Missugused arvamused on teil foorumlastel Tallinna tulevaste ühistransportide kohta? Mulle tundub, et juba täna on aeglane liiklus hakkanud majandust tõsiselt pärssima, rääkimata inimeste kõikidest mõttetutest kuludest (kütus, parkimine jne). Tean räägitakse, et eestlased ei taha sõida ühistransportidega niikuinii, aga kui ajakaotus küündib paari tunnini päevas neile kes elavad eeslinnades, siis ehk enamik on valmis ümber mõtlema.
Odavaim (ehk tasuta) lahendus ummikutele, on eraldada ühe sõiduraja bussidele ja autodele kus vähemalt kolm reisijat, selline süsteem on olnud/on kasutusel Stockholmis. Mis juhtuks näiteks Pirita-Kadrioru teel…
Kesklinna sõitmine tasuliseks muutmine on teine variant, töötab hästi Londonis, Stockholmis. Hea küll, siis ainult vaesemad loobuvad sõitmisest.
Pikemaajaliselt, kas kiirrongid, allmaaraudteed või mis on võimalik Tallinnas. Ilus oleks raudteed Lasnamäelt ja Piritalt kes Russalka juures kaoksid maasse, ja siis peatused Viru Keskus, Sakala keskus, Kosmos, Pänu mnt viadukt, ja ruttu Mustamäele edasi… Kas paekivis saab allmaaraudteetunnelit ehitada?
Nagu näete, ise olen täitsa võhik, aga oleks huvitav kuulata julgeid arvamusi teistelt !
Ka Genfis oli bussidel-taksodel õigus kasutada omaette sõidurada ja seetõttu ühistransport (bussid & tramm) kesklinnas liikumiseks palju stabiilsem, kui autoga tipptunnil järve ääres ummikus passimine - 20-30 min. ühelt kaldalt teisele. Aga autoga tipptunnil linna teise äärde saamiseks oli tihti mõistlik põrutada linna ümbritsevale kiirteele, mille mahakeeramised üsna sügavale linna sisse jõudsid ja sai üsna stabiilse ajaga arvestada. Mistahes ühissõidukid (alates Porche Cayennest, millega üks puudust kannatav parema puudumisel taksot sõitis, kuni trammideni) olid puhtad, graafikus ja bussid-trammid üsna loomulik valik ka jõukamatele kodanikele. "Täitsa lollid", nagu P. Oja kreisiraadios põtrade kohta ütles. :-)
Kunagi ammusest ajast on mul mälusoppi jäänud ühe uuringu tulemused. Võrreldi sarnaste potentsiaalidega ja samasuuri linnu omavahel, nende majandust läbi aastakümnete. Selgus korrelatsioon, et need linnad kus liiklusummikuid ei ole, on arenenud hulga jõudsamalt ja saanud hulga jõukamaks kui need linnad kus on läbi aastakümnete liiklusummikud. Samuti jõuti järeldusele, et liiklusummikuteta linnade investeeringud infrastruktuuri tasuvad end kuhjaga tasa üsna pea, elavdunud majanduse tõttu. Võibolla keegi suudab sellise uudise kusagilt välja koukida.
Kristjan, eks meil see haisvate kollide meri, mis ühistranspordist vastu vaatab, tõrjub iga vähegi normaalse inimese eemale. Pealegi võib kergelt oma riided ära määrida, rääkimata saadavatest nakkushaigustest ja nina kipitama ajavast laibalõhnast. Lisaks tänaval käies (aga bussipeatusest peab pikka maad jalutama oma sihtkohta) saab üsna kergelt poriseks. Kui keegi lausa otse sind poriga üle ei kalla, siis igal vähegi suuremat kiirust omaval kaubikul on poripilv taga, mis rõõmsalt näkku kargab.
Tallinna ühistranspordi lahendus oleks tramm, mis jookseb kesklinnas kas tänava kohal relsside peal või maa all. Ja mis sõidaks kiirelt ja mille graafik oleks tihe. Õhtul on nii mõnelgi trammil 30-minutiline vahe sees.
Tallinna ühistranspordi lahendus oleks tramm, mis jookseb kesklinnas kas tänava kohal relsside peal või maa all. Ja mis sõidaks kiirelt ja mille graafik oleks tihe. Õhtul on nii mõnelgi trammil 30-minutiline vahe sees.
to: stefan. Tallinna kesklinnas maa-all ei ole paekivi vaid on vesiliiv ja muu sodi, võibolla ka veidi savi.
