Eestis on pikaajaline põlevkivitööstus koondanud oma nisade külge arvuka seltskonna, havoc koondas siis ka kõik demagoogia, miks olemasolevat situatsiooni pole mingil juhul võimalik muuta.
Kogu Eesti energiasüsteem on loodud NSVL poolt ja Venemaa energiasüsteemi teenindamiseks. Täna ja homme on Eesti energiasüsteemis vajadused teistsugused, areng ja investeeringud liiguvad teises suunas.
1. Tuul ei ole praegu arvestades kõiki kulusid siiski veel konkurentsivõimeline, päikesest rääkimata. 2. Söe elektrijaamade konkurentsivõimelisus on kunstlikult vähendatud, roheliste parteide lobby tõttu - kvoodid, aktsiisid jne.
Jällegi demagoogia meistriklass, tuul ja päike tuleb arvesse võtta “kõik kulud”, söe ja põlevkivi puhul ainult osaliselt. Maavarade kasutustasud, keskonnamõjud ja tervisehoiuga seotud kulud on roheliste lobby ja pole vaja arvestada.
3. Eestis ei saa tuumajaama olla geopoliitilistel ja tehnilistel põhjustel - meil puudub selline tarbimine, puuduvad võimalused võimsuse reguleerimiseks. Tuumajaamad on majanduslikult vägagi konkurentsivõimelised, kuid ainult suurtes süsteemides ja ühiskonnas, kus nende demoniseerimine jäänud mõistlikule tasemele.
Ei ole Eestis konkurentsivõimeline finants, tehnilistel, praktilistel jne. põhjustel, ei ole siin ka uudist.
4. Ainus tõsiselt võetav elektrienergia salvestamise viis on hüdroakkumulatsiooni elektrijaam. Eestis tingumused selle erhitamiseks puuduvad. Ülejäänud muinasjuttud jätte futuroloogidele ja TSLA fännboy'dele.
5. Ei välista, et teatud hetkel tuulegeneraatorite hinnad muutuvad konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi otsese või kaudse toeta. Rohelised mehekesed unustavad miskipärast, et mida rohkem võrgus tuulikuid seda kallim võrguteenus, seda kallim tipuenergia, seda halvem elektrinergia kvaliteet ja seda rohkem süsteemiavariisid. Ei tohi unustada, et energiasüsteemis peab tootmise ja tarbimise bilanss olema tasakaalus ca 0,2% iga poolperiod ehk 0,01sek.
Seda teemat on viimasel ajal uuritud ja on leitud. Taastuvate ja hajutatud tootmise lisandumine ja investeeringud võrkkudesse on parandanud energiasüsteemi paindlikust ja kvaliteeti. “Peaker” tehaste pidamine on ülimalt kulukas, siin on isegi ulemelisena tunduvad Tesla liitium akupangad konkurentsivõimelsed, reageerimiskiirus ja kvaliteet on suurusjärgus, mille vastu ei saa ükski peaker tehas. Lisaks lisandub mujal maailmas (Eestis veel mitte niivõrd) arvestatavas koguses energiasalvestust elektriautode näol ja üha enam energiaettevõtteid näitab üles huvi V2G tehnoloogiate vastu. Sellised massiivsed virtuaalsed akupangad loovad uusi võimalusi võrguteenuseid stabiliseerida, aga seni veel taome edasi trummi, et kivi ahju ajamine on ainuke moodus töökohti luua ja energiat toota, kõik muu on riigile kahjulik tegevus.
PS: arvuta välja pindala, mis võtaks päikseenergia park, mis kataks eesti suve tipu 800MW.
Kuskil saates (Heureka?) käidi välja number 270 km2, ehk Võrtsjärve pindala jagu päikesepaneele peaks katma Eesti energiavajaduse. See on siis samas suurusjärgus maaalaga, mis on Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise käigus üles songitud. Ise ei ole seda numbrit kontrollinud, aga päikesepaneelide viga on hooajalisus, kolm kuud aastas on nende tootlus 0, seega tuleb neid vaadata energiamixi osana.
Just, ise tood ka välja, et 3 kuud on tootang 0, millega sa selle asendad ajal kui kogu Põhja-Euroopas on tarbimise tippkuud? Tegelikult on vaja 7700MW võimsust, mis tänapäeval hõlvaks 115 km2, mitte 270km2 katmaks kogu Eesti elektritarbimist aastas. Kui keegi suudab näidata, kust see asendus talvel tuleb, siis poleks ju küsimust.
