Huvitav on see, et Putin ei ole veel aru saanud, et Ukraina ise neile kogu potti ära ei anna ja võtta ka ei suudeta. Kui venkud oma raskuse all kokku kukuvad siis tekib seal isegi võimalus midagi tagasi võtta. Tundub olevat nii, et parim läbirääkimiste hetk on Putinil tegelikult mööda lastud ja strateegia näib olevat läbi rääkida siis kui on nii p…s, et mitte midagi enam tegelikult üle ei jää. Hakkab vaikselt tunduma, et Ukraina peab lihtsalt jõe ääres ootama kuni vaenlase laip mööda ujub.
Üks venemaalt emigr ajakirjanik, kes ise ka kunagi sõjas osalenud, kirjeldas sama: Putin on kujunemas enda suurimaks vaenlaseks hetkel ja tuleb tal lasta end ise “ära süüa”.
Trump pakkus talle diili, aga ta ei võtnud vastu, ilkus ja naeruvääristas. Või siis etendas, et on võitmatu ja kallutamatu ehk enda kinnistunud ideest uimas vist. Momentumis pakuti rehabilit. tagaust. Nüüd tundub see möödas olevat. Ja igast suunast on rohkem vastutuult. Mis on vesi Ukraina veskile.
Eks putler on venitanud pikalt selle välja ütlemisega, et teda tegelt ei huvita mida muu maailm arvab, ta tahab Ukraina allutada kontrollile ja kõik see muu mis seal MRGA (make russia great again) doktriinis tal on. Rääkind rahusoovist jm. paska, üritanud saata segaseid signaale.
Nüüd just vist hetk kus peale pikki üksteise egode paitamise tel. kõnesid isegi äkki oraanžile jõuab kohale, et putler kavatseb jätkata oma plaani täitmisega. Saab ta aru, et t!bla on mänginud teda nagu pilli, ja kui jah siis kas saab üle oma värdjaimetlusest ja tegelt aitab Ukrainat? kst. Korraks räägiti eile mingi 10 Patriot raketi andmisest (ei mitte seadeldise vaid mõne raketi…).
The Times küsib: is bromance over?
The pair have been closer than any of their predecessors, spending hours on the phone. But the American president is losing patience.
Although Trump said in March that he was “pissed off” with his counterpart over Russia’s attacks on Ukrainian civilians, their relationship seemed to be on the mend by May. After a two-hour phone call Trump called Putin a “nice gentleman” while a senior Kremlin adviser said “neither of them wanted to end the conversation”.
In an unusually frank admission of failure, the US president confessed last week that he had been unable to use his “great relationship” with the Russian leader to secure a peace deal in Ukraine, or even a ceasefire. “I didn’t make any progress with him at all,” Trump said after another call with Putin on Thursday. “It just seems like he wants to go all the way and just keep killing people. It’s not good.” On Tuesday he reiterated he was not happy. “We get a lot of bullshit thrown at us by Putin,” he told a meeting with cabinet officials at the White House. “He’s very nice all the time, but it turns out to be meaningless.”
Despite Trump’s apparent surprise over Putin’s refusal to scale back his ambitions in Ukraine, the signals from Moscow have long indicated that the Russian leader’s interest in improving relations with Washington was exclusively about the Kremlin’s wider goal of maintaining and expanding its own sphere of influence. In April, Fyodor Lukyanov, the head of Russia’s Council on Foreign and Defence Policy think tank, which advises the Kremlin, told The Times that “Putin is interested in co-operation with Trump not so much because of Ukraine, but as an element of participating in the general process of global change”.
It took some time, but Trump may have finally got the message. What remains to be seen, however, is how his apparent moment of clarity affects American policy on Ukraine.
The answer may well turn out to be: not that much.
The primary motivating factor in Trump’s pursuit of peace in Ukraine seems to have been an overriding desire to normalise relations with Russia. The question is, in the absence of peace, will he abandon that aim, or will he seek to compartmentalise the war and pursue normalisation anyway? That, rather obviously, would be Putin’s preferred outcome.
Many in Moscow are exasperated by Trump’s mood swings. Dmitry Medvedev accused him of “riding his favourite political rollercoaster” with his wild oscillations on weapons supplies to Ukraine and his evaluations of his talks with Putin. Voenkor Kotenok, a pro-war military Telegram channel wrote “Trump communicates such a number of diverse statements, directly contradicting each other, that it is becoming increasingly difficult to assess [his] sanity.”