Tegelikult saab allmaaraurteed rajada igasse pinnasesse - tehakse ju tunneleid läbi vee ja rajatakse terveid linnaosi põhimõtteliselt savisse, mis geotehnilises mõttes on üks ebameeldivamaid pinnaseid üldse. Küsimus aga taandub kõik selllele mis see maksab ja kas ka ära tasub. Stockholmis ja Londonis on ka head lahendused tunnelirongide ehk dub'ide näol, mis kahjuks võrreldes pole Tallinnaga just mitte head alternatiivid, kuna esimeses on rajamistingimused ehk graniit lausa ideaalne allmaarajatiste tegemisesks, sest puudub vajadus toestuseks. Samuti ka suuremalt jaolt Londonis, kus lisaks veel ei tohiks keerukamate projektide tasuvusega nii suuri probleeme olla kui meil. Tallinna nn allinn, ehk mägedest allpool asuv linnaosa aga asetseb just sellisel savirikkal pinnasel, millesse tunneli rajamine nõuab ekstrasuuri kapitalimahtusid ja tõenäoliselt ei tule maaalune rongisõit Tallinnas lähima 25 aasta perspektiivis kõne alla.
Pigem tõepoolest luua bussidele ja trammidele enam võimalusi ja piirata autoga liikumist sedavõrd, et ajaliselt ja kliendisõbralikkuse poolest oleks mugavam ühistransporti kasutada..
Pigem tõepoolest luua bussidele ja trammidele enam võimalusi ja piirata autoga liikumist sedavõrd, et ajaliselt ja kliendisõbralikkuse poolest oleks mugavam ühistransporti kasutada..
Juba Vanas-Roomas peeti teedeühendust väga oluliseks. Seda nii funktsionaalsuse kui kvaliteedi osas ning toona rajatud teid eksisteerib ka praegugi (tõsi, neid on vahepeal ka mõningasel määral renoveeritud).
Ei tea kui kaugel see plaan on, kuid üheks konkreetsemalt Viimsi-kesklinn suunale leevenduse toojaks pidi olema uus sõidurida, mis luuakse teisele poole kunagist Kadrioru tivolit ja rajatakse mingil määral vist ka veepiirist kaugemale. Ei tea kui hea meel selle üle Kadrioru tivoli arendajatel on/oleks, aga see selleks. Algama pidi vist Russalka kandist. Ummikud Pirita teel suunaga kesklinna poole saavadki sellest kohast alguse.
Ma ei oma piisavat geoloogilist kompetentsi, hindamaks graniidi ja paekivi koostise erinevusi, kuid soomlased on küll erinevaid auto- ning rongiteid graniidi sisse rajanud, seega äkki saab ka paekivisse, küsimus vast pigem maksumuses.
Praeguse transpordikorralduse osas olen ka ise pikemat aega olnud seda meelt, et ühissõidukitele tuleks teha mingid konkreetsed eelised. Ühissõidukiradade loomine on muidugi iseenesest hea mõte, aga kui lihtsalt osad sõiduread nimetatakse ümber ühissõidukitele määratud ridadeks, siis on vahetud tagajärjed ilmselt suht negatiivsed. Võib olla võimalik rakendada ka mingeid erisusi fooride taga vms.
Usun, et arendada võiks laiemalt ka koolibusside süsteemi ja seda mitte ainult lähivaldades. Esmalt võiks sellel olla elukeskkonna kvaliteeti parendav aspekt, mis on oluline iibe seisukohast (teine teema, kuid siiski mitte vähem oluline), kuid ka liigsete autosõitude ärahoidmiseks.
Ei tea kui kaugel see plaan on, kuid üheks konkreetsemalt Viimsi-kesklinn suunale leevenduse toojaks pidi olema uus sõidurida, mis luuakse teisele poole kunagist Kadrioru tivolit ja rajatakse mingil määral vist ka veepiirist kaugemale. Ei tea kui hea meel selle üle Kadrioru tivoli arendajatel on/oleks, aga see selleks. Algama pidi vist Russalka kandist. Ummikud Pirita teel suunaga kesklinna poole saavadki sellest kohast alguse.
Ma ei oma piisavat geoloogilist kompetentsi, hindamaks graniidi ja paekivi koostise erinevusi, kuid soomlased on küll erinevaid auto- ning rongiteid graniidi sisse rajanud, seega äkki saab ka paekivisse, küsimus vast pigem maksumuses.
