Salme tuulepargis alustati taastuvenergial põhinevat krüptovaluuta kaevandamist, teatas Sõnajalgade Eesti Elekter AS.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/06/01/sonajalgade-tuulepargis-hakati-kruptoraha-kaevandama
Kas rahvas peab maksma taastuvenergiatasu ka krüptorahakaevandamisele mineva elektri eest?
Toetusalune elektrienergia kogus arvutatakse võrku edastatud saldeeritud tunniandmete alusel (võrku edastatud elektrienergia miinus võrgust saadud elektrienergia tunnis) ja toetuse määr on 5,37 s/kWh kohta.
Kui nad enne Elektrilevi voolumõõtjat selle kohapeal maha müüvad, siis toetust ei saa. Kui kaevandaja liitus Elektrileviga ja tal on ka nende arvesti, siis peaks see küll kvalifitseeruma üldvõrgust elektri ostmisena, aga ma pigem usuks seda esimest varianti, et Eleoni krundile kärutati konteiner kohale ja pandi saba taha sealsamas.
Kui nad enne Elektrilevi voolumõõtjat selle kohapeal maha müüvad, siis toetust ei saa. Kui kaevandaja liitus Elektrileviga ja tal on ka nende arvesti, siis peaks see küll kvalifitseeruma üldvõrgust elektri ostmisena, aga ma pigem usuks seda esimest varianti, et Eleoni krundile kärutati konteiner kohale ja pandi saba taha sealsamas.
See on artikkel päris huvitav ja saab olema väga suure mõjuga meile kõigile. Huvitav, et sellest nii vähe räägitakse, kuid eks see on ka arusaadav - teema on keeruline. Igatahes on meile juba kätte jõudnud aeg, kus massiliste taastuvenergia toetuste tõttu ära solgitud energiaturu tõttu pole juhitavatesse (mida saab vastavalt vajadusele sisse ja välja lülitada nagu EE Narva jaamad) energiatootmisvõimsustesse väga pikkade aastate jooksul midagi investeeritud (kuna turu hind oli nii madal, sest taastuvenergia tootjad said suure osa tulust mitte energiaturult vaid riigieelarvest toetustena). Nüüd hakkab jama kätte jõudma. Nii Skandinaavias kui ma meil Eestis läheb järgmisel paaril aastal märkimisväärne hulk elektrijaamu pensionile ja neid asendamas pole midagi. Minu bet on see, et täiendavalt juba praegu ca 2/3 tõusnud elektri hinnale (30-lt 50 EUR-ini MWh kohta) saame me veel järgnevate aastate talvel näha selliseid elektri hindu, mille kõrval praegune hinnatõus on kui odav väljamüük sest elektrit lihtsalt EI OLE. Elekter ei tule seinast. Artiklis on ka mainitud, et EE on sellest juba pikalt ette informeerinud, kuid nii Elering kui ka MKM ei tee kuulmagi. Kaugel pole ajad, kus meile nagu vene ajal hommikul raadiost teada antakse, et täna on elektri tarbimise rezhiim XX ja palun pirnid välja lülitada...
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rootslased-prognoosivad-talveks-elektrivoimsuste-puudujaaki-kas-see-tahendab-et-elektrivarustusega-voib-probleeme-tekkida?id=82963535
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rootslased-prognoosivad-talveks-elektrivoimsuste-puudujaaki-kas-see-tahendab-et-elektrivarustusega-voib-probleeme-tekkida?id=82963535
EE Narva jaamad pole sisse-välja lülitatavad vaid nad toimivad nii, et kas nad toodavad elektrit suurema kasuteguriga või väiksema kasuteguriga. Väiksema kasuteguri puhul lastakse soojust lihtsalt rohkem Narva jõkke ning selle võrra toodetakse vähem elektrit.
ttrust
EE Narva jaamad pole sisse-välja lülitatavad vaid nad toimivad nii, et kas nad toodavad suurema kasuteguriga või väiksema kasuteguriga. Väiksema kasuteguri puhul lastakse soojust lihtsalt rohkem Narva jõkke ning selle võrra toodetakse vähem elektrit.
See ei ole korrektne. Need on juhitavad - vajadusel saab neil alla/üles koormata ja välja/sisse lülitada. Nii nagu EE seda praegu ka teeb. Tean seda algallikast. Need ei ole nii paindlikud, kui näiteks gaasijaamad, kuid peaaegu.
