ja mis puudutab otsustajate laksu, siis selle vastu on alati käepärast hea meetod, JOKK nimeks.
huvitav oleks muidugi ka see stsenaarium läbi mängida, kus euro nôrgeneb teiste valuutade suhtes niivôrd, et krooni polegi vaja devalveerida ning Eesti leiab endale uued eksportturud. tugevnenud valuutaga riikidest :-)
Ega vist muud pole ajaloost võtta currency boardi kaitsmise kohta kui Hong Kong 10 a. tagasi:
"Between 20 October and 23 October the Hang Seng Index dropped 23%. The Hong Kong Monetary Authority then promised to protect the currency. On 15 August 1998, it raised overnight interest rates from 8% to 23%, and at one point to 500%. The HKMA had recognized that speculators were taking advantage of the city's unique currency-board system, in which overnight rates automatically increase in proportion to large net sales of the local currency. The rate hike, however, increased downward pressure on the stock market, allowing speculators to profit by short selling shares. The HKMA started buying component shares of the Hang Seng Index in mid-August.
The HKMA and Donald Tsang, then the Financial Secretary, declared war on speculators. The Government ended up buying approximately HK$120 billion (US$15 billion) worth of shares in various companies,[20] and became the largest shareholder of some of those companies (e.g. the government owned 10% of HSBC) at the end of August, when hostilities ended with the closing of the August Hang Seng Index futures contract. The Government started selling those shares in 2001, making a profit of about HK$30 billion (US$4 billion)." (http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_financial_crisis#Hong_Kong)
Argentiina board oli nii kaugel väidetavalt algsest ideest feilamise hetkeks, et ei kõlba võrdluseks ega uurimiseks.
"Between 20 October and 23 October the Hang Seng Index dropped 23%. The Hong Kong Monetary Authority then promised to protect the currency. On 15 August 1998, it raised overnight interest rates from 8% to 23%, and at one point to 500%. The HKMA had recognized that speculators were taking advantage of the city's unique currency-board system, in which overnight rates automatically increase in proportion to large net sales of the local currency. The rate hike, however, increased downward pressure on the stock market, allowing speculators to profit by short selling shares. The HKMA started buying component shares of the Hang Seng Index in mid-August.
The HKMA and Donald Tsang, then the Financial Secretary, declared war on speculators. The Government ended up buying approximately HK$120 billion (US$15 billion) worth of shares in various companies,[20] and became the largest shareholder of some of those companies (e.g. the government owned 10% of HSBC) at the end of August, when hostilities ended with the closing of the August Hang Seng Index futures contract. The Government started selling those shares in 2001, making a profit of about HK$30 billion (US$4 billion)." (http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_financial_crisis#Hong_Kong)
Argentiina board oli nii kaugel väidetavalt algsest ideest feilamise hetkeks, et ei kõlba võrdluseks ega uurimiseks.
Argentiina...justnimelt - seal lasti ikka asi korralikult käest ära. Samas need "korralikult käest ära laskmise" komponendid on ka meie poliitikute retoorikas täiesti olemas.
taksidermist, minu jaoks on eurost saanud tänaseks tõesti juba strukturaalselt nõrk valuuta.
taksidermist, minu jaoks on eurost saanud tänaseks tõesti juba strukturaalselt nõrk valuuta.
Karumõmm, Argentiina eksis riigivõla ja eelarvetasakaalu printsiipide vastu. Kuna eelarve polnud aastaid tasakaalus, tuli riigil väljast raha laenata, et eelarve tasakaalus hoida, see protsess muudkui käis ja riigivõlg muudkui paisus, kuni 1997 välis-shoki tagajärjel keegi polnud nõus enam argentiinale pappi laenama, credit squeeze muutus väljakannatamatuks, vanal viisil ei tuldud enam toime ja nii lastigi kurss vabaks.
Üks teoreetiline küsimus siia teemasse, mis otseselt Ungarit ei puuduta. Kas ECB-l (ma eeldan, et see on teemat reguleeriv institutsioon) ei oleks põhjust vaadata üle oma €-tsooniga liitumise kriteeriumid ning võtta mõned riigid selle liikmeks juba ennetavalt? Ma arvan, et Eesti ja Leedu (äkki ka Slovakkia ja Tšehhi ning mõni võib olla veel) oleks selles järjekorras ühed esimesed.
Võita oleks niipalju, et toetada oma majandustsooni nõrgemaid üleüldises kriisis, keda halvema stsenaariumi korral ikka ise turgutama tuleks hakata. Ehk siis peamiselt oleks mu küsimus selles, et kas ECB-l oleks ka midagi otseselt kaotada või millega nad õigupoolest riskiksid kui nad taolise sammu astuksid? Peale selle, et Ungari ja teised kehvemas seisus olijad tahaksid ka nüüd ja kohe.
Võita oleks niipalju, et toetada oma majandustsooni nõrgemaid üleüldises kriisis, keda halvema stsenaariumi korral ikka ise turgutama tuleks hakata. Ehk siis peamiselt oleks mu küsimus selles, et kas ECB-l oleks ka midagi otseselt kaotada või millega nad õigupoolest riskiksid kui nad taolise sammu astuksid? Peale selle, et Ungari ja teised kehvemas seisus olijad tahaksid ka nüüd ja kohe.
sama teema Ungaris riigivõlaga, mis on viimasel ajal kasvanud justnimelt eelarve tasakaalus hoidmise arvelt, aint et Ungaris pole valuutakomitee.
ozbot, ma tean suhteliselt täpselt, mis Argentiinas toimus. Sellepärast mul ka käis selline õõvastav tunne, kui Padar ütles, et "välismaa pankade onud on meie juures käinud ja öelnud, et saaks võlga emiteerida küll."