Ukraine has not been a passive bystander in the battle for Trump’s heart and mind. After Zelensky’s row with Trump in February, Kyiv has sought to smooth relations with the temperamental US leader, signing minerals deal and praising Trump’s leadership. It will also replace ambassador to Washington, Oksana Markarova, after Trump’s allies in Congress urged Ukraine to do so after she organised a visit by Zelensky with Democratic politicians to Pennsylvania during last year’s US presidential election campaign.
Ega me keegi tegelikult ei tea, mis Putleri peas toimub. Võib-olla, et isegi on aru saanud, et Ukrainat ära võtta ei suuda, aga millised muud variandid, peale praeguse sõjamasina töös hoidmise, talle veel jäänud on? Mitte ühelegi rahvale (eriti veel totalitaarsetes ühiskondades) ei meeldi nõrk valitseja. Demokraatlikus ühiskonnas on selleks valimised, kus nõrga asemele valitakse uus, kellelt loodetakse paremat tulemust. Venemaal kahjuks sellist varianti pole - väiksemgi nõrkuse näitamine tähendab võimu kaotamist. Hea, kui eluke alles jäetakse, enamasti jääb nõrk valitseja ka sellest ilma. Ehk siis Ukraina vastast agressiooni alustades pani Putler ennast ise rumalalt kahvlisse - kui 3 päevaga Kiievit ära võtta ei suudetud, siis jäid järgi ainult kehvad ja väga kehvad lahendused.
Pole mingit MRGA doktriini, platnoide maailmas on ainus asi mis maksab teiste alandamine ehk siis antud juhul Ukraina ja Lääne alandamine ja seetõttu ei saa puutin ka rahu sõlmida, see oleks ta enda alandamine.
On krdi … metslased:
Ukrainlane Andrii kolis Eestisse pärast sõja puhkemist. Tema juhiluba oli kehtetu. Selmet et roolist eemale hoida või taotleda siin juhtimisõigust, lasi ta endale teha võltsdokumendi. Sellega vuras ta Tallinnas ringi ja jäi ka korduvalt politseile vahele.
Esialgsetel andmetel tagurdas mees kaubikuga otsa kõnniteel bussi oodanud 76-aastasele naisele. Kahjuks olid naise vigastused rasked ja ta suri sündmuskohal,“
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Andriid süstemaatilises sõiduki juhtimisõiguseta juhtimises, liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati inimese surm, joobes juhtimises ja võltsitud juhiloa kasutamises.
„Vanglakaristus ei too inimest tagasi,“ ütles ta ja lisas, et inimelu ei saa kuidagi rahasse panna, aga lahkumisega seoses ikkagi on kulusid ja kahjutasu on oluline. Kui ukrainlane on vabaduses ja teenib elatist, saavat ta selle tagasi maksta. Prkurör Litvinova kinnitas, et on mehega korduvalt vestelnud ning usub, et tol pole karistamatuse tunnet. „Minu hinnangul on tema arusaam asjadest muutunud.“
Minu jaoks on pigem arusaamatu prokuröri ja kohtuniku suhtumine… Tundub, et kolm slaavlast leidsid ühise keele. Vaevalt, et kannatanu ka mingist teisest rahvusest oli…
Kohtunik Karin Olentšenko uuris, palju Andrii kuus teenib. Mees kostis, et töötab ehituse peal ning tasu on 1100 eurot kuus. Samas peaks ta summa tasuma üpris nobedalt - esiti 500 eurot kuus, seejärel üle 900. „Teen kõrvaltööd, paigaldan aknaid,“ lubas ta.
Esimene küsimus peaks igaühel olema, miks 35-aastane Ukraina mees oma kodumaad ei kaitse ja sõjas ei ole nagu Ukraina enda seadused teda kohustavad ?
Kannatanu rahvus muidugi ei puutu üldse asjasse. Kõnniteel bussi ootaval inimesel on igal ajal õigus seal viibida sõltumata rahvusest ja kodakondsusest, autojuhil aga pole õigust teda alla ajada
Rahvus ei puutu tõesti asjasse, aga kokkuleppemenetlus saavutatakse ikka kannatanuga kokkuleppides. 10K…
Rääkimata sellest, et riigi jaoks ei maksa hukkunud kodanik praktiliselt sentigi…
No see kannatanu võib sellest 10k vaid und näha
4K sellest vist laekub kindlustuselt…
See ilmselt ongi kõik
Kannatanuga ei ole võimalik enam midagi kokku leppida, tema on surnud. Nagu ma aru saan, leppisid kokku prokurör, süüdistatava kaitsja ning kohtunik.