AGM - jah, aga see sisse-välja lülitamise protsess võtab päevi, kui mitte nädalaid. Minu teada ühe põlevkiviktla täiesti külmast olekust tööle ajamine võtab kuu aega. Vähemalt vanematel põlevkivikateldel oli nii.
ttrust
AGM - jah, aga see sisse-välja lülitamise protsess võtab päevi, kui mitte nädalaid. Minu teada ühe põlevkiviktla täiesti külmast olekust tööle ajamine võtab kuu aega. Vähemalt vanematel põlevkivikateldel oli nii.
Ei ole - alla ja üles koormamine käib tundidega (ca 1-1,5h) - EE teeb seda päevasiseselt mitmeid kordi, vaata näiteks EE pakkumist NordPoolile. Sisse lülitamine (täiesti külmast üles kütmine) on ca 1 - 1,5 päeva (sõltub katlast). Välja lülitamine ca pool päeva - katel muidugi jahtub veel umbes päeva, kuid elektrit see enam ei tooda.
AGM
See on artikkel päris huvitav ja saab olema väga suure mõjuga meile kõigile. Huvitav, et sellest nii vähe räägitakse, kuid eks see on ka arusaadav - teema on keeruline. Igatahes on meile juba kätte jõudnud aeg, kus massiliste taastuvenergia toetuste tõttu ära solgitud energiaturu tõttu pole juhitavatesse (mida saab vastavalt vajadusele sisse ja välja lülitada nagu EE Narva jaamad) energiatootmisvõimsustesse väga pikkade aastate jooksul midagi investeeritud (kuna turu hind oli nii madal, sest taastuvenergia tootjad said suure osa tulust mitte energiaturult vaid riigieelarvest toetustena). Nüüd hakkab jama kätte jõudma. Nii Skandinaavias kui ma meil Eestis läheb järgmisel paaril aastal märkimisväärne hulk elektrijaamu pensionile ja neid asendamas pole midagi. Minu bet on see, et täiendavalt juba praegu ca 2/3 tõusnud elektri hinnale (30-lt 50 EUR-ini MWh kohta) saame me veel järgnevate aastate talvel näha selliseid elektri hindu, mille kõrval praegune hinnatõus on kui odav väljamüük sest elektrit lihtsalt EI OLE. Elekter ei tule seinast. Artiklis on ka mainitud, et EE on sellest juba pikalt ette informeerinud, kuid nii Elering kui ka MKM ei tee kuulmagi. Kaugel pole ajad, kus meile nagu vene ajal hommikul raadiost teada antakse, et täna on elektri tarbimise rezhiim XX ja palun pirnid välja lülitada...
[
Elering ja EE ei otsusta siin midagi.
Energiapoliitika on valituse otsus. Praegustel tingimustel, ühtegi investeeringut klassikalisse energeetikasse ei tule Eestisse enam kunagi.
Viimane, kes soovis energeetikasse investeerida oli Juhan Parts, roheline lobby ja läbipestud ajuga ajakirjandus määrisid teda sittaga veel kaua.
Keegi võiks meie sotsidest majadusinimestele ja isamaaliidust rahvuslastele selgitada, et energiajulgeolek ei ole ainult füüsiline elektri olemasolu vaid ka selline hind, mis ei välista tööstustustarbimist.
Eleringi viimased investeeringud toovad meid küll füüsilise energiajulgeolekupoole kuid välistavad majanduse arengut.
Tuulikutega tööstust ära ei toida. Mida rohkem tuulikuid seda kallim võrguteenus.
AGMttrust
AGM - jah, aga see sisse-välja lülitamise protsess võtab päevi, kui mitte nädalaid. Minu teada ühe põlevkiviktla täiesti külmast olekust tööle ajamine võtab kuu aega. Vähemalt vanematel põlevkivikateldel oli nii.
Ei ole - alla ja üles koormamine käib tundidega (ca 1-1,5h) - EE teeb seda päevasiseselt mitmeid kordi, vaata näiteks EE pakkumist NordPoolile. Sisse lülitamine (täiesti külmast üles kütmine) on ca 1 - 1,5 päeva (sõltub katlast). Välja lülitamine ca pool päeva - katel muidugi jahtub veel umbes päeva, kuid elektrit see enam ei tooda.
Praegu käib kõik graafikutega, ei usu et Narvas on plokke kuumas või pöörlevas reservis. Venemaa võrk klaarib ära, meie omad tagavad ainult kuubilanssi.
