Leitud FBSt:
" “Terviseandmed on digiloos ju olemas, sinna võiks juurde liita ka näiteks pulsikella andmed. Pole midagi lihtsamat, kui tehisintellekt jälgib ja ütleb, et nüüd peaksid sa tegema näiteks kompleksvereproovi, et saada kinnitust, kas sinu verenäit on läinud paremaks, halvemaks või jäänud samaks. Eriti kui sul on riskipiiril olev verenäit. Selliseid kohti, kus me saame kodaniku vaates asja märksa paremini teha, on meil küll ja veel.”
M. Noormaa, Eesti Päevaleht 20.03 (tasuline)
Loodetavasti ei ole kaugel ka aeg, kui tehisintellekt ennetavalt sekkub, kui ma parajasti hakkan varvast ära lüües valjusti jumalat teotama, paha maitset suus tundes trotuaari äärele sülitama või koguni punase tule alt üle tühja tänava lonkima. Ja üldse… aga selle on mitmedki düstoopiakirjanikud juba ammu enne mind ja palju paremini kirja pannud.
Õrn lootus justkui on, et auväärsel peadirektoril oli ülaltoodud tsitaati sõnastades pisikegi jupike keelt põses."
Ja noh muidugi, tahame ju parimat. Kõik inimese heaks, kõik inimese nimelt. Aga välja kukub miskipärast alati Range Režiimiga Parandusasutus Kõigile.
Terviseandmete kasutamine hetkel kõige aktuaalsem, sest tänu nutikelladele jms. juba väga suur hulk inimesi kogub neid, ilma et selleks peaks eraldi mingeid suuniseid andma.
Aga kuna terviseandmed on eriliigilised, siis see kadalipp nende kasutamiseks isegi riigiasutuse poolt on lihtsalt võimatu nõusolekute küsimise rägastiku tõttu.
Kui andmekaitse ja privaatsus kõrvale jätta, siis objektiivselt häid kasutusvõimalusi oleks rohkem kui küll.
Mulle ikkagi tundub, et kui Kõrge Ametnik tm tuleb tõsimeeli välja mõttega, et inimese terviseseisundit võiks 24/7 monitoorida, siis pole sealt kaugel järgmine samm, et inimese NÕUSOLEKUT ei pea selleks küsima ja sealt edasi on kukesamm mõtteni, et häirete korral tuleks inimene sundkorras arsti juurde suunata, pidevate häirete korral uurida, kas inime ikka peab tervislikest eluviisidest kinni ja vajadusel teda veidi “motiveerida” tervisekindlustusmaksega. Ja sealt veel kukesammuke oleks “häire” korral igaks juhuks politseipatrulli ja kiirabi kohale saatmine. Põrgutee ongi teadupoolest sillutatud hääde kavatsustega ja algab alati esimesest sammust.
Jou, mul pmst poleks midagi selle vastu, tegelikult. KUNI see on minu vaba valik, mitte kohustuslik tärnikesega täidetud väli. JA mul peab olema võimalus seda igal mulle sobival hetkel välja lülitada. Elus tuleb ette olukordi, kus tahaks perekaga suhelda nt vaid andmete- juhiste vahendusel mingi aeg, ja kui olukord normaliseerub, klikk ja kogu jooksev info jälle vaid minu oma.
Mulle tundub, et praktikas on inimese nõusoleku saamine üpris lihtne, kui selle taga on selgelt inimese enda huvidele vastav business case. Inimesed klikivad enda andmete loovutamise päris kiirelt kui nad saavad selle eest midagi kasulikku vastu.
Tervis on lihtsalt selline valdkond, kus enamasti riik paistab olevat murelik lapsevanem, samal ajal kui see osa inimesi, kes peaks muretsema oma tervise pärast, eriti ei hooli seni kuni on liiga hilja.
