pahurik
Räägi nüüd mida sina arvad Tuleva tasustamismudelist! Mina olen juba rääkinud, mida mina arvan.
Ikkagi rõhutan, et meil ei ole liikmed vs investorid. On liikmed, kes on panustanud algkapitali ja liikmed, kes ei ole. Pensionikogujad on nad kõik. Esimesest 1000 liikmest otsustas algkapitali panustada üle poole.
Mõtleme korraks läbi, kuidas tegevuskasum ja haldustasud kujunevad. Fondivalitseja tegevuskasum sõltub fondide tasumäärast, mille kinnitab ühistu nõukogu. Ühistu nõukogu on kinnitanud ka tänased algkapitali panustamise tingimused ja sinna juurde kuuluva äriplaani, mis näeb ette tasude langetamist alates viiendast tegevusaastast. Seega - tasumäärade kinnitamisel on nõukogul kohustus arvestada kõigi liikmete huve - sh seda, mida nõukogu on algkapitali panustanud liikmetele lubanud.
Lisaks sellele, et tasud hakkavad alates 5ndast tegevusaastast langema, oleme äriplaanis veel arvestatud, et kaugemale kui 10 aastat on tõesti võimatu ennustada, mida nõukogu kõiki faktoreid arvesse võttes tasude kohta otsustab (eeldan, et need langevad edasi, aga kui palju, ei oska arvata). Selle pärast pole äriplaan ja algkapitali slaidipakis toodud näited pärast 10ndat tegevusaastat tegevuskasumit arvesse võtnud. Kui fondid on edukad, on selleks ajaks liikmete algkapitali panus kenasti kasvanud ja kui tulu pole vahepeal dividendina välja makstud, kasvab see kenasti indeksipõhises fondis edasi.
Muide, mitmed investeerimishuvilised on märkinud, et alla 10 000 euroste summade puhul tundub panus Tuleva algkapitali olevat puhtalt indeksifondi investeerimiseks kõige soodsam viis, isegi tegevuskapitali arvesse võtmata. Lisan siia algkapitali slaidipaki ka - selgitav ja võrdlev näide selle kohta on lk 9.https://drive.google.com/open?id=0B1DXaZSM4lXlTEtoSTN2alJERDQ
Mõtleme korraks läbi, kuidas tegevuskasum ja haldustasud kujunevad. Fondivalitseja tegevuskasum sõltub fondide tasumäärast, mille kinnitab ühistu nõukogu. Ühistu nõukogu on kinnitanud ka tänased algkapitali panustamise tingimused ja sinna juurde kuuluva äriplaani, mis näeb ette tasude langetamist alates viiendast tegevusaastast. Seega - tasumäärade kinnitamisel on nõukogul kohustus arvestada kõigi liikmete huve - sh seda, mida nõukogu on algkapitali panustanud liikmetele lubanud.
Lisaks sellele, et tasud hakkavad alates 5ndast tegevusaastast langema, oleme äriplaanis veel arvestatud, et kaugemale kui 10 aastat on tõesti võimatu ennustada, mida nõukogu kõiki faktoreid arvesse võttes tasude kohta otsustab (eeldan, et need langevad edasi, aga kui palju, ei oska arvata). Selle pärast pole äriplaan ja algkapitali slaidipakis toodud näited pärast 10ndat tegevusaastat tegevuskasumit arvesse võtnud. Kui fondid on edukad, on selleks ajaks liikmete algkapitali panus kenasti kasvanud ja kui tulu pole vahepeal dividendina välja makstud, kasvab see kenasti indeksipõhises fondis edasi.
Muide, mitmed investeerimishuvilised on märkinud, et alla 10 000 euroste summade puhul tundub panus Tuleva algkapitali olevat puhtalt indeksifondi investeerimiseks kõige soodsam viis, isegi tegevuskapitali arvesse võtmata. Lisan siia algkapitali slaidipaki ka - selgitav ja võrdlev näide selle kohta on lk 9.https://drive.google.com/open?id=0B1DXaZSM4lXlTEtoSTN2alJERDQ
stefan
pahurik
Räägi nüüd mida sina arvad Tuleva tasustamismudelist! Mina olen juba rääkinud, mida mina arvan.
antud teemal pole mul õigust sõna võtta, see peaks ikka jääma liikmete otsustada.
