Samas globaalsed uhhuud viskuvad Kaja kaitsele, kuigi on selge, et Kajal oli jälle ilusate silmade all kinnine suu. Kogu meedia pasundab Hiina nõudmistest, aga kuskil pole poolt sõnagi ELi nõudmistest.
4 Likes
Et mingi suvahindu või -AI kokkulapitud hüsteerilise kõnts-video põhjal teed järeldusi ja usud mis seal tegelikult toimus ja mida EL delegatsioon rääkis ja tegi? Endale ei tundu lihtsameelne?
7 Likes
Ma ikka lugesin ERRi uudist ka:
1 Like
Aga eelstasid seda india kräppi linkida, sest ERR lugu ei toetanud su agendat? Kohtumine kestis 4 tundi ja seda iseloomustati kui raskeid kuid üksteist austavaid läbirääkimisi:
official said four-hour meeting with EU foreign affairs chief Kaja Kallas “featured tough but respectful exchanges, covering a broad range of issues from cyber security, rare earths to trade imbalances, Taiwan and Middle East.”
The official said Wang’s private remarks suggested Beijing might prefer a protracted war in Ukraine that keeps the United States from focusing on its rivalry with China.
6 Likes
Võib-olla on see siin juba olnud, ei jõua kõike jälgida. Aga Zelenski/Rahva teenrite omaaegne soovimatus mobilisatsiooni korraldada ja reserve korralikult ette valmistada maksab rängalt kätte.
https://maailm.postimees.ee/8276120/postimees-ukrainas-vagisi-rindele-viidud-ukraina-soduritel-napib-tahtmist-sodida
1 Like
Nende globalistidest uhhuu fanboyde truudus Kaja “elektrimolekul”, “maksud ei tõuse” vastu on ikka hämmastav. Palvetate ka iga õhtu , hommik ta poole?
1 Like
Värdjas üritab Budanovit maha võtta. Budanov ütles muuseas täpselt ette, millal Venemaa ründab, samal ajal kui kloun soovitas sašlõkke teha.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120389090/sojapaevik-1230-paev-zelenskoi-mojuvoimas-nounik-kangutab-populaarset-luurejuhti
Katkend ka viidatud lehelt: "Jermaki lähikondlased näevad Budanovit hullumeelse revolutsionäärina, samas kui Budanovi liitlaste meelest on luurejuht üks väheseid, kes julgeb president Zelenskõile tõtt rääkida ka olukorras, kus faktid on ebameeldivad. Jermak kontrollib valdavat osa Zelenskõini jõudvast infost, kuid Budanovil on presidendi, aga ka teda ümbritsevate isikutega otsesuhtlus. Oma rolli mängib Budanovi suur populaarsus ja sellega kaasnev võimalus, et ta võiks ühel hetkel hakata poliitväljal Zelenskõile konkurentsi pakkuma.
Juuni keskel olid paljud Kiievis juba veendunud, et Jermakil õnnestub lõpuks Budanovist lahti saada, kuid see tunne osutus ennatlikuks. The Economisti andmetel võis Valge Maja korduv hoiatus mitte Budanovit vallandada mängida suurt rolli tema ametisse jäämises – vastupidiselt temale Jermaki Washingtonis ei sallita."
Venemaa on jõudmas huvitavasse punkkti, kus surve mitmelt suunalt aina süveneb:
*sõja inimressurss
*majanduslangus
*võimekus relvi toota
*Trumpi frustratsioon
Aina enam tuleb vene majandusest negatiivseid uudiseid. Eelarve defka, tarbimise nõrkus, kinnisvara nõrkus, sõjavälise tööstuse nõrkus, kõrgem infla kui raporteeritakse. Ehk venelane jääb suhteliselt aina vaesemaks. Tänaseks võib olukord olla veelgi halvenenud, aga Q1 70% tööstussektorist ütles, et tarbimine/nõudlus on nõrgenenud. Eratarbimises nähakse samuti kollapsit. Tühjaks on jooksmas ka sõja finants. üks altern. allikaid – Vene Rahva Fond vms. Seal ca ¾ juba kasutatud. Üks variant, mida nad saavad veel kasutada, seda ilmselt lühipersp. mõjuga, on rubla devalveerimine. See muidugi isoleerib vene majandust välismaailmast veel enam. Sisse toodav kaup muutuks “kallimaks” ja veel vähem nõutavaks. Valdav osa tulud on riigil dollaris, kulud aga rubla. Ehk siis rubla nõrkus tõstab riigi tulusid rublades.
Kui Ukraina veel vastu peaks mingi aja, võiks Venemaa olla sunnitud väga tõsiselt oma asju ümber hindama või siis ootamatult rahuplaane hakkama realiseerima. See periood tuleks küll Ukrainale mingite kahjudega, aga paremat variant hetkel vist ei ole ja vastaspoolel on küll hetkel asjad vaid halvemuse poole minemas – tundub nii. Mõlemad on muidugi kurnatud ja ka Ukrainal probleeme rinde ressursiga. Eks see selline kurnamise sõda olegi, kes keda rohkem suudab väsitada. Aga majandushoob võiks olla hetke protsessides ja nö. tsüklis üks tõsisemaid variante, kuidas Venele kahju teha. Väidetavalt pole Venemaa kunagi olnud edukas just pikkades sõdades.
