Jah ja ei, Eesti Raudtee majandab end jooksvalt suhtkoht ära, ehk siis kui raudteel mitte midagi juurde ei ehitataks, moderniseeritaks jne, vaid piirdutaks seisundi hoidmisega, oleks nullis või kasumis see asi. Kunagi ammu, kui naftarongid veel Mordori vahet vurasid, võeti sealt isegi dividende, kui mu mälu mind ei peta.
Riik "viskab peale" uute asjade ehitamisele ja moderniseerimisele, suurusjärgus 30 miljonit aastas.
Nii Elroni kui ER aruanded on avalikud, igaüks saab minna ja lugeda, kuidas raha liigub.
Parandus, mitte 30 vaid 80mln olid investeeringud.
https://web.peatus.ee/reitti/Anna%2C%20J%C3%A4rvamaa%2C%20Paide%20linn%3A%3A59.005569%2C25.595733/Tallinn%2C%20Tallinna%20linn%2C%20P%C3%B5hja-Tallinn%3A%3A59.440498%2C24.736954?time=1729777099
Ei ole küll Tallinna teema, kuid on ühistranspordi teema. Tahtsin täna sõita Anna, mis asub nüüd uue neljarealise maantee ääres. Kuigi Annast viib nüüd 4km kaugusel, neljarealise ääres olevasse peatusesse korralik kergliiklustee ja ma saaksin Annast sinna ilusasti oma väikese üherattalisega, ei pea enamik bussiliine enam sealsest peatusest läbipõikamist vajalikuks. Seega saaks õhtul Tallinna ainult kõigepealt Annast Paide ja sealt Tallinna sõites. Maantee on, ilmselt sõidab sealt mööda busse iga poole tunni tagant, aga autot omamata on sinna pääs keeruline ja isegi siis ei peatu seal sugugi mitte iga buss.
Ei ole küll Tallinna teema, kuid on ühistranspordi teema. Tahtsin täna sõita Anna, mis asub nüüd uue neljarealise maantee ääres. Kuigi Annast viib nüüd 4km kaugusel, neljarealise ääres olevasse peatusesse korralik kergliiklustee ja ma saaksin Annast sinna ilusasti oma väikese üherattalisega, ei pea enamik bussiliine enam sealsest peatusest läbipõikamist vajalikuks. Seega saaks õhtul Tallinna ainult kõigepealt Annast Paide ja sealt Tallinna sõites. Maantee on, ilmselt sõidab sealt mööda busse iga poole tunni tagant, aga autot omamata on sinna pääs keeruline ja isegi siis ei peatu seal sugugi mitte iga buss.
Annas elu veel hingitseb, kuigi ühistranspordiühendus on nüüd varasemast tublisti hõredam, tankla on uksed sulgenud ja poe külastajaid on ka kõvasti vähem. Kui linnas tagavad suurema kliendivoo kõnniteed, rattateed ja ühistransport, siis maal vastupidi, autoga liikleja.
Tallinna ühistranspordi põhiprobleemiks on liiga pikad ajaintervallid väljumiste vahel ning liiga pikkad liinid (mida linn viimase muudatustega võimendab). Järjekordne liinide liitmine toimub seetõttu, et ametites on põlvkondade vahetus ning keegi ei mäleta, et korra tuli juba liine poolitada, sest ei olnud võimalik graafikus püsida.
Ei ole vaja otseliinii, mis ümberistumiseta sõidab Tallinn Väiksest Õismäele 45 minutit, ja mille intervall on 20 minutit. Tegemist on linnatranspordiga mitte liinibussiga. Linnatranspordi põhimõte on selles, et sa ei planeerid oma igapäevasõidu kellaaja järgi.
Kõik viimased linnavalitused on pikendanud intervalle enamusel liinidest. Mina mäletan aega kui tipptunnil oli troll nr.3 intervall 3 minutit, nüüd 10-12. Ei ole vaja 180 seisukohaga busse iga 20 min, see ei kõneta kedagi ühistranspordit regulaarselt kasutada.