Tõnu Pekk LHV sammust: Tuleva pensionifondid tulevad kindlasti!
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tonu-pekk-lhv-sammust-tuleva-pensionifondid-tulevad-kindlasti?id=75419513&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
Veel positiivseid uudiseid pensionite kohta selles artiklis:
"Tuleva on aidanud rahandusministeeriumil teha pensionikogujate huvides olulised muudatused investeerimisfondide seadusesse. Tänu sellele on tulevikus uutel konkurentidel turule tulla lihtsam ja fondi vahetus maksab tulevikus inimestele kümme korda vähem kui täna."
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tonu-pekk-lhv-sammust-tuleva-pensionifondid-tulevad-kindlasti?id=75419513&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
Veel positiivseid uudiseid pensionite kohta selles artiklis:
"Tuleva on aidanud rahandusministeeriumil teha pensionikogujate huvides olulised muudatused investeerimisfondide seadusesse. Tänu sellele on tulevikus uutel konkurentidel turule tulla lihtsam ja fondi vahetus maksab tulevikus inimestele kümme korda vähem kui täna."
Swedbank alandab pensionifondide tasusid ning loob uued elutsükli indeksfondid
https://www.swedbank.ee/private/home/more/newsandblog/news
0,29% suurepärane uudis Swedi poolt.
Aga keegi ei unusta mitme aasta jooksul, et kõik toimus tänu Tulevale, sellepärast ma pakun, et kui inimesed valivad suht sarnaste pensionitoodete vahel, siis Tuleval on suur goodwill-eelis. Iseasi kas inimesed tahavad olla liikmed või ei.
https://www.swedbank.ee/private/home/more/newsandblog/news
0,29% suurepärane uudis Swedi poolt.
Aga keegi ei unusta mitme aasta jooksul, et kõik toimus tänu Tulevale, sellepärast ma pakun, et kui inimesed valivad suht sarnaste pensionitoodete vahel, siis Tuleval on suur goodwill-eelis. Iseasi kas inimesed tahavad olla liikmed või ei.
Uurisin saiti.
Ma soovitan Tuleval pensinäridele madalamat pensioniiga pakkuda. Pension võiks ikka alata alates 50 eluaasta.
Siis oleks noortel ka point liituda. Täna on vist tähtajad peale surma.
Ma soovitan Tuleval pensinäridele madalamat pensioniiga pakkuda. Pension võiks ikka alata alates 50 eluaasta.
Siis oleks noortel ka point liituda. Täna on vist tähtajad peale surma.
Tulevalt tuleb viimasel aja FB-s reklaami nagu Vändrast saelaudu. Klikkasin siis ka ja lugesin nende blogi. Mis häirib on demagoogiline lähenemine - kui vaja siis näidatakse, et Eestis on täielik ikaldus, kõik puha miinuses (ning kontekst loomulikult selline et Tuleva ainus kes pensionikogujale õnne õuele toob). Teisel sammul jällegi vaieldakse nii et silm sinine kas ikka LHV on teinud tootluses grammikese indeksfondile ära või on hoopis vastupidi - kas pole vastuolu? Kas ei tähenda see seda, et vähemalt osadel aktiivselt juhitud fondide klientidel on päris hästi läinud ning kui peaks tulema uus suur langus (viimasest langusest juba ca 8.a. möödas), siis ilmselt LHV aktiivsed fondid astuvad taas indeksfondidest hea sammu eest ära.. Kogu selle põhjendamatu "apelsinide ja õunte" maitseomaduste ja teenustasude võrdluse juures on nad täielikult ära unustanud võrrelda võrreldavaid, suisa identseid tooteid. Aitan siis veidi kaasa, siin see võrdlus on: 
