kuidas pegitud valuuta puhul asi untsu läheb? On kellelgi ideid?
Karumômm (polegi Sind jôudnud veel tänada kunagise hea investeerimissoovitusde eest Venemaale, tänud! väljusin 2006 ja olin rahul). Kuna küsisid siin, siis minu stsenaarium Eesti jaoks
1) madala konkurentsivôime ning laenujôe kokkukuivamise tôttu firmad taandarenevad-pankrotistuvad veelgi, töötus suureneb veelgi
2) laenusid ei suudeta maksta, riigimakse ei laeku
3) riigieelarve defitsiidis, valitsus teeb negatiivse eelarve - esialgu vaid reservide arvelt, hiljem ka peab vôtma laenu.
4) samal ajal kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid lähevad kahjumisse - emapangad ei soovi katta järjest suurenevaid kahjusid ning otsivad viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida
5) panganduskriis (run vôi müük) pingelise riigielarve tingimustes.
6) valitsus peab tuulte kätte jäänud kohalikud pangad ikkagi päästma, selleks tuleb vôtta välislaenu.
8) valitsus ei suuda nii palju laenu vôtta, et korraga päästa pankasid ja maksta suuri lubatud riigitoetusi ja pensione.
9) peale valimisi: ebapopulaarne otsus krooni devalveerimiseks, et elavdada eksporti ning vähendada valitsuskulusid (välisvaluutas arvestatult, kuna endiselt vaja välislaenu juurde vôtta.). Kolm vôimalust: Valuutakomitee säilib, kuid kurssi korrigeeritakse? Minnakse üle Eurole uue kursi alusel? Krooni kurss lastakse vabaks?
Keti nôrgim lüli on minu arvates seega varsti tekkiv eelarvedefitsiit ning kohalike pankade kahjumid, mida ei soovita katta (pankades hakkab kaduma likviidus, mida peab riik taastama). Kindlasti lisandub veel mingi spekuleerimise vôi JOKK faktor, mis asja vôib kiirendada.
1) madala konkurentsivôime ning laenujôe kokkukuivamise tôttu firmad taandarenevad-pankrotistuvad veelgi, töötus suureneb veelgi
2) laenusid ei suudeta maksta, riigimakse ei laeku
3) riigieelarve defitsiidis, valitsus teeb negatiivse eelarve - esialgu vaid reservide arvelt, hiljem ka peab vôtma laenu.
4) samal ajal kommertspankade kohalikud tütred ja filiaalid lähevad kahjumisse - emapangad ei soovi katta järjest suurenevaid kahjusid ning otsivad viisakat vôimalust kohalikud pangad lahti haakida
5) panganduskriis (run vôi müük) pingelise riigielarve tingimustes.
6) valitsus peab tuulte kätte jäänud kohalikud pangad ikkagi päästma, selleks tuleb vôtta välislaenu.
8) valitsus ei suuda nii palju laenu vôtta, et korraga päästa pankasid ja maksta suuri lubatud riigitoetusi ja pensione.
9) peale valimisi: ebapopulaarne otsus krooni devalveerimiseks, et elavdada eksporti ning vähendada valitsuskulusid (välisvaluutas arvestatult, kuna endiselt vaja välislaenu juurde vôtta.). Kolm vôimalust: Valuutakomitee säilib, kuid kurssi korrigeeritakse? Minnakse üle Eurole uue kursi alusel? Krooni kurss lastakse vabaks?
Keti nôrgim lüli on minu arvates seega varsti tekkiv eelarvedefitsiit ning kohalike pankade kahjumid, mida ei soovita katta (pankades hakkab kaduma likviidus, mida peab riik taastama). Kindlasti lisandub veel mingi spekuleerimise vôi JOKK faktor, mis asja vôib kiirendada.
Lisaks veel sellise faktori, et ka IMF eii pruugi piisavalt appi jôuda, kuna kogu jôud kulub Hispaania, U.K jt. suurmeate riikide päästmiseks (nagu ikka, väikeriigid on jälle laokil ja 40ndate ajalugu kordub, aga seekord läbi majanduse)
punkt 5 ja 9 vahele mahub olukord, kus pankadest on väga raske oma raha kätte saada, raha ringkäik ja majandustegevus aeglustub, pensionite ja toetuste väljamaksmine hilineb. Rahvas vôtab devalveerimist kui kergendust sellele olukorrale - sarnaneb ajale, kui tuli uus Eesti kroon. Raha oli vähe, kuid süsteem jälle toimis.
1-4 on suhteliselt arusaadav. Edasi on mul küsimusi, et kas EL (koostöös ECBga) tahab niigi nigelas olukorras tekitada idapiiri ääres mingit suuremat feilamist? Lõppude-lõpuks oleme me Euroopa kontekstis sama suured kui üks paremat sorti LINN. Teine küsimus on see, et kuidas see meie imeline euros võetud laenukoorem "ümber struktureeritakse," sest devalveerimisel näitaks 30% saavad laksu kirja ka otsustajad ise ;-)
See, mis praegu toimub on USA kb-buumi laks (2 aastat alates 2006 tipust). Euroopa kv-buumi laks on veel tulemata!!! Kui buumi tipnes Europpas 2007/2008 algusega, siis see laks peaks tulema umbes 2009/2010. EL-l môjukatel on siis piisavalt tegemist Lääne-Euroopaga ja Ida-Euroopa jaoks lihtsalt ei jätku vôhma. Meie peame ise vaatama, kuidas hakkama saame ja kellele oma pangad laseme müüa. USA-s kah esimesed pangad päästeti, viimaste päästmine läks juba üle kivide ja kändude ja valikuliselt.