Ja linnavalitsuse asendus ei muutnud midagi, kastiratas kõlvarti jälgedes otsustas hävitada trollid, mis tänapäeva keskkonna agendas peaks ju transport nr.1 olema. Mingil imepõhjusel tahavad valimatult kõik rajada trammiliine, s.t matta infrasse meeletu raha, et liikuda jalakäia kiirusega sadamast lennujaama (kui paljud üldse seda oma elus ette võtnud on)? Trammi mõte on kas tagada ülikiire ühendus liikudes väljaspool teise transpordi koridore või siis vedada ülisuuri rahvamasse. Mis eesmärgi täidab Tallinna tramm?
Ei ole vaja otseliinii, mis ümberistumiseta sõidab Tallinn Väiksest Õismäele 45 minutit, ja mille intervall on 20 minutit. Tegemist on linnatranspordiga mitte liinibussiga. Linnatranspordi põhimõte on selles, et sa ei planeerid oma igapäevasõidu kellaaja järgi.
Kõik viimased linnavalitused on pikendanud intervalle enamusel liinidest. Mina mäletan aega kui tipptunnil oli troll nr.3 intervall 3 minutit, nüüd 10-12. Ei ole vaja 180 seisukohaga busse iga 20 min, see ei kõneta kedagi ühistranspordit regulaarselt kasutada.
Ja linnavalitsuse asendus ei muutnud midagi, kastiratas kõlvarti jälgedes otsustas hävitada trollid, mis tänapäeva keskkonna agendas peaks ju transport nr.1 olema. Mingil imepõhjusel tahavad valimatult kõik rajada trammiliine, s.t matta infrasse meeletu raha, et liikuda jalakäia kiirusega sadamast lennujaama (kui paljud üldse seda oma elus ette võtnud on)? Trammi mõte on kas tagada ülikiire ühendus liikudes väljaspool teise transpordi koridore või siis vedada ülisuuri rahvamasse. Mis eesmärgi täidab Tallinna tramm?
Tallinna ühistranspordi põhi-põhiprobleemiks on meeletu-meeletu aeglus.
"havoc"
Ühistransport kuulub meil vist Järvani haldusalasse, mitte PPP haldusalasse? Kuid peab möönma kah, tänases linnavalitsuses on vrdsete koalitsioon ja otsused võetakse vastu ühiselt. Keskerakonna ajal oli see tõesti peaaegu 20a teisiti ja toimus ühe partei ainuvõim.https://epl.delfi.ee/artikkel/120303767/kristjan-jarvani-vastus-kriitikale-trollid-on-lootusetult-vananenud-varuosi-enam-ei-toodeta ühistranspordi allakäik sai alguse juba Keskerakonna ajal, sest selle jaoks mõeldud raha kulus selle Keskerakondlastest juhtidel isikliku sõidukipargi täiendamiseks. Tulemuseks - autoaknast planeeritud linn! https://www.ohtuleht.ee/876724/korruptsioonis-kahtlustatavalt-jaanus-vingilt-konfiskeeriti-ligi-70-soiduvahendit
Pole ime, et Tallinna ühistransport kiratseb, kui ametnikud trollidele kaikaid kodaratesse loobivad... :-D
Võime siin jahuda v. mittejahuda, reaalsus on see, et 46 milkut on puudu ja minister laiutab käsa
https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud
Nii see juhtus, 3 aasta pärast ostavad 3 akubussi ja 100 diiselbussi vurravad edasi.Kindasti tuleb asendusbusside intervalli tõsta 10+ minuti peale, sest dislat kuulub ju...
Nii see juhtus, 3 aasta pärast ostavad 3 akubussi ja 100 diiselbussi vurravad edasi.Kindasti tuleb asendusbusside intervalli tõsta 10+ minuti peale, sest dislat kuulub ju...
Enefit greeni teemast siia:
Linna transpordiameti põhjendus on, et praegune trollipark on ära amortiseerunud. Samas, see on huvitav väide, sest ega see päris ammu olnudki, kui esitleti äsja ostetud tuliuusi trolle. Või on tõesti aeg nii kiirelt lennanud?
Meil on väga aeglane ühistranport, samuti kurdetakse, et busside ooteajad on pikad, nüüd võetakse neid busse veelgi vähemaks ja pannakse sinna sõitma, kus enne sõitsid trollid.... Ei usu et kõik need trollid on täielikult töövõimetud ja ei suuda 2 või 3 aastat veel sõita.