Kogu selle "mure" juures mida nad pensionikogujate pärast on väljendanud, soovivad nad täiesti identse toote eest küsida 41% kõrgemat teenustasu väites ise kodulehel "Kõigepealt loome koos madalate kuludega pensionifondi". Sisuliselt teevad nad maha konkurentide toodete hindu mida nad ise ei paku ja ainsat toodet mida nad pakuvad ja mille hinda saab teistega võrrelda - seal nad vaikivad ja sisuliselt hoopis viskavad pensionikogujale kirve selga. Kui see pole demagoogia, siis mis see on? Aktiivselt juhitud fondi puhul võiks konkurendist kõrgemat hinda põhjendada fondijuhi kõrgema kvalifikatsiooniga/track recordiga vms, kuid passiivse fondi puhul pole tõesti peale tasu ju mingit vahet kus raha hoida (eeldusel et mõlemad sama sektori fondid). 41% kõrgem teenustasu identse asja eest on samahea kui minna ja võtta sms laenu tavalise pangalaenu asemel... Tahaks kuulda majanduslikult ratsionaalseid selgitusi miks üks või teine pensionikoguja peaks soovima maksta identse asja eest 41% rohkem.. nt Eesti "esinaisinvestor" võiks seda selgitada, miks ta otsustas maksta 41% kõrgemat tasu identse toote eest, loodetavasti pole emotsioonidel põhineva otsusega, sest emotsioonid ja raha teatavasti väga hea kombo pole.
Jutt läks pikaks, kuid kokkuvõtteks minu väide on, et Tuleva (alg-)kapitali panustajad polnud mitte niivõrd mures pensionikogujate heaolu pärast vaid pigem soovisid kerget kasumit teenida uues nišis, kuid ei arvestanud konkurentsiga. Näis kas inimesed eelistavad 41% kõrgema tasuga fondi, eks tõehetk jõuab kätte siis, kui uued fondid turul või kui turg peaks langema. Saab olema huvitav kõrvalt vaadata. Loodetavasti suudetakse siiski demagoogiaga piiri pidada enne kui päris kollaseks kätte ära läheb.
Kogu selle "mure" juures mida nad pensionikogujate pärast on väljendanud, soovivad nad täiesti identse toote eest küsida 41% kõrgemat teenustasu väites ise kodulehel "Kõigepealt loome koos madalate kuludega pensionifondi". Sisuliselt teevad nad maha konkurentide toodete hindu mida nad ise ei paku ja ainsat toodet mida nad pakuvad ja mille hinda saab teistega võrrelda - seal nad vaikivad ja sisuliselt hoopis viskavad pensionikogujale kirve selga. Kui see pole demagoogia, siis mis see on? Aktiivselt juhitud fondi puhul võiks konkurendist kõrgemat hinda põhjendada fondijuhi kõrgema kvalifikatsiooniga/track recordiga vms, kuid passiivse fondi puhul pole tõesti peale tasu ju mingit vahet kus raha hoida (eeldusel et mõlemad sama sektori fondid). 41% kõrgem teenustasu identse asja eest on samahea kui minna ja võtta sms laenu tavalise pangalaenu asemel... Tahaks kuulda majanduslikult ratsionaalseid selgitusi miks üks või teine pensionikoguja peaks soovima maksta identse asja eest 41% rohkem.. nt Eesti "esinaisinvestor" võiks seda selgitada, miks ta otsustas maksta 41% kõrgemat tasu identse toote eest, loodetavasti pole emotsioonidel põhineva otsusega, sest emotsioonid ja raha teatavasti väga hea kombo pole.
Jutt läks pikaks, kuid kokkuvõtteks minu väide on, et Tuleva (alg-)kapitali panustajad polnud mitte niivõrd mures pensionikogujate heaolu pärast vaid pigem soovisid kerget kasumit teenida uues nišis, kuid ei arvestanud konkurentsiga. Näis kas inimesed eelistavad 41% kõrgema tasuga fondi, eks tõehetk jõuab kätte siis, kui uued fondid turul või kui turg peaks langema. Saab olema huvitav kõrvalt vaadata. Loodetavasti suudetakse siiski demagoogiaga piiri pidada enne kui päris kollaseks kätte ära läheb.
