AGM Ja samal ajal ajab Elering vastutustundetut jama, et meil on Skandinaavia ja lõunapoolsete riikide vahel piisavalt ühendusi, et meie vajadus ära katta ja elektrisüsteem stabiilsena hoida. Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu? Keegi küsis sama küsimuse Taavi Veskimäelt ka viimasel Eleringi varustuskindluse raportit tutvustaval konverentsil ca kuu aega tagasi - kuid vastust sellele ei saanud. Öeldi, et tegeleme, mõtleme, vaatame... Kuidas selliste asjadega niimoodi mängitakse, on arusaamatu...
Päris huvitav, mis Saksa poliitikute energeetika-alastest roheotsustest saab, kui tootmisvõimsust väheks jääb. 2022 peaks seal tuumajaamad suletama. Selles riigis on rohesotsidest joschkad-mischkad päris kõvasti toimetanud.
AGM Ja samal ajal ajab Elering vastutustundetut jama, et meil on Skandinaavia ja lõunapoolsete riikide vahel piisavalt ühendusi, et meie vajadus ära katta ja elektrisüsteem stabiilsena hoida. Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu? Keegi küsis sama küsimuse Taavi Veskimäelt ka viimasel Eleringi varustuskindluse raportit tutvustaval konverentsil ca kuu aega tagasi - kuid vastust sellele ei saanud. Öeldi, et tegeleme, mõtleme, vaatame... Kuidas selliste asjadega niimoodi mängitakse, on arusaamatu...
Päris huvitav, mis Saksa poliitikute energeetika-alastest roheotsustest saab, kui tootmisvõimsust väheks jääb. 2022 peaks seal tuumajaamad suletama. Selles riigis on rohesotsidest joschkad-mischkad päris kõvasti toimetanud.
Saab see, et üha kindlamini imetakse end Vene gaasi otsa kinni. Kui tuumajaamad välja lähevad, siis on selles ajapiiris (ma ei räägi siin mingis kauges loodetavas tulevikus oluliselt odavnevatest salvestustehnoloogiatest jm. täna soovmõtlemise tasemel olevatest tehnoloogilistest lahendustest) ainuke võimalus juhitavat elektrit toota gaasist (sest süsi on ju ka niikuinii halb). Sakslased saavad sellest ka väga hästi aru ja sellepärast see NordStreami kamm käib. Niiet meie idanaabrile EL energiapoliitika sobib väga hästi...
Sakslased vast jah manööverdavad ennast kuidagi nii, et elu läheb edasi. Ega nad lollid ole. Datat Ligniit süsi näit, hakati vähendama 2016, aga vaikselt, eelmise aasta pildis küll veel eriti ei paista.
Saksamaal on suur väljakutse veel see, et elektriühendused põhja ja lõuna vahel on väga viletsad - põhjuseid on palju alates maa omandiküsimustest kuni investeeringute summadeni välja. Samal ajal toodetakse näiteks valdav osa tuuleenergiast põhjas, kuid see ei jõua kuidagi lõunasse, kus on valdav osa suurtarbimisest. Ja siis see ummistabki Skandidaavia võrke tuuliste ilmade korral.
Suured kasutajad on pea kõik pigem saksamaa lääneosas, seal kus kaevandusedki, Essen, Duisburg -tööstuskant. See data link ülal muu põneva seas teatab ka, et saksa on el. netoeksportöör, '17 u. 54 TWh, saaks koju jätta selle.
Seega hea näide, et asjad suurtes süsteemides keerulised. Ega sakslased ka tarvitse oma põhjast hakata tööstuspiirkondadesse elektrit vedama. Kaablid skandinaaviasse ja ringvõrkudesse olemas - me ju räägime, et Norras-Rootsis vett vähe. Võivad teha sama, mis meil - midagi ostame Venest ja Soome kaudu sisse, midagi samal ajal Lätti ja Leedu poole välja. Fortum on viimasel ajal muidugi kosunud üsna kõrgetele tasemetele, tubli 50% aastaga.
Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.
ttrust Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.