Reservis ei hoita midagi, kogu optimeerimine käib vastu turgu. See ongi üks osa probleemist - meil ei ole tegelikult arvestatavat reservi ja see väheneb kiirenevas tempos. Järgmisete lähimate aastate jooksul läheb EE Narva jaamadest ca 2/3 välja ja järgi jääb ca 50% Eesti aasta tarbimisese võimsusest (ca 4,5 TWh) - millest poole annab seesama Partsu Auvere elektrijaam. Eestist saab elektrit eksportiva riigi asemel massiivselt importiv riik ja meil pole hinna üle sedagi kontrolli, mis praegu. Lisaks on kõik meid ümbritsevad riigid (v.a. Norra) defitsiidis. Ka Soome isegi peale Olkiluoto III ploki valmimist. Praegu ehitatakse Norra ja UK vahel 2-te kaablit koguvõimsusega 2 800 MW (valmivad vastavalt 2020 ja 2021). Kuna UK elektri hind on ca 1,5 - 2 korda kõrgem, kui Skandinaavias, siis see elekter hakkab liikuma 100% UK suunas, mis suurendab veelgi Skandinaavia defitsiiti ja tõstab meil hindu ehk siis Norra hüdroelekter meid enam ei päästa. Seega - olge valmis väga kõrgeteks elektri hindadeks. Ja see ei ole kauge tulevik vaid 2-3 aastat. Ja meil pole ka midagi eriti selle vastu ette võtta - me oleme vähemalt 5 aastat hiljaks jäänud. Ma olen nõus kangemat sorti mürki võtma, kui 3 - 5 aasta perspektiivis ei oota meid väga tõsine elektri puudujääk, mis tõstab kõvasti hindu ning praegune aeg tundub täieliku Eldoraadona.
Ja samal ajal ajab Elering vastutustundetut jama, et meil on Skandinaavia ja lõunapoolsete riikide vahel piisavalt ühendusi, et meie vajadus ära katta ja elektrisüsteem stabiilsena hoida. Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu? Keegi küsis sama küsimuse Taavi Veskimäelt ka viimasel Eleringi varustuskindluse raportit tutvustaval konverentsil ca kuu aega tagasi - kuid vastust sellele ei saanud. Öeldi, et tegeleme, mõtleme, vaatame... Kuidas selliste asjadega niimoodi mängitakse, on arusaamatu...
Tuul ja solar on paljudes piirkondades konkurentsitult kõige odavam energialiik. Söel töötavad jaamad lähevad järjest sulgemisele ja siin ei ole tegemist roheliste vandenõuga, vaid hind pole konkurentsivõimeline. Sama teema on tuumajaamadega, Eestis ei saa tõenäoliselt kunagi tuumajaama olema, lihtsalt finantspool ei vea välja. Tänapäeval ongi teema taastuvate osakaalu suurendamine ja energy storage.
Eestis on sammuti ruumi taastuvate osakaalu kasvatada, tagavaralahendus on põlevkivi näol olemas ja poleks probleemi seda kasutada taastuvate hooajaliseks silumiseks. Hetkel on loodud põlevkivile kunstlikult soodne olukord, maavarade kasutuse tasusid ei maksta samas mahus, nagu teised ettevõtted turul maavarade kasutuse eest maksavad. Kui maavarade kasutus ja kapitali kaasamine käiks turupõhiselt ning keskonnamõju tuleks korvata, siis oleks siinsed põlevkivipoed sammuti uksed kinni.
Aga monopoolina ja riigipoolse doteerimisega kannatab ka põlevkivienergiat rekordkoguses ekspordiks toota. Põlevkivitööstuse lobi on hetkel kõva, palju alternatiive ei ole, samas on saastetasud kavav trend ja EU kirves peakohal. Eestis ongi tõenäoliselt ainukesed mõeldavad alternatiivid tuul, biojäätmed, solar, storage ja energiaturult import ning põlevkivi varuvõimsusena.
Eestis on sammuti ruumi taastuvate osakaalu kasvatada, tagavaralahendus on põlevkivi näol olemas ja poleks probleemi seda kasutada taastuvate hooajaliseks silumiseks. Hetkel on loodud põlevkivile kunstlikult soodne olukord, maavarade kasutuse tasusid ei maksta samas mahus, nagu teised ettevõtted turul maavarade kasutuse eest maksavad. Kui maavarade kasutus ja kapitali kaasamine käiks turupõhiselt ning keskonnamõju tuleks korvata, siis oleks siinsed põlevkivipoed sammuti uksed kinni.
Aga monopoolina ja riigipoolse doteerimisega kannatab ka põlevkivienergiat rekordkoguses ekspordiks toota. Põlevkivitööstuse lobi on hetkel kõva, palju alternatiive ei ole, samas on saastetasud kavav trend ja EU kirves peakohal. Eestis ongi tõenäoliselt ainukesed mõeldavad alternatiivid tuul, biojäätmed, solar, storage ja energiaturult import ning põlevkivi varuvõimsusena.