Praeguse transpordikorralduse osas olen ka ise pikemat aega olnud seda meelt, et ühissõidukitele tuleks teha mingid konkreetsed eelised. Ühissõidukiradade loomine on muidugi iseenesest hea mõte, aga kui lihtsalt osad sõiduread nimetatakse ümber ühissõidukitele määratud ridadeks, siis on vahetud tagajärjed ilmselt suht negatiivsed. Võib olla võimalik rakendada ka mingeid erisusi fooride taga vms.
Usun, et arendada võiks laiemalt ka koolibusside süsteemi ja seda mitte ainult lähivaldades. Esmalt võiks sellel olla elukeskkonna kvaliteeti parendav aspekt, mis on oluline iibe seisukohast (teine teema, kuid siiski mitte vähem oluline), kuid ka liigsete autosõitude ärahoidmiseks.
Foorumis võib ju arutada ja on ennegi arutatud. Tegelikult täiesti mõttetu teema!
Probleem on selles, et ükski linna valitsev koalitsioon või erakond pole tegelikult huvitatud linna transpordiprobleemide sisulisest lahendamisest. Tegu on täiesti mõttetu tegevusega, kuna kogu taasiseseisvuse aja polegi suurt midagi tehtud (Pärnu mnt -Tammsaare tee eritasandi ristmik välja arvata - ja ka seal osutus tegelik maksumus ligi 2x kallimaks alguses kavandatust) peale kosmeetiliste paranduste ning transpordiprobleemide lahendamine nõuab liiga palju raha - palju kasulikum on lihtsalt 500 krooni kaupa hääli osta.
Tallinna suurim probleem pole mitte linnaaluse maa geoloogiline ehitus, vaid linna kokkusurutus Ülemiste järve ja mere vahel otse Kesklinna kohas. Tallinna transpordikorraldust aitaks suurepäraselt parandada paari eriatasndilise ristmiku (Russalka, Ülemiste, Haabersti) ning koos nendega Põhja- ja Lõunaväila valmisehitamine. Pärast seda võiks edasi unistada allmaaraudteest jms. utoopilistest asjadest. Raha aga, meenutan, ei ole ja taevast ilmselt ei tule. Inseneribüroo Stratum 2001 valminud uuringu kohaselt suudab Tallinna tänavatevõrk katta 5x suurema autode mahu ehk oluliselt rohkem kui sinna ka puht-teoreetiliselt lähema sajandi jooksul tulla saab (üks inimene ei saa olla korraga rohkem kui ühes autos :), probleem on ristmike läbilaskevõimes.
2002 aastal KOV valimistel kandideerides lubas üks väga edukas ja tõsiseltvõetav erakond (ei hakka nime nimetama) ehitada Põhjaväil valmis aastaks 2005. 2005 aasta valimistel isegi ei meenutatud seda lubadust. Üks teine erakond kogus hääli sellega, et takistas Põhjaväila lõpuosa kavandamist Pelgulinnas.
Seega - ilmselt pole probleemid veel kuigi tõsised. Kui keegi (valija) pole rahul, siis võib talle alati meenutada, et kusagil mujal maailmas on mingi rakursi alt vaadates veelgi hullem. Ja raha ka põle!
Probleem on selles, et ükski linna valitsev koalitsioon või erakond pole tegelikult huvitatud linna transpordiprobleemide sisulisest lahendamisest. Tegu on täiesti mõttetu tegevusega, kuna kogu taasiseseisvuse aja polegi suurt midagi tehtud (Pärnu mnt -Tammsaare tee eritasandi ristmik välja arvata - ja ka seal osutus tegelik maksumus ligi 2x kallimaks alguses kavandatust) peale kosmeetiliste paranduste ning transpordiprobleemide lahendamine nõuab liiga palju raha - palju kasulikum on lihtsalt 500 krooni kaupa hääli osta.
Tallinna suurim probleem pole mitte linnaaluse maa geoloogiline ehitus, vaid linna kokkusurutus Ülemiste järve ja mere vahel otse Kesklinna kohas. Tallinna transpordikorraldust aitaks suurepäraselt parandada paari eriatasndilise ristmiku (Russalka, Ülemiste, Haabersti) ning koos nendega Põhja- ja Lõunaväila valmisehitamine. Pärast seda võiks edasi unistada allmaaraudteest jms. utoopilistest asjadest. Raha aga, meenutan, ei ole ja taevast ilmselt ei tule. Inseneribüroo Stratum 2001 valminud uuringu kohaselt suudab Tallinna tänavatevõrk katta 5x suurema autode mahu ehk oluliselt rohkem kui sinna ka puht-teoreetiliselt lähema sajandi jooksul tulla saab (üks inimene ei saa olla korraga rohkem kui ühes autos :), probleem on ristmike läbilaskevõimes.