"Ouna Ants"
Samal ajal, kui käsil on kogu maa elektrifitseerimine, hakati Tallinnas trollibusside kontaktliine tänavatelt maha võtma. Kindlasti leidub sellele mingi sooja auru sisaldav selgitus :)
"mutionu"
Selgitused on, et olemasolevad trollid on sedavõrd amortiseerunud, et remontida enam ei tasu. Asemele ostetakse akutrollid, millised ei pea koguaeg sarvipidi traatides olema ja sellisel kujul kontaktvõrku ei vaja.
"marker""mutionu"
Selgitused on, et olemasolevad trollid on sedavõrd amortiseerunud, et remontida enam ei tasu. Asemele ostetakse akutrollid, millised ei pea koguaeg sarvipidi traatides olema ja sellisel kujul kontaktvõrku ei vaja.
Tegevuste järjekord on klassikaline. Kõigepealt likvideerime olemasoleva ja siis hakkame vaatama, mis edasi saab...
Linna transpordiameti põhjendus on, et praegune trollipark on ära amortiseerunud. Samas, see on huvitav väide, sest ega see päris ammu olnudki, kui esitleti äsja ostetud tuliuusi trolle. Või on tõesti aeg nii kiirelt lennanud?
Meil on väga aeglane ühistranport, samuti kurdetakse, et busside ooteajad on pikad, nüüd võetakse neid busse veelgi vähemaks ja pannakse sinna sõitma, kus enne sõitsid trollid.... Ei usu et kõik need trollid on täielikult töövõimetud ja ei suuda 2 või 3 aastat veel sõita.
"ttrust"
Ei usu et kõik need trollid on täielikult töövõimetud ja ei suuda 2 või 3 aastat veel sõita.
Esmapilgul tundub jah, et kui kasvõi kolm trolli oleks veel kasutuslkõlbulikud, siis võiks selle kontaktvõrgu demonteerimisega oodata ja kasutada resurss lõpuni (trollid on ju sigakallid).
Aga kui endal olukorrast ja arvutustest põhjalikku ülevaadet ei ole, siis usun või ei usu, ongi kõigest usuküsimus.
Enefiti teemast siia.
Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale.
Veeretakistuse koefitsent (Crr) on ainult üks tegur tegeliku veeretakistuse jõu (F) valemis. See tuleb korrutada selle pinna, millel ratas veereb normaalreaktsiooniga (N) Alles siis saadakse tegelik veeretakistuse vastujõud liikumisele.
On ju selge, et veeretakistus sõltub oluliselt kokkupuutepindalast, mis veereva objekti ja aluspinnaga ja nii ratta kui aluspinna plastsusest ja taastumis kiirusest pärast kokkupuudet oma endisesse kujusse. (tühi rehv või täis rehv)
Raudteeratta kokkupuutepindala rööpaga on olematu. Teoreetiliselt null, aga arvestades mõningast metalli deformatsiooni võib-olla paar ruutsentimeetrit.
Kui meil õnnestub tramm rööbaste peal näiteks 30km/h liikuma lükata, siis liigub see tõenäolisel inertsist kilomeetreid. Kui sama palju kaaluv troll asfaldil liikuma lükata, siis kas 50m veereb???
"PeaLiK""mutionu"
Ma pakun ühe välja. Trammi veeretakistus on kordades väiksem kui trollil. Seega kulub veeremiseks kordades vähem energiat.
Aga mina vastupidi väidan põhikoolifüüsika baasil, et sama mahutavusega trammi veeremiseks (õhutakistust arvestamata) on vaja rohkem nenergiat, kui trollil. Lükka ümber.
Lähteandmed (wiki-st ja TLT lehelt):
trammiratta veeretakistuse koefitsent on 0,005
trolliratta veeretakistuse koefitsent on 0,008
173 inimest mahutava Ganz Solaris T18 trolli tühimass on 16000 kg;
219 inimest mahutava CAF Urbos trammi tühimass on 48000 kg
Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale.
