Totalitaarne Eesti

Nii oli varem jah, nüüd enam mitte vähemalt minu telefonis.

Ipa tuleb varakult varuda oma elamise jahedasse keldrisse ära: mitu kasti korraga. Siis võtad õhtusöögi kõrvale paar tükki neist ja ei pea muretsema mingi Wolti äppi tingimuste pärast. Õigel varumisel saad selle kraami odavamalt ka, per ühik.
Sama kehtib kõige muu sellise kraami kohta, mis ei rikne kiiresti. Sest sul on oma kodu ja oma kelder. Isegi korteris elades saab sellise võttega hakkama.

5 Likes

Eks sõltub, kuidas üks või teine kontor neid tingimusi tõlgendab. Juhtus ka kolleegil selline lugu, et tellis e-Coopist sinna “toidukappi” igast söögikraami ja miskid õlled. Tööl läks pikemalt, õhtul läheb vennike oma moonakoti järele, aga võta näpust… uks on lukus mis lukus. Oligi sõber “tühja küna probleemi” ees. Ja mis siis selgus… Coop teatas talle tulma näoga, et "kui tellimus sisaldab alkoholi, siis 22.00–10.00 seda kapist kätte ei saa. Seadus olla sihuke.
Eriti pikantseks läheb lugu siis, kui tellid näiteks 21.30 oma kauba ära, maksad ära ja siis e-XYZ KEELDUB seda kohale toimetamast, sest tellimuse täitmise aeg… on peale 22. Oota homseni, sõbrake.

5 Likes

See et ostetakse kõige minevamavat kraami endale varudega, on ju elementaarne. Talupojatarkus, ütles vanarahvas selle kohta.
Suvel kambaga kusagil maakohas olles, mida need woldisõltlased tegema hakkavad- lähim külapood on 10 km kaugusel, lähim linn 15-20 km kaugusel. Teete kivi-paber-käärid, et kes mingi rattalaadse tootega poes ära käib ja seltskonna tellimused täidab ? Autod on ju pähh.

Inimest on maru lihtne laisaks ja mugavaks muuta, kui talle kõik käe-jala juurde tassitakse. Lõpuks jääbki tast nutisõltlane, kes käib ka stal siis kui talle nutitelefon/kell või kodune tehisintellekt seda teatab, sest ta enda aju on juba mõtlemisvõime minetanud.

4 Likes

See on ju umbes sam, et osatad oma õlled kell 21:55 ära, maksad kassas ja hakkad koju minema, siis enne koju jõudmist käsib politsei sul need õlled tagasi poodi hoiule viia?

No kas just politsei, aga poe turvamees. Ma olen sedasi aru saanud, et karistused alkoholiseaduse ärarikkumise eest, müüja kontekstis, on äärmiselt drakoonilised. Seega, kuni pole olnud kohtukeissi ja asja lahti tõlgendatud, siis poed ei võta riski alkolitsentsist üldse ilma jääda + rasvane trahv. Lihtsam on loobuda 1-2 ennast seeneks vihastanud kliendist ja tõlgendada kõiki neid müügipiiranguid võimalikult rangelt ja ahistavalt.

1 Like

Mis on alkoholi müügi ajalise piirangu (kell 22:00 kuni 10:00) kirjapandud “mõte”? See, et isik ei saaks alkoholi tarbida “ohtlikul ajavahemikul”. Seega, kui peale kella 22-te kuller alkoholi kätte ei too või seda jaotuskapist kätte ei saa, siis täidetakse seda piirangu põhimõtet. Vahet pole mis kell see alkohol telliti.

See, kas sellistel totakatel kellajalistel piirangutel on mingi sisuline kasu ka sees, seda peaks eraldi vaidlema, nagu ka seda, et kas igasuguste kapitellimuste veelgi totakamad kellaajalised piirangud on mõistlikud või mitte. Üldiselt peaks olema nii, et need, kes on kroonilise alkoholismi küüsis ja kelle pärast sellised seadused välja mõeldi, need enamasti alkoholi internetist ei telli.