Tuleva ühistu üks olulisi aspekte on ka see, et igasugune teenitud kasum läheb ühistu liikmete pensionivarade vahel proportsionaalselt jagamisele, st et iga liige saab mingis mahus pensionile lisa. Eks esimese täispika tegutsemise aasta lõpuks selgub, mis tegelikud halduskulud on. Oletades, et tegelik haldustasu tuleb 0,35% (mis oleks 10% odavam kui LHV näide), siis see vahe 0,2%punkti kasumist läheb pensionitesse tagasi. LHV 0,39% sisaldab kindlasti lisaks tegelikele kuludele ka marginaali ja seda saavad mingis osas tagasi ainult aktsionärid, aga lihtsa pensionikogujana eks sa ürita pärast LHV-lt seda kuidagi kätte saada :)
Kui olen millestki valesti aru saanud, siis paremini informeeritud tegelased kindlasti parandavad mind.
Kui olen millestki valesti aru saanud, siis paremini informeeritud tegelased kindlasti parandavad mind.
Haldustasu määr millega haldur nulli jõuab sõltub otseselt mahust. Nii et tõenäoliselt toimetatakse vähemalt alguses korraliku miinusega. Eestis on kuni viimase ajani II samba fondide turul tegijaid pigem vähemaks jäänud vaatamata sellele, et tasud on lahkujatel olnud kordades kõrgemad kui Tuleval. Huvitav miks? Totud ei taibanud kui heast ärist nad loobuvad?
finantsist, Sa kipud ära unustama, et enne Tuleva algatust ei pakkunud mitte ükski pensionivalitseja võimalust investeerida passiivsesse indeksifondi. Tuleva tuli ja lõi lauale 0,55% haldustasuga passiivse indeksifondi ja sellest ajast peale on hakanud pihta suurem diskussioon passiivse investeerimisvõimaluse üle. LHV samm omakorda sellele oli 0,39% haldustasuga indeksifond ehk mitte Tuleva ei löö kirvest selga, vaid Tuleva on tekitanud olukorra, kus pensionivalitsejad on sunnitud tegema klientide hoidmiseks jõulisi samme. Iga investor võib teha otsuse ja valida soodsaima pensionifondi, kuid ilma Tulevata oleks meil parim lahendus soodsaid kulusid silmas pidades Swedbanki 0,61% haldustasuga võlakirjafond K1. Lisaks on Tuleva juba öelnud, et otsitakse võimalusi pensionifondide tasude langetamiseks (on selge, et LHV ja Tuleva mastaabisäästu erinevused on märkimisväärsed).
Tulevale tuleb kindlasti suur aitäh öelda turu arendamise ja pensionikogujatele heateo tegemise eest. Samas tundub mulle, et madalama valitsemistasuga passiivse indeksfondi osas saab pigem teine hiir (LHV) juustu, kui varajane lind (Tuleva) ussikese.
Aitäh arutelu jätkamise eest. Vaatan, et finantsisti kommentaaris on mõned lahtised küsimused, mis ootavad võibolla vastust.
1. Kas vähemalt osal aktiivselt juhitud fondide klientidest on päris hästi läinud?
Osal klientidest on kindlasti läinud päris hästi. Kui suurel osal, sõltub sellest, kuidas määratleda “päris hästi”.
Üks võimalus on öelda, et päris hästi on läinud siis, kui investorid on teeninud vähemalt maailmaturgude keskmise lähedast tootlust. Sel juhul enamikul Eesti investoritel ei ole läinud hästi. Eestis pole ühtegi pensionifondi, mille keskmine klient oleks teeninud vähemalt sama palju või rohkem kui ta oleks teeninud, suunates sama raha indeksifondi. LHV, Nordea, Swedbanki ja SEB-i klientidest enamus on teeninud vähem.
Teisest küljest, säästmise ABC ütleb, et noorelt raha koguma asudes polegi nii oluline, kuhu sa investeerid, vaid see, kui palju sa kõrvale paned. Meil on tänaseks pensionifondidesse kõrvale pandud üle kolme miljardi euro. Nii palju raha poleks Eesti inimesed tõenäoliselt ilma pensionireformita säästnud ja see on minu meelest alustuseks päris hea tulemus.