Lisaks siia viimase aja Trumpi kasvav rahulolematus ja frustratsioon Putini suunal. Ilmselt hakkab ta vaikselt aru saama, kuidas Putin temaga manipuleerib ja ümber käib. Viisakas ja rahulik, aga initsiatiivi ega sõja lõpetamise tegusid ei järgne. Järgnevad vaid teod, mille võimalik eesmärk on hoopis näidata oma brutaalset võimu ja taastada enda tõsiseltvõetavust/aktsepteeritavus Lääne silmis. Muster kipub korduma, kus vahetult peale kõnelusi/kontakte otsustatakse julmalt Ukrainat taas rünnata. Signaal – meie võime nii teha. Meie käes on võim, te ei kontrolli seda. Trump võiks ka siin suurema majandusliku surve peale panna ja murda selline Putini poolt ärakasutamise/diversiooni taktika.
1 Like
Huvitav on see, et Putin ei ole veel aru saanud, et Ukraina ise neile kogu potti ära ei anna ja võtta ka ei suudeta. Kui venkud oma raskuse all kokku kukuvad siis tekib seal isegi võimalus midagi tagasi võtta. Tundub olevat nii, et parim läbirääkimiste hetk on Putinil tegelikult mööda lastud ja strateegia näib olevat läbi rääkida siis kui on nii p…s, et mitte midagi enam tegelikult üle ei jää. Hakkab vaikselt tunduma, et Ukraina peab lihtsalt jõe ääres ootama kuni vaenlase laip mööda ujub.
9 Likes
Üks venemaalt emigr ajakirjanik, kes ise ka kunagi sõjas osalenud, kirjeldas sama: Putin on kujunemas enda suurimaks vaenlaseks hetkel ja tuleb tal lasta end ise “ära süüa”.
Trump pakkus talle diili, aga ta ei võtnud vastu, ilkus ja naeruvääristas. Või siis etendas, et on võitmatu ja kallutamatu ehk enda kinnistunud ideest uimas vist. Momentumis pakuti rehabilit. tagaust. Nüüd tundub see möödas olevat. Ja igast suunast on rohkem vastutuult. Mis on vesi Ukraina veskile.
1 Like
Eks putler on venitanud pikalt selle välja ütlemisega, et teda tegelt ei huvita mida muu maailm arvab, ta tahab Ukraina allutada kontrollile ja kõik see muu mis seal MRGA (make russia great again) doktriinis tal on. Rääkind rahusoovist jm. paska, üritanud saata segaseid signaale.
Nüüd just vist hetk kus peale pikki üksteise egode paitamise tel. kõnesid isegi äkki oraanžile jõuab kohale, et putler kavatseb jätkata oma plaani täitmisega. Saab ta aru, et t!bla on mänginud teda nagu pilli, ja kui jah siis kas saab üle oma värdjaimetlusest ja tegelt aitab Ukrainat? kst. Korraks räägiti eile mingi 10 Patriot raketi andmisest (ei mitte seadeldise vaid mõne raketi…).
The Times küsib: is bromance over?
The pair have been closer than any of their predecessors, spending hours on the phone. But the American president is losing patience.
Although Trump said in March that he was “pissed off” with his counterpart over Russia’s attacks on Ukrainian civilians, their relationship seemed to be on the mend by May. After a two-hour phone call Trump called Putin a “nice gentleman” while a senior Kremlin adviser said “neither of them wanted to end the conversation”.
In an unusually frank admission of failure, the US president confessed last week that he had been unable to use his “great relationship” with the Russian leader to secure a peace deal in Ukraine, or even a ceasefire. “I didn’t make any progress with him at all,” Trump said after another call with Putin on Thursday. “It just seems like he wants to go all the way and just keep killing people. It’s not good.” On Tuesday he reiterated he was not happy. “We get a lot of bullshit thrown at us by Putin,” he told a meeting with cabinet officials at the White House. “He’s very nice all the time, but it turns out to be meaningless.”
Despite Trump’s apparent surprise over Putin’s refusal to scale back his ambitions in Ukraine, the signals from Moscow have long indicated that the Russian leader’s interest in improving relations with Washington was exclusively about the Kremlin’s wider goal of maintaining and expanding its own sphere of influence. In April, Fyodor Lukyanov, the head of Russia’s Council on Foreign and Defence Policy think tank, which advises the Kremlin, told The Times that “Putin is interested in co-operation with Trump not so much because of Ukraine, but as an element of participating in the general process of global change”.
It took some time, but Trump may have finally got the message. What remains to be seen, however, is how his apparent moment of clarity affects American policy on Ukraine.
The answer may well turn out to be: not that much.
