Tuuleenergia

Investeerimine
121
Elering 1.poolaasta
Puhaskasum 7,1 miljonit eurot
Rahavoog äritegevusest 39 miljonit eurot.
Makstud dividendid -20,0 miljonit eurot.
Tulumaksukulu -5,0 miljonit eurot.
Emiteeritud võlakirjad 224 miljonit eurot.
Finantskulu -5,8 miljonit eurot.

Riik kandib genereeritud cashi jooksvalt välja, kulusid ja investeeringuid finantseeritakse võlaga, mis omakorda suurendab finantskulusid...

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektri-vorgutasude-alandamine-vahendas-eleringi-kasumit?id=83210537
122
havoc
ttrust
Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.


See oli tehnilised võimalik ka kaheksakümbnendate lõpus, kuid majanduslikult eriti mitte. NL-s said ka esimesed 1150kV liinid valimis kuid riik sai otsa.
Praegu uuritakse alalisvoolu ülekandeid Saksamaa põhjast lõuna, kuid mõistliku hinnaga ja parameetritega DC võimsuslülitit ei ole siamaani leiutatud.


Hiinas juba ehitatakse pika DC linki.
123
Lugu vanade tuulikute recyclingist ja uutest, suurematest tiivikutest: www.bbc.com/news/business-51325101
124
Rootsi tootis 2019 aastal 20 TWh tuuleenergiat, ja number muudkui kasvab. Juba 2023 oodatakse, et toodang on 44 TWh, mis tähendab kolmandik kogu Rootsi elektritarbimisest.
https://sv.wikipedia.org/wiki/Vindkraft_i_Sverige

Eesti tootis 2018 aastal 0,6 TWh.
http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/

=>
Turg päris ühine, hinnad siinkandis kõrgemad, ma ei tea miks Eestis on nii (võrdlemisi) vähe ehitatud.
125
47% Taani elektritarbimisest oli 2019 aastal tuuleenergia.
https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark

47% peaks vastama umbes 16 TWh, ehk Taani ilmselt tarbib päris palju vähem kui Rootsi. Erinev tööstuse struktuur.
126
Tarbimine ja tootmine on siiski kaks eri asja, Samast artiklist tasuks tähelepanelikult lugeda peatükki "Electricity exports from Denmark". Impordi-, ekspordi- ja transiidibilansid teevad selle eduraporti pildi pehmelt öeldes pisut vähem lineaarseks.

127
Siit näeb reaalajas, Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus annavad tuulikud praegu pea maksimumi, Taanis on juba tuul vaibunud.
https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Power-system-data/Production1/Wind-Power/ALL/Hourly1/?view=table
128
Tuul puhub Saksas ja Taanis nii kõvasti, et homme makstakse elektri tarbimise eest peale, hea bitcoine kaevandada:)
https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic
129
Üllatav asjade käik. Arvasin et see teema on ammu laualt maas, aga nüüd vist läheb ikka ehitamiseks. 600 MW on Eesti mastaabis üüratu suur projekt.

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/saaremaa-meretuulepargi-arendajaid-said-riigiga-kompromissile-ja-peagi-peab-valitsus-oma-mulluse-otsuse-tuhistama?id=89854893
130
The Trump administration has ended a two-year rent holiday for solar and wind projects operating on federal lands, handing them whopping retroactive bills at a time the industry is struggling with the fallout of the coronavirus outbreak, according to company officials.
https://www.reuters.com/article/us-usa-interior-renewables/trump-admin-slaps-solar-wind-operators-with-retroactive-rent-bills-idUSKBN22U0FW?il=0
131
Eile oli elektri hind Eestis kuni 255 EUR/MWh, tuuliku omanikel oli teoreetiline võimalus päevaga kümne päeva teenistus saada. Praktikas läks vastavalt praktika seadustele (Murphy jms) - ilm oli tuuletu.
Huvitav, kas mõni koostootmisjaam pandi seks puhuks tööle, või ei tasunud vaeva? Vähemalt ilmad olid soojad, need, kes elektriga toimivat kütet kasutavad, pääsesid terve nahaga.
132
Eile oli tänu kaabli rikkele Skandinaavias elektri hind Eestis 5x..10x tavalisest kõrgem. Ja tänu Murphy seadustele ilm pea tuuletu.
133
Tuuleenergia toodang Eestis

2018: 591 GWh
2019: 692 GWh
2020: 824 GWh

Paraku on jaanuar-märts 2021 (184 GWh) olnud palju nõrgem kui vastav periood 2020 (294 GWh)
https://tuuleenergia.ee/?page_id=1553.

"As 2020, Estonia has a wind power installed capacity of about 320 MW...
All together, three major offshore projects with total capacity of 1490 MW are being planned in Estonia"
https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Estonia
134
...tuleb vist lisada 800 MW:

"Saaremaa lähistele, Sõrve poolsaarest läände meretuuleparki kavandav ettevõte Saare Wind Energy soovib seniplaanitud 600 megavatise (MW) pargi asemel samasse rajada 1400 MW-ise võimsusega tuulepargi."
https://tuuleenergia.ee/?p=1991
135
Current levelized costs of energy, as estimated by the US EIA (Energy Information Administration) for new energy generation assets going live in 2026, place offshore wind as the most expensive way of generating a megawatt-hour right now, at US$120.52, where ultra-supercritical coal is more like $72.78 and standalone solar is around $32.78 before subsidies. www.eia.gov/outlooks/aeo/pdf/electricity_generation.pdf
136
Norralased loodavad täiesti uue disainiga 30MV tuulikud aastaks 2029 turule tuua. Disain on muidugi ohtlik, sellise hakklihamasina lähedale ei tahaks tormiga küll sattuda:)
https://interestingengineering.com/innovation/contra-rotating-turbine-double-energy-worlds-largest
137
Insenertehnilises vaates tundub väga mõistlik lahendus võrreldes tänaste tuulikukonstruktsioonidega:
a) Tiivikute kandelaagrite konstruktsioon, mis praeguste tuulikute korral on üks põhilisi kulumaterjal ja rikkeoht, on palju lihtsam ja töökindlam.
b) Konstruktsioon ei vaja vastukaalu tiivikute kaalule ja on loomulikus tasakaalus.
c) Tiivikute vastassuunalisel pöörlemisel ei teki mastis nii palju tangensiaalseid pingeid.
d) Käigukast saab asuda pmst maapinna tasandil, mis lihtsustab hooldust ja alandab massikeset.
e) Massikese on oluliselt madalamal, vähendades nõudeid masti jäikusele ja materjalikulule.

Võib-olla on siin muidugi mingid aerodünaamika aga-d.
138
"decibel"
30MV

Minu näpukas, loomulikult on ühikud MW ja tuulikud ise 40MW.

139
Sellise jonnipunni disainiga tuuliku saaks ka maa peale paigutada. Aga kas sellega tõesti MW omahinna alla tuua saab, sõltub paljuski tuuliku elueast ehk vastupidavusest koormustele. Hea viitsimine korral saaks isegi kodus sellise prototüübi valmis meisterdada vähendatud skaalal. Aga see poolviltune pöörlemistelg tuule suuna suhtes on energia püüdmise seisukohast ikkagi selgelt ebaefektiivne ja vajab pigem veel pikemaid labasid võrreldes traditsiooniliste tuulikutega.
140
Maismaal suudaks selline ka tõusvaid õhuvoolusid püüda, eriti kui see näiteks mäeharjale panna.