"Jällegi demagoogia meistriklass, tuul ja päike tuleb arvesse võtta “kõik kulud”, söe ja põlevkivi puhul ainult osaliselt. Maavarade kasutustasud, keskonnamõjud ja tervisehoiuga seotud kulud on roheliste lobby ja pole vaja arvestada." Esimene demagoogia tunnusmärk opponendi sõimamine demagoogiks. Kõik senised maavarade kasutamise, keskkonnamõjude jne seotud roheliste mõtete arvutused, mis oma elus olen lugenud ei tuginenud täpsetele arvutustele vaid oli maaimavaatest tulenev manipulatsioon. Miskipärast pole "rohelise energeetika" pooldajad kunagi viitsinud läbi arvutada ökoloogilise jälje, mis jätab akupankade tööstus kasutades sama metoodikat.
Diskussioon isikuga, kelle kogu teadmiste pagas tuleb ajakirjandusest ja heureka laadsetest saadetest ning argumentid tuginevad arvutustele täpsusega +/- kolm suurusjärku on umbes sama effektiivne kui homöopaatia adepti ümberveenmise katse. Aga proovime.
Arvutatud pindala on suurusjärk oli vale.
Akupankade huvilistele on jälle üks arvutusülesanne, kui suur oleks aku mass, mis suudaks varuda eesti poole päeva elektrienergia tarbimise (6GWh)? Siis kui saate tulemuse kätte, võib jagada model S aku kaaluga ja leida autot saab sellest toota.
pahurik Just, ise tood ka välja, et 3 kuud on tootang 0, millega sa selle asendad ajal kui kogu Põhja-Euroopas on tarbimise tippkuud? Tegelikult on vaja 7700MW võimsust, mis tänapäeval hõlvaks 115 km2, mitte 270km2 katmaks kogu Eesti elektritarbimist aastas. Kui keegi suudab näidata, kust see asendus talvel tuleb, siis poleks ju küsimust.
Oot, ot ot. 7700 MW? Kogu baltikumi tipu tahad katta? Tee endale selgeks MW ja MWh vahet. Eesti energiasüsteemi tipuvõimsus on ca 1600 MW, kuid see on talvel, suvel - ca 800MW.
pahurik Just, ise tood ka välja, et 3 kuud on tootang 0, millega sa selle asendad ajal kui kogu Põhja-Euroopas on tarbimise tippkuud? Tegelikult on vaja 7700MW võimsust, mis tänapäeval hõlvaks 115 km2, mitte 270km2 katmaks kogu Eesti elektritarbimist aastas. Kui keegi suudab näidata, kust see asendus talvel tuleb, siis poleks ju küsimust.
Oot, ot ot. 7700 MW? Kogu baltikumi tipu tahad katta? Tee endale selgeks MW ja MWh vahet. Eesti energiasüsteemi tipuvõimsus on ca 1600 MW, kuid see on talvel, suvel - ca 800MW.
millest sa aru ei saanud? Kirjutasin ju selgelt, et nii palju võimsust on vaja, et toota elektrit Eesti tarbimise jagu aasta kokkuvõttes. Mingitest tippudest pole ma sõnagi kirjutanud. Või ei ole Eesti aastane elektritrve 7,7Twh ja selle tootmiseks ongi just vaja 7700MW võimsust paneelidele?
pahurik Just, ise tood ka välja, et 3 kuud on tootang 0, millega sa selle asendad ajal kui kogu Põhja-Euroopas on tarbimise tippkuud? Tegelikult on vaja 7700MW võimsust, mis tänapäeval hõlvaks 115 km2, mitte 270km2 katmaks kogu Eesti elektritarbimist aastas. Kui keegi suudab näidata, kust see asendus talvel tuleb, siis poleks ju küsimust.
Oot, ot ot. 7700 MW? Kogu baltikumi tipu tahad katta? Tee endale selgeks MW ja MWh vahet. Eesti energiasüsteemi tipuvõimsus on ca 1600 MW, kuid see on talvel, suvel - ca 800MW.
millest sa aru ei saanud? Kirjutasin ju selgelt, et nii palju võimsust on vaja, et toota elektrit Eesti tarbimise jagu aasta kokkuvõttes. Mingitest tippudest pole ma sõnagi kirjutanud. Või ei ole Eesti aastane elektritrve 7,7Twh ja selle tootmiseks ongi just vaja 7700MW võimsust paneelidele?
Sa kirjutasid: "Tegelikult on vaja 7700MW võimsust" valgusta palun mind oma arvutustega, kuidas sa selle numbrini jõudsid
pahurik Ma juba küsisin, millest sa aru ei saanud. Ka väidad, et Eesti elektritarve number on vale või milles küsimus? 1 kw paneel toodab aastas 900-1000kwh.
Sorry, valesti vaatasin sinu teksti, võib ka nii läheneda. Kokkuvõtteks sul installitud 5kordne vajalik võimsus, millega pole enamus aega midagi teha.
Klaos 1kW toodab aastas 900-1000 kWh, millest 800-900 kWh veebruarist novembrini.