2002 aastal KOV valimistel kandideerides lubas üks väga edukas ja tõsiseltvõetav erakond (ei hakka nime nimetama) ehitada Põhjaväil valmis aastaks 2005. 2005 aasta valimistel isegi ei meenutatud seda lubadust. Üks teine erakond kogus hääli sellega, et takistas Põhjaväila lõpuosa kavandamist Pelgulinnas.
Seega - ilmselt pole probleemid veel kuigi tõsised. Kui keegi (valija) pole rahul, siis võib talle alati meenutada, et kusagil mujal maailmas on mingi rakursi alt vaadates veelgi hullem. Ja raha ka põle!
Kui kaart välja võtta siis...
Esmalt tuleks raudtee Tln kesklinnast välja viia ( Järvele või Ülemistele)
Siis on võimalik Tehnika tn. pikendada Järvevanani (Tartu mnt suunas),
saaks tee Tartu mnt.-lt Paldiski mnt-le.
Raudtee takistab Tehnika tn (kesklinna) ja Kotka tn (kristiine/mustamäe) vahelist teedevõrku.
Raudtee asendada kiirtrammidega kesklinnast äärelinnadega.
Esmalt tuleks raudtee Tln kesklinnast välja viia ( Järvele või Ülemistele)
Siis on võimalik Tehnika tn. pikendada Järvevanani (Tartu mnt suunas),
saaks tee Tartu mnt.-lt Paldiski mnt-le.
Raudtee takistab Tehnika tn (kesklinna) ja Kotka tn (kristiine/mustamäe) vahelist teedevõrku.
Raudtee asendada kiirtrammidega kesklinnast äärelinnadega.
Minu eelmise kommentaari mõte oli selles, et niikaua kuni Tallinnas pole ühistransporti, mis ei ristuks muu liiklusega (ja ei seisaks foori taga) ja seega oleks kiire. Niikaua kuni seda pole, pole vähegi raha omavad inimesed huvitatud isikliku auto kasutamisest loobuma, igapäevaselt. Samuti eeldab see piisavalt head , kiiret ja tihedat ühistranspordi-ühendust linnaäärtega.
Ometigi meil räägitakse suure suuga, et kobige ühistransporti kasutama, aru andmata, et tihti on isegi praegu ühistransport ülekoormatud. Neil kellel on palju vaba aega, sõidavad ühistranspordiga, igapäevaselt.
Ometigi meil räägitakse suure suuga, et kobige ühistransporti kasutama, aru andmata, et tihti on isegi praegu ühistransport ülekoormatud. Neil kellel on palju vaba aega, sõidavad ühistranspordiga, igapäevaselt.
Kui nüüd hakkab jutt minema transiidi bojaari suunas siis tema...
...võib oma laadimist toimetada Muugal, Loksal, Paldiskis.
...ainult tema pärast vist raudtee kesklinnas ongi.
...võib oma laadimist toimetada Muugal, Loksal, Paldiskis.
...ainult tema pärast vist raudtee kesklinnas ongi.
Ühistranspordi korraldus on linnavalitsuse üks suuremaid sigadusi jah, samuti ka see, et raudtee ja eriti ohtlikud veosed ikka läbi linna käivad. Ja kuuldavasti "lahendatakse" probleem nii, et hinnatakse ohu suurus alla, mitte ei viida veoseid välja.
Ühistranspordi kasutajana julgen siiski väita, et mõni asi on paremaks läinud. Nt selliseid kaaskodanikke, kelle sisenedes kogu ülejäänud seltskond haisu pärast end võimalikult kaugele pressib, on märksa harvem. Ei teagi, kas nad on välja surnud või küüritakse kodutute öömajades puhtaks.
Jutud haiguste levikust jms on ka liialdus, kuigi gripi perioodil võid muidugi bussis selle pisiku saada.
Aga rohkem korda ja puhtust oleks muidugi vaja, kahjuks edeneb asi aeglaselt.
Ühistranspordi kasutajana julgen siiski väita, et mõni asi on paremaks läinud. Nt selliseid kaaskodanikke, kelle sisenedes kogu ülejäänud seltskond haisu pärast end võimalikult kaugele pressib, on märksa harvem. Ei teagi, kas nad on välja surnud või küüritakse kodutute öömajades puhtaks.
Jutud haiguste levikust jms on ka liialdus, kuigi gripi perioodil võid muidugi bussis selle pisiku saada.