Ideaalühiskonnast on veel puudu ministeeriumi poolt kontrollitud lukuga külmkapp kus tohib õlut hoida. Lukustub kl 22 ja avaneb kl 10. Poest saab õlut osta spetsiaalse külmiku omamise tõendi esitamisel.

6 Likes

Sotsialistlikule parteile oleks see – valitsuse poolt kontrollitud lukuga külmkapp – hea valimisidee.

Mis siis saab kui ma viinapudelit külmkappi ei pane?

Mina mäletan seletuskirjast küll hoopis midagi muud. Piirangu mõte olla, et juba tuure võtvale joomingule ei saaks täiendavat hoogu lisada täiendava joogipoolisega. Lisaks, et inimesed ei satuks juuatäis päi poodi kakerdades kurjategijate ohvriks või siis sooritaks ise õigusvastast tegu mitmesuguseid mootoriga ja mootorita sõidukeid roolides.
Sama mõtet kinnitab ka müügikeeld “ilmsete alkoholijoobe tunnustega isikule”.
Aga mis Tegelikult toimub Ametnku peas, kes selliseid Reegleid Sepistab… see oleks Nobelit väärt teadmine.

Mis nendesse “ilmsetesse joobetunnustesse” puutub, siis oleneb poest. Rimi oli üliagar, paavstim kui paavst ise ja ei jäta iga juhtumit ka oma FB lehel kelkimata. Maximal on “üks seesamune puhai” nkn, on pisikeses maksimas ainult automaatkassad ja üks vene mammi keda huvitab küll kõik muu kui sinu joobetunnus. Tegelikult ei takista ju mitte miski sind ka pärast 22 lähimasse elukohajrägsesse kõrtsi kakerdamast ja seal edasi tinutamast. Kole kallis ei tohiks ka olla, kui tubli krunt juba all on. Seni kuni sa veel enam-vähem jalgel püsid, enam vähem sirgelt ja ümber kokkumata leti juurde suudad liikuda ja niipalju artikuleeritud häälitsusi kuuldavale tuua, et teenindaja aru saab, mida sa soovid, saad sa oma joogi ka üldjuhul kätte. “Elukutseline” suudab ka 3+ promilliga leti juurde suunduda ja vaikides näpuga õllekraani vms. suunas näidata.
NB! Kasiinod on lahti 24/7 ja õlu on seal, ülla ülla, ODAVAMGI Kui kõrtsus.
Ehk peaks üldse “täis peaga” teemasse üle kolima?

Tegu on väga alustrajava juhtumiga Eesti niiöelda inimarengu-edetabelis ja riigi arengus. Sest meil poliitikud ei ole tahtnud seni seadusandluses üldse enesetappu käsitleda. Ei ühel ega teisel moel. Enne II maailmasõda olid meil seadusandluses aga küll vastavad paragrahvid olemas.

Siin saates käsitletakse seda Paul Tammerti caset https://kuku.pleier.ee/podcast/krimiraadio/195960 Tammerti advokaadi vaatevinklist vaadatuna. Päris huvitav juhtum, kus prokuratuur ja kohus on seaduseloojateks hakanud.

Šveitsis Dignitase kliinikus võetakse inimene jutule ainult siis kui ta tõesti niivõrd surmahaige on, et surm on läbi haiguse õige pea kindel. Või siis võetakse inimene jutule, kui ta on lihtsalt liiga vanaks elanud ja teda vaevad parandamatud puhtalt vanusest tulenevad vaevused. Hollandis (või Belgias), kus ka abistatud enesetappu võimaldatakse, on jutule võetud ka isikuid kellel on ka muid põhjuseid enesetapuks.

Tammerti jutum läheb aga sinna valdkonda, et tema teenust kasutades saavad ennast tappa ka need, kes on meditsiinilisest vaatekohast terved. Seega, kuulates seda “Krimiraadio” saadet, siis seal aeti ajakirjanike poolt omavahel segamini eutanaasia, fataalne haigus või lihtsalt enesetapu soov. Ehk siis räägiti saates, et enesetappu võivad sooritada ainult fataalselt haiged inimesed, kuigi reaalselt on seda teenust soovivate ja ka seda saanud inimeste ring palju laiem.