Mõtlema peaks sellele, kust see import siis reaalselt tuleb ja mis veelgi olulisem - millise hinnaga.
Siimos, kas kõik alternatiivenergia fännid on ka hariduse alternatiivselt omandanud? Rohkem kirjavigu kui mu kassil, kes üle klaviatuuri jalutab.
#alt #en #org
#alt #en #org
siimos
Eestis on sammuti ruumi taastuvate osakaalu kasvatada,
Milles see "on ruumi" seisneb?
Ma maksan oma elektriarvel praegu taastuvenergia eest ca 2,2 KORDA börsihinnast kõrgemat hinda...
Paneme maksudega sead lendama?
AGM
Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu?
Võta rahulikult. Loode-Venemaa energiasüsteemis on alati olnud energia profitsiit. Ja peale ühisenergiasüsteemis lahti ühendamist soomlased lahkelt vahendavad meile seda energiat mõistliku tasu eest.
siimos
Tuul ja solar on paljudes piirkondades konkurentsitult kõige odavam energialiik. Söel töötavad jaamad lähevad järjest sulgemisele ja siin ei ole tegemist roheliste vandenõuga, vaid hind pole konkurentsivõimeline. Sama teema on tuumajaamadega, Eestis ei saa tõenäoliselt kunagi tuumajaama olema, lihtsalt finantspool ei vea välja. Tänapäeval ongi teema taastuvate osakaalu suurendamine ja energy storage.
Eestis on sammuti ruumi taastuvate osakaalu kasvatada, tagavaralahendus on põlevkivi näol olemas ja poleks probleemi seda kasutada taastuvate hooajaliseks silumiseks. Hetkel on loodud põlevkivile kunstlikult soodne olukord, maavarade kasutuse tasusid ei maksta samas mahus, nagu teised ettevõtted turul maavarade kasutuse eest maksavad. Kui maavarade kasutus ja kapitali kaasamine käiks turupõhiselt ning keskonnamõju tuleks korvata, siis oleks siinsed põlevkivipoed sammuti uksed kinni.
Aga monopoolina ja riigipoolse doteerimisega kannatab ka põlevkivienergiat rekordkoguses ekspordiks toota. Põlevkivitööstuse lobi on hetkel kõva, palju alternatiive ei ole, samas on saastetasud kavav trend ja EU kirves peakohal. Eestis ongi tõenäoliselt ainukesed mõeldavad alternatiivid tuul, biojäätmed, solar, storage ja energiaturult import ning põlevkivi varuvõimsusena.
Sa kogusid kõik ajupestud ajakirjanduse stereotüübid ühte posti, tänan.
1. Tuul ei ole praegu arvestades kõiki kulusid siiski veel konkurentsivõimeline, päikesest rääkimata.
2. Söe elektrijaamade konkurentsivõimelisus on kunstlikult vähendatud, roheliste parteide lobby tõttu - kvoodid, aktsiisid jne.
3. Eestis ei saa tuumajaama olla geopoliitilistel ja tehnilistel põhjustel - meil puudub selline tarbimine, puuduvad võimalused võimsuse reguleerimiseks. Tuumajaamad on majanduslikult vägagi konkurentsivõimelised, kuid ainult suurtes süsteemides ja ühiskonnas, kus nende demoniseerimine jäänud mõistlikule tasemele.
4. Ainus tõsiselt võetav elektrienergia salvestamise viis on hüdroakkumulatsiooni elektrijaam. Eestis tingumused selle erhitamiseks puuduvad. Ülejäänud muinasjuttud jätte futuroloogidele ja TSLA fännboy'dele.
5. Ei välista, et teatud hetkel tuulegeneraatorite hinnad muutuvad konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi otsese või kaudse toeta. Rohelised mehekesed unustavad miskipärast, et mida rohkem võrgus tuulikuid seda kallim võrguteenus, seda kallim tipuenergia, seda halvem elektrinergia kvaliteet ja seda rohkem süsteemiavariisid.
Ei tohi unustada, et energiasüsteemis peab tootmise ja tarbimise bilanss olema tasakaalus ca 0,2% iga poolperiod ehk 0,01sek.
Juba praeguste tuuleparkide liitumiseks, teeb ja plaanib Elering investeerignuid, mis on Eesti majandusele kahjulikud.
PS: arvuta välja pindala, mis võtaks päikseenergia park, mis kataks eesti suve tipu 800MW.
havoc
Võta rahulikult. Loode-Venemaa energiasüsteemis on alati olnud energia profitsiit. Ja peale ühisenergiasüsteemis lahti ühendamist soomlased lahkelt vahendavad meile seda energiat mõistliku tasu eest.