Teiste sõnadega - business case on raskesti müüdav, sest “korralikum” osa inimestest käib nagunii regulaarselt tervisekontrollis ja ei vaja eraldi monitoorimist ja “mittekorralikum” osa nagunii ei käi ja pole su õpetussõnadest huvitatud. Nõusolekut pigem ei anta, sest sellel nähakse vähe lisandväärtust.
Sellel on väga reaalne väärtus ja business case ja selle kokkuvõtlik nimetus on “insurance premium” (vt ka “tervisekindlustus ainult pulsikellaga”), ja siis mõtle sellele, kui need ideed hakkavad avalikku sektorisse lekkima – no näiteks mõne “suuremahulise projekti raames, mis hoiab riigile miljoneid kokku, mille eest saab preemiaid maksta”. Siin võiks ju isegi AI tööle panna, kes siis inimese elukaart prognoosib mitte sündmuspõhiselt, vaid loetud andmete põhiselt… ja lisaks lahendaks see ära veel kodukontori probleemi kah boonusena, sest personaalmeditsiiniseadmed näitavad kohe ära, kas istud või lamad või hoopis seilad rõõmsalt Tallinna lahel, läpakas süles… tööpõld on lõputu, Draax…
Keegi juuras pädev oskab võibolla kommenteerida, kas põhjuseks, miks tahetakse RAB-i hirmsasti Politseist eraldi hoida ja miks kriminaalmenetluse normid ja nõuded RAB-i seisukohast lausnuhkimistegevuse jaoks mittekuidagi ei kõlba, võiks olla asjaolu, et kriminaalõiguses tuleks järgida süütuse presumptsiooni, seevastu tsiviilõiguses süütuse presumptsiooni järgima justkui ei pea? Teisisõnu, kas võib olla nõnda, et alltoodud eelnõu seadusena jõustudes saab tsiviilõiguse raames “piiramatult kalastada” ilma süütuse presumptsioonita, sh. seda “kalastamist” tehisaru(tuse)ga automatiseerida ning kui tundub et miskit “vist näkkas”, saab alati kriminaalmenetluse algatada ning täpsemalt ja Kafkalikumalt edasi uurida, kas tegelt ka oli alust kriminaalasjaks või mitte? Isegi kui selgub, et tegelikult polnud alust, siis kuna “kalastamine” toimus väljaspool kriminaalõigust, oleme edukalt maskeerinud kriminaalmenetluse esimese faasi formaalsuse abil näiliselt tsiviilõiguslikuks toiminguks ja muutnud süütuse presumptsiooni ning pangasaladuse sisututeks sõnakõlksudeks? Lausnuhkimine maagiliselt JOKK? “Lisaväärtusena” asetatakse kogu elanikkonnale süütuse tõendamise koormus, selleasemel et panna RAB-ile süü tõendamise koormust, st. iga luubi alla sattunud inimene peab ise tõendama, et ta pole kaamel, vältimaks enda suhtes tõsisemaid edasisi õiguste riiveid ja piiranguid - see annab võimaluse kasutada menetlust peamise karistusena, kas ei? Kui nii, siis jõudu tööle, seltsimehed - rahvavaenlaste äratühistamise viisaastakuplaan ootab eesrindlike lüpsjate ja kirglike kalastajate karvaseid rakkus kämblaid! Eelnõu kirjeldus:
Ot, kuidas meil nüüd oli selle viimase Pealtnägija ja 40 milkuga??? Leedukad askeldavad, aga meie? Küsime vana secondhand rondi ostjalt, kust 10 tonna said?
Juura poole jätan kõrvale, aga meenutame, ei selle mõne aasta taguse rahapesu skandaali ajal vaadati ringi, et kes siis peaks riigis selle kontrolli eest vastutama. Avastati, et PPAs on üks väike osakond, kes nagu justkui midagi teeb, aga raha, ressursse ja tähelepanu pannakse sinna siis kui politsei ja piirivalvetööst reede pärastlõunal natuke aega üle jääb.
Siis leitigi, et peaks olema eraldi asutus, ja parem juba Rahandusministeeriumi juurde, sest et raha ju.