1. Kas vähemalt osal aktiivselt juhitud fondide klientidest on päris hästi läinud?
Osal klientidest on kindlasti läinud päris hästi. Kui suurel osal, sõltub sellest, kuidas määratleda “päris hästi”.
Üks võimalus on öelda, et päris hästi on läinud siis, kui investorid on teeninud vähemalt maailmaturgude keskmise lähedast tootlust. Sel juhul enamikul Eesti investoritel ei ole läinud hästi. Eestis pole ühtegi pensionifondi, mille keskmine klient oleks teeninud vähemalt sama palju või rohkem kui ta oleks teeninud, suunates sama raha indeksifondi. LHV, Nordea, Swedbanki ja SEB-i klientidest enamus on teeninud vähem.
Teisest küljest, säästmise ABC ütleb, et noorelt raha koguma asudes polegi nii oluline, kuhu sa investeerid, vaid see, kui palju sa kõrvale paned. Meil on tänaseks pensionifondidesse kõrvale pandud üle kolme miljardi euro. Nii palju raha poleks Eesti inimesed tõenäoliselt ilma pensionireformita säästnud ja see on minu meelest alustuseks päris hea tulemus.
2. Kas LHV-l on indeksifondidest paremini läinud või vastupidi?
Selle küsimuse üle ei saa tegelikult eriti vaielda: vastust näitavad numbrid. Vaidlus tekib sellepärast, et selles lihtsas küsimuses peitub mõnede meelest kaks erinevat küsimust.
Esimene küsimus: kas LHV investorid on saanud rohkem tulu kui nad oleksid saanud indeksifondis? Ei ole. Enamik LHV investoreid oleks indeksifondis rohkem teeninud. Minu teada pole LHV vastupidist väitnud, küll aga küsimust ümber raamistanud.
Teine, ümber raamistatud küsimus: kas LHV osaku puhasväärtus on kasvanud rohkem kui indeksifondi osaku puhasväärtus? Peast tean öelda, et L fondi puhul on küll. See paraku ei näita fondi investorite tootlust. Ehk siis ei tähenda, et investorid oleksid teeninud rohkem tulu. Küll aga näitab see midagi fondijuhi otsuste kohta (tänase fondijuhi ajal on küll LHV L fondi osaku puhasväärtuse kasv indeksifondile alla jäänud).
Mind isiklikult investorina huvitab eelkõige see, kui palju minu raha fondis tulu teenib. See, kas fondijuht võistluses teiste fondijuhtidega on parem või halvem, on eelkõige fondijuhtide ego küsimus ja pole investorile eriti tähtis.
Sellepärast olen viimasel ajal näinud vaeva, et iga inimene Eestis saaks oma pensionikonto tegeliku tootlusmäära välja arvutada. Olen kuulnud, minu üleskutsest on juba mitu programmeerijat kinni haaranud ja loodetavasti saab varsti igaüks seda teha.
3. Kui peaks tulema uus suur langus, kas siis astuvad LHV käsitsi juhitud fondid indeksifondidest hea sammu eest ära?
Lähiajaloos ei ole tõestusmaterjali selle kohta, et “suure languse” ajal aktiivselt juhitud fondid vähem põruksid kui indeks. Näiteks meie pensionifondid kukkusid viimases kriisis (tipust põhjani) keskmiselt 33%, samal ajal kui Vanguardi Global Stock/ Bond indeksifond kukkus 26%. Mida tulevik toob, ei oska öelda.
Selle küsimuse üle ei saa tegelikult eriti vaielda: vastust näitavad numbrid. Vaidlus tekib sellepärast, et selles lihtsas küsimuses peitub mõnede meelest kaks erinevat küsimust.
Esimene küsimus: kas LHV investorid on saanud rohkem tulu kui nad oleksid saanud indeksifondis? Ei ole. Enamik LHV investoreid oleks indeksifondis rohkem teeninud. Minu teada pole LHV vastupidist väitnud, küll aga küsimust ümber raamistanud.