The primary motivating factor in Trump’s pursuit of peace in Ukraine seems to have been an overriding desire to normalise relations with Russia. The question is, in the absence of peace, will he abandon that aim, or will he seek to compartmentalise the war and pursue normalisation anyway? That, rather obviously, would be Putin’s preferred outcome.
Many in Moscow are exasperated by Trump’s mood swings. Dmitry Medvedev accused him of “riding his favourite political rollercoaster” with his wild oscillations on weapons supplies to Ukraine and his evaluations of his talks with Putin. Voenkor Kotenok, a pro-war military Telegram channel wrote “Trump communicates such a number of diverse statements, directly contradicting each other, that it is becoming increasingly difficult to assess [his] sanity.”
Ukraine has not been a passive bystander in the battle for Trump’s heart and mind. After Zelensky’s row with Trump in February, Kyiv has sought to smooth relations with the temperamental US leader, signing minerals deal and praising Trump’s leadership. It will also replace ambassador to Washington, Oksana Markarova, after Trump’s allies in Congress urged Ukraine to do so after she organised a visit by Zelensky with Democratic politicians to Pennsylvania during last year’s US presidential election campaign.
Ega me keegi tegelikult ei tea, mis Putleri peas toimub. Võib-olla, et isegi on aru saanud, et Ukrainat ära võtta ei suuda, aga millised muud variandid, peale praeguse sõjamasina töös hoidmise, talle veel jäänud on? Mitte ühelegi rahvale (eriti veel totalitaarsetes ühiskondades) ei meeldi nõrk valitseja. Demokraatlikus ühiskonnas on selleks valimised, kus nõrga asemele valitakse uus, kellelt loodetakse paremat tulemust. Venemaal kahjuks sellist varianti pole - väiksemgi nõrkuse näitamine tähendab võimu kaotamist. Hea, kui eluke alles jäetakse, enamasti jääb nõrk valitseja ka sellest ilma. Ehk siis Ukraina vastast agressiooni alustades pani Putler ennast ise rumalalt kahvlisse - kui 3 päevaga Kiievit ära võtta ei suudetud, siis jäid järgi ainult kehvad ja väga kehvad lahendused.
3 Likes
Pole mingit MRGA doktriini, platnoide maailmas on ainus asi mis maksab teiste alandamine ehk siis antud juhul Ukraina ja Lääne alandamine ja seetõttu ei saa puutin ka rahu sõlmida, see oleks ta enda alandamine.
3 Likes
On krdi … metslased:
Ukrainlane Andrii kolis Eestisse pärast sõja puhkemist. Tema juhiluba oli kehtetu. Selmet et roolist eemale hoida või taotleda siin juhtimisõigust, lasi ta endale teha võltsdokumendi. Sellega vuras ta Tallinnas ringi ja jäi ka korduvalt politseile vahele.
Esialgsetel andmetel tagurdas mees kaubikuga otsa kõnniteel bussi oodanud 76-aastasele naisele. Kahjuks olid naise vigastused rasked ja ta suri sündmuskohal,“
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Andriid süstemaatilises sõiduki juhtimisõiguseta juhtimises, liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati inimese surm, joobes juhtimises ja võltsitud juhiloa kasutamises.
1 Like
„Vanglakaristus ei too inimest tagasi,“ ütles ta ja lisas, et inimelu ei saa kuidagi rahasse panna, aga lahkumisega seoses ikkagi on kulusid ja kahjutasu on oluline. Kui ukrainlane on vabaduses ja teenib elatist, saavat ta selle tagasi maksta. Prkurör Litvinova kinnitas, et on mehega korduvalt vestelnud ning usub, et tol pole karistamatuse tunnet. „Minu hinnangul on tema arusaam asjadest muutunud.“
Minu jaoks on pigem arusaamatu prokuröri ja kohtuniku suhtumine… Tundub, et kolm slaavlast leidsid ühise keele. Vaevalt, et kannatanu ka mingist teisest rahvusest oli…
Kohtunik Karin Olentšenko uuris, palju Andrii kuus teenib. Mees kostis, et töötab ehituse peal ning tasu on 1100 eurot kuus. Samas peaks ta summa tasuma üpris nobedalt - esiti 500 eurot kuus, seejärel üle 900. „Teen kõrvaltööd, paigaldan aknaid,“ lubas ta.
2 Likes
Esimene küsimus peaks igaühel olema, miks 35-aastane Ukraina mees oma kodumaad ei kaitse ja sõjas ei ole nagu Ukraina enda seadused teda kohustavad ?
Kannatanu rahvus muidugi ei puutu üldse asjasse. Kõnniteel bussi ootaval inimesel on igal ajal õigus seal viibida sõltumata rahvusest ja kodakondsusest, autojuhil aga pole õigust teda alla ajada
9 Likes
Rahvus ei puutu tõesti asjasse, aga kokkuleppemenetlus saavutatakse ikka kannatanuga kokkuleppides. 10K…
Rääkimata sellest, et riigi jaoks ei maksa hukkunud kodanik praktiliselt sentigi…
1 Like
No see kannatanu võib sellest 10k vaid und näha
2 Likes
4K sellest vist laekub kindlustuselt…