Sa ei ole selle tädi teisi kommentaare veel näinud.
muidugi, sinu kommentaar on arusaadavalt “m*nn suus” kirjutatud
netcat kribas:
Tegelikult on olemas sellel kõigel omad päris juured all: nimelt ei tahetud teha suuri investeeringuid Tallinna teedesüsteemi, kuna autode arvu kasv on tekitanud ummikute-ajastu.
Esimene ummik Tallinnas oli 1994a sügisel. See oli ummik, mis tekkis sellest, et tänava läbilaskevõime osutus väikeseks ja autode hulk oli piisavalt kasvanud.
Uus, oluliselt suurema läbilaskevõimega teede süsteem oleks olnud väga kallis. Arvati, et valime odavama variandi - hakkame inimesi sundima autoga mitte sõitma ja pakkuma neile alternatiiviks “tänapäevast” paberil ja propagandas “arenevat” ühistransporti. Ja sealt pidepunktist ongi kasvanud kõik need mullistused nagu punased rattarajad kus mitte keegi ei sõida, kaks ühistranspordirida kõrvuti kesklinnas magistraalil, “15-minuti linn”, loobumine Põhjaväila väljaehitamisest jne.
See kõik on siin juba läbi nämmutatud teema.
3 Likes
See ei seleta ikka midagi. Iga eestkostet mitte vajav inimene peaks aru saama, et kui millelegi pakutakse alternatiivi, siis selleks, et seda alternatiivi kasutataks, peab see reaalselt eksisteerima ja kasutatav olema.
Sealt, kus pole midagi võtta, ei võta surm ka. See on ju ette teada.
Seega, kui sul pole ega tule piisavas mahus ühistransporti, mis suudaks ära vedada kõiki neid inimesi, keda tahetakse autodest välja peksta… siis mis mõtet sel tuuleveskitega võitlemisel on?
Huvitav, kas kusagil on veel andmeid selle kohta, kui palju ühistransporti oli Tallinnas keskmiselt päevas liinil sovetiajal, kui kõik “jala käisid ja vett jõid”, võrreldes praegusega?
Abilinnapea konstateeris, et Tallinna ühistranspordis kasutatakse tipptunnil juba maksimaalset olemasolevat veeremit ning hetkel lisabusse juurde panna ei ole võimalik.
Tallinna häda praegu ka selles, et lennujaama tramm ei sõida ja sinna kulub palju asendusbusse koos juhtidega. Sellepärast polegi kuhugi reservi.
Ja enne seda, kui tramm lennujaama sõitma hakkas? Polnud ka reservi? Need põhjendused pole tähtsad, vaid see, et pole mõtet populatsioonile ette heita ühistranspordi vähest kasutamist, kui praegune veerem on juba 100% rakendatud ja pole plaaniski seda plahvatuslikult suurendada. Kui homme jätaks kõik oma auto koju ja sooviks bussi end pressida, kuhu see mass pandaks?
4 Likes
Artikkel: “Pelgulinnas on ühistransport tipptunnil triiki rahvast täis. Järvan: lisabusse juurde panna ei saa.”
Ühistransport ongi tipptunnil rahvast triiki täis, kui on maha võetud bussiliine, trolliliine ning järelejäänud liinide väljumissagedust on maha tõmmatud või jäetud samaks. Teatavasti kunagi käis Koplisse troll, millele asendus tõenäoliselt siiamaani puudub.
Kopli rahvaarv on kõvasti tõusnud - ehitatud on uusi kortermaju hulganisti. See ka mõjutab survet bussis.
Arusaadav, et linnal on raskusi tipptundide katmisega, sest pole võtta tööjõudu ja pole võtta sõitvaid ühistranspordiühikuid, kuna kõik on võimalikult viimseni ära optimiseeritud.
Samas, inimesed pole aastakümneid näinud kui täis olid tipptundidel Lasnamäe bussid ja Mustamäe trollid ja bussid 1980-datel. Videod, kuidas ühed inimesed teisi inimesi bussi peale uksest sisse täiest jõust lükkasid, jõudsid isegi Soome uudistesse.
1 Like
Niipalju kui ma tean (olen viimasel ajal vähe Tallinnas viibinud) siis nn. Kopli trolli asendus on buss nr 72 ja see endiselt käib. Päris tiheda (tänapäeva kohta) intervalliga isegi. Kõrvalt vaatlusel tundub ka olevat tihkemalt täis kui see nr 9 troll vanasti, mis alati kündis pooltühjalt ringi.
1 Like
Pullikaka. Ummikuid oli 80ndatel piisavalt. Lihtsalt vahepeal polnud inimestel raha ei bensiini ega ammugi mitte autode ostmiseks, seetõttu oli 5 aastat liiklustihedus olematu.
Sellesse aega jääb ka Lepiksoni kuulus “tore oleks, kui bensiin maksaks 25 krooni liiter, siis kohtaks Tallinna ja Tartu vahel sõites ainult tuttavaid”.