Teine, ümber raamistatud küsimus: kas LHV osaku puhasväärtus on kasvanud rohkem kui indeksifondi osaku puhasväärtus? Peast tean öelda, et L fondi puhul on küll. See paraku ei näita fondi investorite tootlust. Ehk siis ei tähenda, et investorid oleksid teeninud rohkem tulu. Küll aga näitab see midagi fondijuhi otsuste kohta (tänase fondijuhi ajal on küll LHV L fondi osaku puhasväärtuse kasv indeksifondile alla jäänud).
Mind isiklikult investorina huvitab eelkõige see, kui palju minu raha fondis tulu teenib. See, kas fondijuht võistluses teiste fondijuhtidega on parem või halvem, on eelkõige fondijuhtide ego küsimus ja pole investorile eriti tähtis.
Sellepärast olen viimasel ajal näinud vaeva, et iga inimene Eestis saaks oma pensionikonto tegeliku tootlusmäära välja arvutada. Olen kuulnud, minu üleskutsest on juba mitu programmeerijat kinni haaranud ja loodetavasti saab varsti igaüks seda teha.
3. Kui peaks tulema uus suur langus, kas siis astuvad LHV käsitsi juhitud fondid indeksifondidest hea sammu eest ära?
Lähiajaloos ei ole tõestusmaterjali selle kohta, et “suure languse” ajal aktiivselt juhitud fondid vähem põruksid kui indeks. Näiteks meie pensionifondid kukkusid viimases kriisis (tipust põhjani) keskmiselt 33%, samal ajal kui Vanguardi Global Stock/ Bond indeksifond kukkus 26%. Mida tulevik toob, ei oska öelda.
4. Kui turule peaks tekkima veel odavamaid identseid tooteid, siis miks peaks pensionikoguja soovima maksta identse asja eest 41% rohkem?
Sinu võrdlus teenustasude osas on väga tabav - just indeksifondide puhul ei ole majanduslikke põhjuseid, miks keegi peaks valima samade investeerimisreeglitega fondi, mille teenustasu oleks kõrgem teisest turul kättesaadavast fondist.
Tuleva fondivalitseja teenustasu peaks olema sel tasemel, mis liikmetele kõige kasulikum on. Kui fondivalitseja teenib kasumit, läheb see jagamisele liikmete vahel. Kui fondivalitseja on alguses kahjumis, katab kahjumi ühistu liikmetasudest. Isiklikult arvan, et liikmetele on kasulik, kui Tuleva fondid alustavad konkurentsivõimelise teenustasuga. Sellepärast oleme teinud nõukogule ettepaneku hinnata võimalust tuua teenustasu madalamaks kui algul plaanisime: see on ka hea surve Tuleva fondivalitsejale hoida kulud algusest peale nii madalal kui vähegi võimalik.
5. Kas äkki Tuleva (alg-)kapitali panustajad polnud mitte niivõrd mures pensionikogujate heaolu pärast vaid pigem soovisid kerget kasumit teenida uues nišis, kuid ei arvestanud konkurentsiga?
Tuleva algkapitali panustajaid on seni üle 1100 ja tuleb iga päev juurde. Ma ei saa kõigi nimel rääkida, aga julgen öelda, et nende seas on nii neid inimesi, kes tegid kapitalipanuse puhtalt missioonitundest siis, kui Tuleva idee näis paljudele utoopiline, ja samuti neid inimesi, kes on teinud kaalutletud otsuse Tuleva algkapitali raha paigutada pärast seda, kui pankade pensionifondid konkurentsi ootuses indeksifondide turuletoomisest rääkima hakkasid.
Sinu võrdlus teenustasude osas on väga tabav - just indeksifondide puhul ei ole majanduslikke põhjuseid, miks keegi peaks valima samade investeerimisreeglitega fondi, mille teenustasu oleks kõrgem teisest turul kättesaadavast fondist.