Täna küsime seda kasutatud auto ostjalt, kuid arenguruumi absurdi suunas on - nimelt pole kuulda olnud, et keegi kavatseks seda sissetuleku tõendamise 10-tonni-aastas-piiri inflatsiooni akumuleerudes kunagi tulevikus üldse tõsta… mis tähendab ühel ilusal päeval seda, et RAB hakkab uurima, kust sa kiluvõileiva ostmiseks 10 tonna said, bursui?
See post tuletas meelde, uute LS täienduste valguses, et murutraktorit võid nüüd “küla vahel” või ühelt lapilt teisele vedada AINULT TREILA PEAL… avalikule teele sellega minna ei tohi.
Variant 2 - võtad arvele, ülevaatus, kindlustus, värgid-särgid, kõik “nagu päris”. Ja muidugi peab mingi juhtimisõigust tõendav paber ka olemas olema.
Seega, nagu mu kolleegil, kellel on “külaselts” ja “külaplats” mida läbib avalik tee. Ühelt poolelt teisele sõita ei tohi, ainult “käe kõrval lükata” tohib.
Meil, Eesti Vabariigis, on, jumal tänatud KORD majas… mitte nagu siin mingite Italjaanode maal… Riik elab (reg. tasu, riigilõiv, ülevaatus. Kindlustus elab ja maksab makse…)
Suisa parasiidiaiake. Hea, et meie Ametnikud on nii hoolikad ja kõik regimata murutraktoritega mööda avalikke teid kimavad potentsiaalsed liiklusmõrvarid on proaktiivselt ellllimineerinud.
P.S. Ühtlasi ootan pikisilmi, millal tuleb robotmuruniidukite ja robottolmuimejate kohustuslik sund-liikluskindlustuse nõue, sest mine tea, millal mõni robot tarkvarevea tõttu avalikule teele eksib ja kahju põhjustab.
Ma vaatan oma kodu aknast, et omniva palgaline töötaja sõidab oma elektriliikuriga avalikul tänaval minu postkasti juurde ja topib sinna mingeid pabereid. Mulle adresseeritud tiguposti seal muidugi pole, kuid hüva, ma olen harjunud sellega, ma võin need ise postkastist prügikasti tõsta .Sel liikuril pole uksi, kuid suurema vihma eest ilmselt ikka kaitseb.
Ei ole uurinud kas ja kuidas see Eesti seadustega sobitub, kuid riigi-“virma” värk - ju nemad siis võivad
Samas kahju sellest, et omniva on oma e-poega targaks saanud. Veeranduntsist kuldmünti 999,9 prooviga müüvad hinnaga 1250 eurot.
Ei saa enam nii äri teha, et ostad neilt mündi, sõidad Tavidi kontorisse, müüd maha ja kasum tuleb. Kunagi sai …
"Bigbanki üks omanik Parvel Pruunsild esitas telekommunikatsiooniettevõtte Telia vastu hagi ning nõuab nüüd sideandmete ebaseadusliku kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist.
Lisaks soovib Pruunsild Telialt miljon eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks."
Ikka täiesti segi on mindud peast. Et kui soovitakse kontrollide juhtide alkoholijoovet, siis peab ka 5 km enne hoiatussildi välja panema, et joodikud saaks kõrvalteele keerata? Hirmus muretsemine käib, et kurjategijad saaks ikka kurja teha ja Jumala eest, keegi nende õigusi ei kahjustaks. Täiesti segased.
Rohkem nagu filosoofiline küsimus, et kas liiklusjärelevalve eesmärk on absoluutne kontroll ja trahvimine või üldiselt minimaalse ohutuse tagamine.
Argumente võib leida mõlemale poolele, aga kui vaadata, kuhu ja kui kiiresti tehnoloogia areneb, siis sellist riiki ka nagu päris ei tahaks, kus iga ristmiku kohal on droonid ja punase tulega üle tänava minnes leitakse näotuvastusega su nimi ja trahviteade tuleb postkasti.