Vabandus vastu võetud. No mina ei ole mingi päikesepaneelijünger, lihtsalt tõin arvud kui palju on vaja paneele, et toota Eestile vajalik kogus. Kuhu panna suvel ülejääv ja kust hankida talvel puudujääv elekter, oligi küsimus siimosele:) Samas, kodumajapidamises mõne paneeli paigaldamine ei ole kindlasti mõttetu, eriti kui enamus elektrist ise ära tarbida. Meie probleem on, et suvel on elektrit kõige vähem vaja, aga toodang suureim, talvel on vastupidi. Hispaanias ja mujal lõuna pool on vaja elektrit jahutamiseks ja teine lugu.
Akupankade huvilistele on jälle üks arvutusülesanne, kui suur oleks aku mass, mis suudaks varuda eesti poole päeva elektrienergia tarbimise (6GWh)? Siis kui saate tulemuse kätte, võib jagada model S aku kaaluga ja leida autot saab sellest toota.
Tesla Lõuna-Austraalia 100MW/129MWh akupank koosneb 615 Powerpack kapist (1622kg/kapp) + inverterid. Kogu projekti maksumus oli u. 50$ miljonit. 6000MWh mahu jaoks oleks vaja selliseid jaamu 47 tk. Iseküsimus, milleks Eestis sellist mahtu on vaja, pinge ja sageduskontrolliks 100x overkill, tegelik vajalik kogus oleneb ikkagi kongreetsest energiamixist. Kui teistpidi võtta, oletame, et kui elektriauto aku on 60kwh, siis 100 000 auto (u.1/3 registreeritud sõiduautodest Eestis) akud on kogumahuga 6000MWh.
pahurik Vabandus vastu võetud. No mina ei ole mingi päikesepaneelijünger, lihtsalt tõin arvud kui palju on vaja paneele, et toota Eestile vajalik kogus. Kuhu panna suvel ülejääv ja kust hankida talvel puudujääv elekter, oligi küsimus siimosele:) Samas, kodumajapidamises mõne paneeli paigaldamine ei ole kindlasti mõttetu, eriti kui enamus elektrist ise ära tarbida. Meie probleem on, et suvel on elektrit kõige vähem vaja, aga toodang suureim, talvel on vastupidi. Hispaanias ja mujal lõuna pool on vaja elektrit jahutamiseks ja teine lugu.
Omast kogemusest lisaks on ka järgmined probleem: Päev, kus kõik tööl, kodutarbimine - nullilähedal, tootmine - maksimumi lähedal: võrgupinge tõuseb üle kriitilise piiri. Lahendus on pingereguleerimisega trafod keset magala rajoonide keskpingeliine, maksavad tavalisest trafod viis korda rohkem. Kuna võrguteenuse hinnakujundamine on solidaarne, siis kõikide võrguteenuse tariif tõuseb. Saksamal sellega juba sunnitud maadlema juba massiliselt.
Akupankade huvilistele on jälle üks arvutusülesanne, kui suur oleks aku mass, mis suudaks varuda eesti poole päeva elektrienergia tarbimise (6GWh)? Siis kui saate tulemuse kätte, võib jagada model S aku kaaluga ja leida autot saab sellest toota.
Tesla Lõuna-Austraalia 100MW/129MWh akupank koosneb 615 Powerpack kapist (1622kg/kapp) + inverterid. Kogu projekti maksumus oli u. 50$ miljonit. 6000MWh mahu jaoks oleks vaja selliseid jaamu 47 tk. Iseküsimus, milleks Eestis sellist mahtu on vaja, pinge ja sageduskontrolliks 100x overkill, tegelik vajalik kogus oleneb ikkagi kongreetsest energiamixist. Kui teistpidi võtta, oletame, et kui elektriauto aku on 60kwh, siis 100 000 auto (u.1/3 registreeritud sõiduautodest Eestis) akud on kogumahuga 6000MWh.
Sa ju pakkusid, et kõik kulud arvesse võtta. Kui ehitada energiasüsteem tuulikute ja päikesepaneelide abil, siis eesti jaoks sellest 6GWh-st ei pruugi jätkuda. Lisaks pinge ja sageduse reguleerimisele, on vaha tagada ka lühisvoolude tase (inverteritel sellega väga kurb lugu), et releekaitse saaks funktsioneerida ja loomulikult ka kiirreservi. Ja juhuks kui tuleb nagu iga talv plokk-antitsüklon kaheks nädalaks kui tuult ei ole ja eesti keskmine temperatuur on -10 on vaja gaasil toimiva elektrijaama.
Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne. Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta.