Muuseas, isiku, kes on saanud nn. “rahvusvahelise kaitse” ning rikkunud pärast EV seadusi või esitanud valeandmeid ( võltsitud juhiluba ! ) võib ka riigist välja saata ja minu arust just seda tulekski teha. Mingit kannatanu matusekulude katmist sealt niikuinii ei saa ja kui talt oleks, mida võtta, võiks ta seda raha ka Ukrainast siia saata.
Rahvusvahelise kaitse saaja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti seadusi, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal on kohustus osaleda kaitse saajatele korraldatavas eesti keele õppes, kusjuures isikult võib keeleõppe osutamiseks kuluva summa tagasi nõuda, kui ta ei omanda seaduses ette antud tähtaegadeks nõutavat keeleoskustaset
Sellele kõigele on proks ja kohus mõistagi sülitanud laia kaarega…
Kaks lõiget artiklist.
Samuti peab ta maksma kannatanule ehk hukkunu tütrele kahjutasu ja korvama tema menetluskulu.
Tütar oli tingimisi karistusega nõus.
Pole mrga doktriini? Ülejäänud mõistlik maailm arvab teisiti ja putler pole ise ka oma impeeriumi ihalusest saladust teinud. Näit. link.
Kusjuures lugesin just Oidsalu artiklit ja kohee esimesel real oli selline väide:
- Statistlise elu väärtust Eestis on hinnatud poolteisele miljonile eurole.
Nn statistilise elu väärtuse teemat on oma 2021. aasta Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös pikemalt käsitlenud Mati Põldver. Eesti uuringutes on statistilise elu väärtuseks loetud summasid vahemikus 1,24-1,4 miljonit eurot.
Milline vastuolu reaalse eluga, kui siis kohus lepib mingi näruse menetluskuludega?
MRGA kui termin on halb. Jätab mulje nagu suurvene šovinism oleks midagi uut, sündinud hiljuti koos Trumpi koolkonna uusparempoolsusega. Ühtlasi laseb cool-leftist akadeemikul mugavalt mööda vaadata Nõukogude pärandist vanakeste lupjunud ajudes. Sinu viidatud artiklis on pikk jutt Putini sümpaatiast Peeter I vastu nagu see oleks kõige juur. Fanaatilisest NSVL kultuse kehtestamisest Venemaal praktiliselt ei sõnagi või sellest, et Putin ja käsilased ikkagi on endise NSVL riigiaparaadi madalama astme mutrikesed, kes siiani ängi täis, et suur risu kokku kukkus, enne kui nad oleks selle võimu saanud nautida.
See artikkel oli lihtsalt juhtumi kirjeldus kus putler päris ise suht avalikult teatas, et on suurvene šovinist ja tahaks veremaa mõjusfääri taas-suurendada praegusest suuremate piirideni, seda teati muidu kah, aga tsaari enda suust harvem kuulda olnud vast.
Terminiks sobib iga muu kah, mis kirjeldab a)ideed taastada kunagine impeerium ja/või b)kadunud aegade hiilgust ihalevat suurvene šovinismi.
Kui Eesti riik ja ametnikud tahaksid vähegi rohkem korda luua, siis nii peakski olema - kui Sa oled tulnud Eestisse ‘külalise’/‘kaitsealusena’ aga rikud Eesti seadusi, siis sorry - aga minimaalne karistus peaks olema et “uks/piir on seal ning mine tagasi sinna kust tulid!”, ja tagasiminek peaks olema deporteeritud!
Ma pakun et nii mõnigi ‘külaline’ laseks sellisel juhul endast veidi õhku välja ning võtaks oluliselt rahulikuma positsiooni. aga nii kaua kuni meie kohus tegeleb ainult noomimise ja tingimise karistamisega, nii kaua ei ole alust arvata, et midagi ka tegelikult paremuse poole hakkaks minema. pigem pelgan vastupidist …
14…17 aastased eesti teismelised.
Estonia taga, ajasin niisama juttu, kuidas elu olu jne. Ägedad sagad. Silm tark ja näost intelligetntne.
Aga russe ja vene keelt ajab jubedalt ketasse.
Rõve lausa nende jaoks. Et hullult on asi muutunud.
Ukr russ t2blad. Eesti venestamine. Okupatsioon 2.
Naudime