Veeretakistuse koefitsent (Crr) on ainult üks tegur tegeliku veeretakistuse jõu (F) valemis. See tuleb korrutada selle pinna, millel ratas veereb normaalreaktsiooniga (N) Alles siis saadakse tegelik veeretakistuse vastujõud liikumisele.
On ju selge, et veeretakistus sõltub oluliselt kokkupuutepindalast, mis veereva objekti ja aluspinnaga ja nii ratta kui aluspinna plastsusest ja taastumis kiirusest pärast kokkupuudet oma endisesse kujusse. (tühi rehv või täis rehv)
Raudteeratta kokkupuutepindala rööpaga on olematu. Teoreetiliselt null, aga arvestades mõningast metalli deformatsiooni võib-olla paar ruutsentimeetrit.
Kui meil õnnestub tramm rööbaste peal näiteks 30km/h liikuma lükata, siis liigub see tõenäolisel inertsist kilomeetreid. Kui sama palju kaaluv troll asfaldil liikuma lükata, siis kas 50m veereb???
"mutionu"
Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale
Loe mõttega wiki selgitav artikkel läbi
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Veeretakistus
...seda eeldusel, et mõlemal transp. vahendil on sidurid mis mootorid (mitu tk. kummalgi?) ratastest 'eraldab' nii et neid ei tule ringi ajada koos kogu jõuülekandega.
TLT vist säästab nüüd miljoneid diiselbussidega (vs troll) sõites?
IMO suht OK, et saab roostes rauakolust lahti linnapildis. Uusi trammiliine ei taha.
TLT vist säästab nüüd miljoneid diiselbussidega (vs troll) sõites?
IMO suht OK, et saab roostes rauakolust lahti linnapildis. Uusi trammiliine ei taha.
Elektriline rööbastransport on kindlasti samadel tingimustel energiaefektiivsem, siin ei ole vaja üldse teoretiseerida, avage õpik.
Tingimused aga ei ole samad. Trammi investeering on trolli investeering pluss rööbastee ja x3 veeremi kulu.
Tallinnas arendatakse 1940-ndate trami filosoofiat, hästi aeglane tramm, mis asendab busse ja teeb liikumise aeglasemaks ja ebamugavaks. Tegelik vajadus on aga kiire ja tihe liiklus linna - vähe peatusi, intervall 3-5min tipptunni ajal.
Tingimused aga ei ole samad. Trammi investeering on trolli investeering pluss rööbastee ja x3 veeremi kulu.
Tallinnas arendatakse 1940-ndate trami filosoofiat, hästi aeglane tramm, mis asendab busse ja teeb liikumise aeglasemaks ja ebamugavaks. Tegelik vajadus on aga kiire ja tihe liiklus linna - vähe peatusi, intervall 3-5min tipptunni ajal.
TLT näib üsna... primitiivne asutus, ei tundu väga hedgemise ässad (ex-trollijuht Vitali, 6 suurt OLED monitori graafikutega, sõrm valmis futuuri lukustama, triip lauaserval?). El. hinna kaos vs diisli hinna zen, ju nad on rahul.
"marker""mutionu"
Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale
Loe mõttega wiki selgitav artikkel läbi
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Veeretakistus
Mis sa sellega nääd öelda tahad? Ise lugesid mõttega? Näiteks väljavõte sinu lingitud artiklist: "Keha veeremisel deformeeruvad nii pind, kui veerev keha. Need deformatsioonid ei toimu seejuures ilma energia kadudeta. Nimelt läheb osa energiat soojuseks, plastsete deformatsioonide tekitamiseks."
Mõtle nüüd ise oma peaga kui palju deformeeruvad kokkupuutel raudratas ja rööbas vs kummirehv ja asfalt.
Porto Franco telliks-mohhiitod-või-hoopis-pudeli-head-mulli idüllist on vist saanud undavate ja kurvis krigisevate trammide transpordisõlm.
"mutionu"
Mis sa sellega nääd öelda tahad?
Alustab siis kasvõi veeretakistuse koefitsendi valemist-> F=C*N valemist.
Ei mingit kokkupuutepinna suurust. Sõiduki "kaal" ja veeretakistus. Sõltumata sellest, kas veereb raud või vahtplast.