Eesti elektri venemaalt lahti ühendamine ei pruugi tähendada et elektrienergia saatmine üle vene piiri lõpeb. Lahti ühendamise mõte on selles, et pärast seda meil siin hakkvad olema hoopis teised elektrivoolu karakeristikud kui need mis on loode-venemaal. Praegu oleme venemaa elektrisüsteemi osa, elektrivoolu sageduse ja muude karakteristikute määramine tuleb venemaalt. Pärast venemaalt lahtiühendamist, kui ikka jätkatakse elektri ülekannet, tuleb ehitada kahe elektrivõrgu vahele muundurid. Venemaa ja Soome vahel on sellised muundurid olemas.
Eesti võib saada kunagi tulevikus tuumaelektri - kui venemaa suudab Sosnovõi Borisse ehitada valmis 6 tuumarekatorit, mis neil plaanis on. Millegipärast wikipedias on kirjas 4 reaktori ehitus, aga kunagi räägiti kuuest reaktorist.
Mis Eesti enda tuumajaama puutub, siis oleks see mõeldud kogu Baltikumile. Nagu Leedukate uus tuumajaam oli mõeldud kogu Baltikumile.
Tuleb arvestada ka sellega, et Eesti elektritarbimine tõuseb kõvasti (kordades?), eriti kui linnad otsustavad gaasiküttelt, põlevkiviküttelt, masuudilt üle minna elektriküttele.. Mingi rohkem kui 10a tagasi ol elektri osakaal kogu Eesti energiatarbmises mingi 17%. Ei usu et see protsent oleks praegu muutunud. Ka mujal Balti riikides elektritarbimine kasvab.
Mis Eesti enda tuumajaama puutub, siis oleks see mõeldud kogu Baltikumile. Nagu Leedukate uus tuumajaam oli mõeldud kogu Baltikumile.
Tuleb arvestada ka sellega, et Eesti elektritarbimine tõuseb kõvasti (kordades?), eriti kui linnad otsustavad gaasiküttelt, põlevkiviküttelt, masuudilt üle minna elektriküttele.. Mingi rohkem kui 10a tagasi ol elektri osakaal kogu Eesti energiatarbmises mingi 17%. Ei usu et see protsent oleks praegu muutunud. Ka mujal Balti riikides elektritarbimine kasvab.
ttrusthavoc
Võta rahulikult. Loode-Venemaa energiasüsteemis on alati olnud energia profitsiit. Ja peale ühisenergiasüsteemis lahti ühendamist soomlased lahkelt vahendavad meile seda energiat mõistliku tasu eest.
Eesti elektri venemaalt lahti ühendamine ei pruugi tähendada et elektrienergia saatmine üle vene piiri lõpeb. Lahti ühendamise mõte on selles, et pärast seda meil siin hakkvad olema hoopis teised elektrivoolu karakeristikud kui need mis on loode-venemaal. Praegu oleme venemaa elektrisüsteemi osa, elektrivoolu sageduse ja muude karakteristikute määramine tuleb venemaalt. Pärast venemaalt lahtiühendamist, kui ikka jätkatakse elektri ülekannet, tuleb ehitada kahe elektrivõrgu vahele muundurid. Venemaa ja Soome vahel on sellised muundurid olemas.
Lahti ühendamine on selgelt poliitiline prostsess. Nii majanduslikult kui ka tehniliselt ja ka julgeoleku seisukohast ei ole ühtegi kriitikat kannatavat põhjust lahti ühendamisest.
Tehniliselt kõik parameetrid järsult halvenevad (kulu sageduse hoimisele, süsteemi staatiline ja dünaamiline stabiilsus, sageduse kvaliteet, lülihisvoolude tase langeb ja see võib olla ka probleem).
200-300mln EUR investeering konvertorjaamadesse, see kindlasti "mõistlik" investeering ja veel pole teada, mis venemaal sellest arvatakse, hiljuti valminud 750kV liini valguses on baltikumi elektrisüsteemi tähtsus nende jaoks järsult langenud.
Sosnovyi boris ehitatakse ainult 6 reaktorit, sest tarbimise kasvu prognoos ülevaadatud.
Ka baltikumi energiasüsteem on korraliku 1000MW plokki jaoks liiga väike, plokki ootamatu välja lülitamine Venemaast eraldatud süsteemist tähendab 100% tõenäosusega süsteemiavariid koos massilise automaatse tarbijate välja lülitamisega. Kuna eraldamine on poliitikute poolt otsustatud, siis tuumajaama ei tule.
"Lahti ühendamine"??? Vanasti nimetati seda lahutamiseks.