Tuleva fondivalitseja teenustasu peaks olema sel tasemel, mis liikmetele kõige kasulikum on. Kui fondivalitseja teenib kasumit, läheb see jagamisele liikmete vahel. Kui fondivalitseja on alguses kahjumis, katab kahjumi ühistu liikmetasudest. Isiklikult arvan, et liikmetele on kasulik, kui Tuleva fondid alustavad konkurentsivõimelise teenustasuga. Sellepärast oleme teinud nõukogule ettepaneku hinnata võimalust tuua teenustasu madalamaks kui algul plaanisime: see on ka hea surve Tuleva fondivalitsejale hoida kulud algusest peale nii madalal kui vähegi võimalik.
5. Kas äkki Tuleva (alg-)kapitali panustajad polnud mitte niivõrd mures pensionikogujate heaolu pärast vaid pigem soovisid kerget kasumit teenida uues nišis, kuid ei arvestanud konkurentsiga?
Tuleva algkapitali panustajaid on seni üle 1100 ja tuleb iga päev juurde. Ma ei saa kõigi nimel rääkida, aga julgen öelda, et nende seas on nii neid inimesi, kes tegid kapitalipanuse puhtalt missioonitundest siis, kui Tuleva idee näis paljudele utoopiline, ja samuti neid inimesi, kes on teinud kaalutletud otsuse Tuleva algkapitali raha paigutada pärast seda, kui pankade pensionifondid konkurentsi ootuses indeksifondide turuletoomisest rääkima hakkasid.
Oops, Tuleva on juba ületanud 3000 liikme künnise.
www.tuleva.ee
Kas nüüd on siis fondid varsti tulemas?
www.tuleva.ee
Kas nüüd on siis fondid varsti tulemas?
1,5 kuud möödas aga uut infot pole. Loomulikult peale selle, et lisaks LHV'le on nüüdseks oma indeksfondid välja saanud ka SEB ja Swed.
vilja.uss
1,5 kuud möödas aga uut infot pole. Loomulikult peale selle, et lisaks LHV'le on nüüdseks oma indeksfondid välja saanud ka SEB ja Swed.
Tuleva on nüüdseks täitnud nii 3000 liikme künnise kui ka kogunud kokku vajaliku algkapitali ja töö fondide käivitamiseks käib mitmel rindel. Hetkel on Tuleva fondide registreerimistaotlus Finantsinspektsioonis juba ülevaatamisel, ning nagu ka Henno eespool viitas, siis hetkel on eesmärk fondide käivitamiseni jõuda kevadel.
"Tuleva käivitab tõenäoliselt* madalaimate kuludega pensionifondid Eestis. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi valitsemistasu on 0,34% ja kogukulumäär kuni 0,5% aastas.
Tuleva pensionifondides saavad alates homsest hakata pensioni koguma nii Tuleva liikmed kui ka kõik teised Eesti inimesed, kes teevad kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemakseid."
...
"* Oleme tegelikult üsna veendunud, et Tuleva fondide kulumäär on madalaim. Aga kuna pangad veel ei avalda kogukulu, siis on võimalik, et Swedbanki K1 konservatiivne fond võib olla sama madala või isegi veidi madalama kulumääraga. Usume, et teised pensionifondid on kindlasti kallimad. Kui keegi teab vastupidist, andke meile kohe märku. "
https://tuleva.ee/uudised/tuleva-pensionifondid-alustavad/
Tuleva pensionifondides saavad alates homsest hakata pensioni koguma nii Tuleva liikmed kui ka kõik teised Eesti inimesed, kes teevad kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemakseid."
...
"* Oleme tegelikult üsna veendunud, et Tuleva fondide kulumäär on madalaim. Aga kuna pangad veel ei avalda kogukulu, siis on võimalik, et Swedbanki K1 konservatiivne fond võib olla sama madala või isegi veidi madalama kulumääraga. Usume, et teised pensionifondid on kindlasti kallimad. Kui keegi teab vastupidist, andke meile kohe märku. "
https://tuleva.ee/uudised/tuleva-pensionifondid-alustavad/
Tõepoolest, seal nad on:
https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/kohustuslikud-pensionifondid/
https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/kohustuslikud-pensionifondid/