See oli tehnilised võimalik ka kaheksakümbnendate lõpus, kuid majanduslikult eriti mitte. NL-s said ka esimesed 1150kV liinid valimis kuid riik sai otsa. Praegu uuritakse alalisvoolu ülekandeid Saksamaa põhjast lõuna, kuid mõistliku hinnaga ja parameetritega DC võimsuslülitit ei ole siamaani leiutatud.
Kui ehitada energiasüsteem tuulikute ja päikesepaneelide abil, siis eesti jaoks sellest 6GWh-st ei pruugi jätkuda.
Keegi ei ole rääkinud 100% tuul/ päike tootmisest. Eks see ole energeetikutel arvutada, kui palju on vaja stabiliseerimist, kui tuul/päike osakaal on 40, 50, või 60%. 6GWh salvestust ei ole siin vaja. Põlevkivi kasutamine täiendava võimsusena ei ole probleem. Probleem on, kui põlevkivi toodetakse 100% ja suures koguses ekspordiks, nagu seda täna tehakse.
Kõik on juba arvutatud, kuni 15-20% võib suhteliselt tasuta liita, suuremad numbrid põhjustavad probleeme ja mida suurem % seda kallim neid lahendada. Mida väiksem süsteem (nii nagu Eesti) seda keerulisem, sest puudub geograafiline effekt. Väga optimistlik kuid siiski tehniliselt huvitav manual: https://www.iea.org/publications/insights/insightpublications/Getting_Wind_and_Sun.pdf
Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.
Su antud lingilt see küll välja ei tule. Anyways, sa siis väidad, et sakslased on idioodid ja sulgevad oma jaamad lõplikult mingi kaootilise protsessi käigus nagu jumal juhatab? Ma väidan, et nad on pragmaatikud ja kui vaja siis sõidavad üle igasugu EL-i ja kliimalepetest ning lubadustest enne kui lasevad tööstusel närbuda el. puuduse pärast.
Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.
Su antud lingilt see küll välja ei tule. Anyways, sa siis väidad, et sakslased on idioodid ja sulgevad oma jaamad lõplikult mingi kaootilise protsessi käigus nagu jumal juhatab? Ma väidan, et nad on pragmaatikud ja kui vaja siis sõidavad üle igasugu EL-i ja kliimalepetest ning lubadustest enne kui lasevad tööstusel närbuda el. puuduse pärast.
Ei, mitte idioodid, lihtsalt heaaoluühiskonnas tekkivad vahest mitte pragmaatilised ideed. Rohelised ideed on nagu süsteem positiivse tagasisidega. Objektiivselt saksa majandus saab endale lubada vene gaasi oma söe asemele.
Linki andsin, et viidata sündmusele. Kui soovid rohkem informatsiooni, siis otsi google's "ENTSO-E blackout 2006 report" kuid ole valmis ridade vahelt lugema, sest aruanne on koostatud viisil - "mida teha võrguga, et sellise tootmisviisi korral analoogsed südmused ei juhtuks." Konverentsidel räägitakse karmimalt.
havoc Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne. Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta.
Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!
Kordan oma küsimust, see jäi vist havocil kahe silma vahele.
havoc Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne. Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta.
Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!
Kordan oma küsimust, see jäi vist havocil kahe silma vahele.
Ega rohkem lisada ei ole. Kriitilise tähtsuega energia julgeolekule elektrijaam viidi konkurentsivõimetusse olukorda. Oli veel info, et käis kõva diskussioon, kuhu see Väo koostootmisjaam ehitada sobib, tehniliselt loogiline oleks kuskil Tallinnast lääde (Harku kärjaari lähedale), kuid investori (Sõõrumaa) huvides oli odavam ehtada olemasoleva infrastruktuuri lähedale.
No natuke ilmselt ikka on lisada. Kuidas siis ikkagi toimus ja missuguste protsesside tulemusena see nii läks, et elektrijaam viidi konkurentsivõimetusse olukorda? Rääkimata sellest, et Väo kõrvale leiti sobilik ehitada veel teine samasugune.