Mina oma asjatundmatuses ei saa ikkagi aru, millest tuleneb oht et Eestis midagi kaest ara laheb. Kui Eestil on by far ELi madalaim valisvolg ja tasakaalus eelarve (http://en.wikipedia.org/wiki/Stability_and_Growth_Pact), krooni kurss ja selle tagatus on kehtestatud seadusega (ja Eesti Pank ei vasi kordamast, et kroon on 100% tagatud) ning alles eelmine nadal oli uudis et koik kommertspangad olid 3ndas kvartalis kasumis (kuskilt on ka meelde jaanud, et Ansip lubas, et riik kommertspankadele appi ei tule kui neil peaks raskusi tekkima), siis mille alusel ikkagi meid Argentiinaga vorrelda saab?
Ei saagi. Aga keegi ei usu seda ja turg on liiga väike et süveneda.
keegi ei uskunud seda samuti, et Tallinna börs 70% kukub, eriti need, kes räigelt kaotasid
Euro vahetu mõju olekski eelkõige selles. Zlott, latt, rubla, meie kroon, forint jne on paljude jaoks suuresti ühes pajas koos ning sisulist ülevaadet ühe või teise kursi muutumise või muutumatuse teoreetiliste ja praktiliste võimaluste osas omavad vist isegi makroanalüütikutest vähesed või alles siis kui tõsisem jama majas. Mis siis tavalistest välisinvestoritest rääkida.
KIE poole vaadataksegi ilmselt praegu nii - kas € või mingi suvaline tugrik, mida usaldada ei saa.
KIE poole vaadataksegi ilmselt praegu nii - kas € või mingi suvaline tugrik, mida usaldada ei saa.
Cynic, sellepärast ma siin üritangi arutelu tekitada, et KUI eksisteeribki mingi võimalus, et meie makromajanduslikud tasakaalutamatused meid näkku hakkavad peksma, SIIS võiks keegi mingi tõsiseltvõetava stsenaariumi välja käia. Ma olen praeguseks lugenud posu researche, kus Balti riigid on vulnerability TOPides. Ja mitte keegi ei ütle mitte midagi, et "meil siin on asjad veidi teisiti" kui näiteks Ungaris. St - keegi ei vaevugi põhjendama, MIS meil juhtub ja MIKS meil juhtub - järeldus on aga lihtne - ilmselt juhtub.
mykoloog, Argentiinaga pole täna meid põhjust meid võrrelda. Küll aga oleks sellega vaja ähvardada igaühte, kes valuutakomiteest, eelarvedefitsiidist ja riigivõlast tahab hakata kokteili segama.
mykoloog, Argentiinaga pole täna meid põhjust meid võrrelda. Küll aga oleks sellega vaja ähvardada igaühte, kes valuutakomiteest, eelarvedefitsiidist ja riigivõlast tahab hakata kokteili segama.
Tänu üldisele pessimismile ja nafta hinna langusele väheneb CA puudujääk ja inflatsioon ja samas suurenevad säästud nagu stefani postitatud M2 statistikast paistab. Varade hind langeb. Panganduse stabiliseerudes ja Euribor@3% juures hakkavad ülevõtmised. Paraneb likviidsus. Makro case closed jne.
Kusjuures mul oleks endiselt hästi huvitav saada oma 27/10/08 15:11 esitatud küsimusele vastust. Kui keegi viitsib...
Taivos, ma arvan et peamine risk on pretsedent. Kui kord ütled, et Eesti inflatsioon Euroopa keskmist ei mõjuta siis on fiskaalselt süüdimatult käituvatele lõunaosariikidele võimatu seletada miks nad rohkem laenu ei peaks võtma olukorras, kus leidub veel keegi kes on nõus raha laenuks andma.
TaivoS, nad looks sellega pretsedendi. Kuna EL vanades maades on liikmeid kes tahaks kangesti rahaliidu reegleid rikkuda, nt suuremat defitsiiti hoida, siis lubades meile pehmemaid reegleid peame me samal hetkel kohe vastu vaidlemata nõustuma ka pehmemate reeglitega vanadele liikmetele. Mis mõte aga on olla rahaliidus mille liikmed ei austa liidu alusreegleid (üldiselt on rahaliidu loomise eesmärk pigem tugev kui pigem nõrk valuuta), seega igaljuhul oleks reeglite lõdevndamine kas meile või vanadele riikidele valuutat nõrgestav. Aga see ei saa ju mõistlik eesmärk olla. Parem hoida rahaliidust eemal väieksed ebastabiilsed probleemsed majandused niikaua kuni nad loomulikult kohanevad kui teha neile järeleandmisi mis tähendaks ka suurtele vanadele majandustele tasakaalustamata käitumiseks õiguse andmist.
Seoses Cynic'u ja momentumi adekvaatsete postitustega meenub hiljutine mitte-just-eeskujulike eurotsooni liikmete ühine nimetaja. PIGS (Portugal, Italy, Greece, Spain). :-)
Üks jaotusvõimalus nimetajana on veel Poland Estonia Latvia Lithuania Egypt Russia (pange ise kokku)
Poland Estonia Romania Slovakia England