Elektriautodega on ka huvitav lugu, praegu hakkati tõesti uurima, mis mõju see nii põhi- kui ka jaotusvõrgule kaasa toob. Arvamusi seisnast seina, sest 100tuhat 10kW laadijat, mis enam vähem samaaegselt sisse lülitatakse. Jaotusvõrgud küll valmis ei ole.
havoc Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne. Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta.
Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!
pahurik Vabandus vastu võetud. No mina ei ole mingi päikesepaneelijünger, lihtsalt tõin arvud kui palju on vaja paneele, et toota Eestile vajalik kogus. Kuhu panna suvel ülejääv ja kust hankida talvel puudujääv elekter, oligi küsimus siimosele:) Samas, kodumajapidamises mõne paneeli paigaldamine ei ole kindlasti mõttetu, eriti kui enamus elektrist ise ära tarbida. Meie probleem on, et suvel on elektrit kõige vähem vaja, aga toodang suureim, talvel on vastupidi. Hispaanias ja mujal lõuna pool on vaja elektrit jahutamiseks ja teine lugu.
Pump-hüdroakumulatsioonijaam. Võiks ju ehitada maa alla 500m sügavusele piisavalt mahuteid, kust suvel päikeselisel ajal päikeseelektriga välja pumbata kogu vesi ja talvel ning öistel aegadel, kui päike ei paista, siis lasta merest vesi sisse ja toota elektrit. Nii esialgu piisaks 500MW pumpelektrijaamast ja pärast põlevkivielektri täielikust ära kadumisest ehk läheks vaja 2000MW pumpelektrijaama, sest talvisel päikesevaesel külma-ajal tuulikud ka ei pöörle. Nagu siin keegi soovitas .... :-) Kogu selle graniidi saab tohutu kasumiga maha müüa. Näiteks Rail Balitcule ja asfalditootjatele. :-)
ziff "Lahti ühendamine"??? Vanasti nimetati seda lahutamiseks.
Väikese jubina, lihtsama lüliti puhul ma lahutaks kontaktid (muidugi välja lülitamine jms. ka). Suuremate asjade, näiteks kaablite puhul ühendaks lahti. Selle kallal võivad täna keelemehed norida, aga tegelikkuses täitsa kasutatav väljend, mis kõrva ei kriibi.
Kui ehitada energiasüsteem tuulikute ja päikesepaneelide abil, siis eesti jaoks sellest 6GWh-st ei pruugi jätkuda.
Keegi ei ole rääkinud 100% tuul/ päike tootmisest. Eks see ole energeetikutel arvutada, kui palju on vaja stabiliseerimist, kui tuul/päike osakaal on 40, 50, või 60%. 6GWh salvestust ei ole siin vaja. Põlevkivi kasutamine täiendava võimsusena ei ole probleem. Probleem on, kui põlevkivi toodetakse 100% ja suures koguses ekspordiks, nagu seda täna tehakse.
Elektriautodega on ka huvitav lugu, praegu hakkati tõesti uurima, mis mõju see nii põhi- kui ka jaotusvõrgule kaasa toob. Arvamusi seisnast seina, sest 100tuhat 10kW laadijat, mis enam vähem samaaegselt sisse lülitatakse. Jaotusvõrgud küll valmis ei ole.
Sõiduautode päevane keskmine läbisõit Eestis on kuskil 50 km ja Euroopas 33 km. See tähendab keskmist päevast enargiavajadust 10kWh per auto. Sõiduautod on enamuse päevast ja kogu öö jõudeolekus ja akud suured arvestades keskmist energiavajadust. Tavalaadimine on selline marginaalne suurus millega saab ka tõenäoliselt tänane jaotusvõrk ilma suuremate investeeringuteta hakkama. Targad laadijad, koormust hajutav hinnastamine, võimsus siin kindlasti pudelikaelaks ei saa. Teine teema on kiirlaadimine, kiirlaadijad võibolla kombineeritakse energiasalvestusega, aga seal on ka hinnad teised ja pole suurem probleem. Kui nüüd vaidlusest välja jätta, kas elektriautod tulevad ja kui palju neid olema saab. Teoritiseerida, et kogu masinapark kõik 400000+ on suurte akudega elektriautod, siis see tähendab tohutus koguses energiasalvestust mis jõudeolekus juhtme otsas ripub. Kindlast ei jäeta sellist resurssi kasutamata, V2G ja pannakse see võrgu heaks tööle.
Kõik asjad on meil suurema osa ajast jõudeolekus ja enamasti siiski ei rakendata muul otstarbel. Võrkudes olevaid arvutite ja telefonide protsessoreid ei panda suurt ressurssi nõudvaid ühiseid töid tegema, kuigi suures pildis on eeldused selleks justkui olemas ning miljoneid miljonitega korrutades võib imelisi tulemusi saada. Pean silmas tänast reaalsust.