Aga rohkem korda ja puhtust oleks muidugi vaja, kahjuks edeneb asi aeglaselt.
stefan kirjutas:
"Odavaim (ehk tasuta) lahendus ummikutele, on eraldada ühe sõiduraja bussidele ja autodele kus vähemalt kolm reisijat, selline süsteem on olnud/on kasutusel Stockholmis. Mis juhtuks näiteks Pirita-Kadrioru teel... "
ma võin Sulle täpselt kirjeldada mis seal juhtuks - need ülbitsejad, kes praegu teistest mööda trügivad teepeenralt, russalka parklast ja (nb!) jalgratta-jalgteed mööda, kiidavad seda ettepanekut taevani. teiste stressitase ainult tõuseks ja politsei passiks ikka pool aastat tagasi toimunud merivälja tee laiendamisest maha jäänud 30-märkide juures.
"Odavaim (ehk tasuta) lahendus ummikutele, on eraldada ühe sõiduraja bussidele ja autodele kus vähemalt kolm reisijat, selline süsteem on olnud/on kasutusel Stockholmis. Mis juhtuks näiteks Pirita-Kadrioru teel... "
ma võin Sulle täpselt kirjeldada mis seal juhtuks - need ülbitsejad, kes praegu teistest mööda trügivad teepeenralt, russalka parklast ja (nb!) jalgratta-jalgteed mööda, kiidavad seda ettepanekut taevani. teiste stressitase ainult tõuseks ja politsei passiks ikka pool aastat tagasi toimunud merivälja tee laiendamisest maha jäänud 30-märkide juures.
Seemiku kirjeldus vastab 100% tõele. Seega mingi eraldi ühistranspordi rida ei sunniks küll kedagi rohkem bussiga Piritalt linna sõitma.
linnasisene yhistransport peaks olema tasuta. selle maksavad kinni autoomanikud.
tallinna ummikute p6hjus on t6esti RAUDTEE. need 2-3 viadukti ylemiste-kristiine t6mbadv k6ri kokku.
>>Siis on võimalik Tehnika tn. pikendada Järvevanani (Tartu mnt suunas),
see muideks on plaanis 2007 voi 2008
seemik, politsei ei tee oma t;;d. miskeid ihtsaid asju / kiireuseyletamisi peeditakse,
aga valestiparkimine ja liikluseeskirjade rikkumine on t'ileik no event.
tallinna ummikute p6hjus on t6esti RAUDTEE. need 2-3 viadukti ylemiste-kristiine t6mbadv k6ri kokku.
>>Siis on võimalik Tehnika tn. pikendada Järvevanani (Tartu mnt suunas),
see muideks on plaanis 2007 voi 2008
seemik, politsei ei tee oma t;;d. miskeid ihtsaid asju / kiireuseyletamisi peeditakse,
aga valestiparkimine ja liikluseeskirjade rikkumine on t'ileik no event.
lugesin kusagilt postkasti ilmunud ajalehest ,et tehnika t2navat pikendatakse esialgu veerenni t2navani.t88dega pidi alustatama 2007 aasta aprilli kuus.kaalumisel on ka sama aegselt p2rnu mnt viadukti alla ,uue raudtee peatuse ehitamine, linnal2hirongidele.aga see viimane ei pidanud veel kindel olema.
ma ei saa aru lillekyla peatusest - miks ei voiks olla ka parnu mnt all? ma ei saa aru miks see v6tab aastaid aega - perrooni ehitamine on like 1-2 nädalat
Hollandis näiteks on bussidel, linnade sees tihtilugu eraldi rajad sageli algab eraldi rada ca 100 meetrit ennem ristmiku ning lõpeb 100 meetrit peale ülejäänud aja on rajad koos. Teiseks kasutatakse väga palju seal ühistranspordiraja füüsilist eraldamist teistest radadest, kõrgendatud äärekividega. Enamasti on kuskil selle eraldatud raja keskel ka bussi teljele ja põhjakõrgusele sobilikud tõkked. Selleks et takistada madalama põhjaga autosid sõitmast on tõkised piisavalt kõrged. Selleks et takistada madalama teljevahega autosid on vahel ainult sellised kitsad rajad et suurem veok-buss läbi mahuks. SUV-e vist need meetmed eemale ei hoia aga imprezad, bemarid hoiaks küll eemal.
häh, meil õnnestub songisseppadel kerge vaevaga takistada kõikide sõidukite liikumist kõikidel radadel ja mitte muhkude vaid lohkude abil.
seemik, õiged kommid! Hakka või uskuma jumalikku ettenägelikkust nimedevalimisel!