Seega - need, kes niigi ennast ära tapavad, kas neile ei olegi paremat ja inimlikumat võimalust jäetud kui enda mürgitamine, enese üles poomine, väga kõrgelt alla hüppamine, rongi alla jäämine või enda tapmine tulirelva läbi?
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Eraldi huvitav antud juhtumis on see, et kuna Paul Tammertit ei saa karistada enesetapu võimaldamise läbi, siis üritatakse teda karistada majandustegevuse läbi, peaasi, et saaks tüüp igal juhul ära karistatud.

2 Likes

Igasugune eutanaasia ja enesetapp on “lihtsalt enesetapu soov”. Soovil võib olla mitmesuguseid põhjuseid, sealhulgas ka meditsiinilisi. Üleüldse, “meditsiinilisest seisukohast terve” inimene enesetapusooviga on oksüümoron. Enesetapusoov ilma tõsise põhjuseta on kahtlemata meditsiiniline probleem.

To: toonik
Eks see oksüümoron ongi, aga siin tuleb silmas pidada fataalselt lõppevaid haigusi, nagu 4. staadiumi soole- või kopsuvähk, 4. staadiumi melanoom, kiirelt progresseeruv ALS, jne.
Sügav depressioon viib paljud inimesed surma, aga meil pole selleks piisavalt arste ja paljud sellised inimesed ei jõuagi arstile või on selline asi aladiagnoositud - ikka ja jälle tuleb artikkel kellestki, kes on psühhiaatrite juures ravil käinud, aga tapavad ennast sellele vaatama ära. (Muidugi meie ajakirjandus üldiselt põhimõtteliselt keeldub enesetappu, kui surma põhjust, mainimast.)

Tuleb aru saada, et paljud neist inimestest, kes on ennast ära tapnud (ilma kõrvalise abita) ei oleks varem, nende elu ajal, Šveitsi kliinikus üldse jutulegi võetud, sest nad oleks kliiniku nõuetele vastavalt piisavalt meditsiiniliselt “terved”.

Meil on meditsiiniline probleem siis, kui inimene on saanud erialaarstilt vastava diagnoosi ja keda ravitakse või “ravitakse”. Need kes ilma diagnoosi omamata end ära tapavad, ei ole meditsiiniline probleem haigekassa kulude mõttes.

On ikka. Nii CO kui N on meil minu teada piiranguteta vabamüügil. Mõlemad on valutud ja absoluutselt surmavad õige manustamise korral.
Mitte nii vabal müügil, aga äärmiselt lihtsasti kättesaadavad on ka igasugu fentanüülid ja muud preparaadid. Võtad mingi “vana narkari topeltdoosi” ja… ilusaid unenägusid, kohtume teises ilmas.

To: Offf.
Oled sa ikka kindel, et sa suudad neid aineid õigesti doseerida, õige seadeldise ehitada ja surm on alati garanteeritud ja see on valutu ning kiire? Mina selles nii kindel ei ole.

Pole ka teada, kas Tammerti kliendid piinlesid või mitte. Teatavasti üks neist jäi ellu, kuna balloonis lõppes gaas, ja ta andis Tammerti kohtusse, sealt kogu see asi üldse politseiuurimise alla sattuski.

Šveitsi Dignitases on kindlasti asi paremini läbi mõeldud ja katsetatud. Nemad kasutavad mingeid vedelikke, mis sisse juuakse. Kindlasti inimlikum variant, kui endale mingit fentanüüli üldoosi koguses sisse süstida.

Mis seal “doseerida”. CO ei tekita “lämbumistunnet” (erinevalt CO2-st). Lisaks on tal uimastav toime. Lämmastikuga sama lugu. Veel üks võimalik variant on N2O ehk “naerugaas”.
See on õhust raskem. Lased vanni täis ja… Või N2O + NO2
Üldiselt, ära lämbuda on väha väga lihtne, sest meie retseptorid suudavad ainult CO2 liiale reageerida. Aga mitte O2 puudusele, Kui O2 või sisse hingatav gaas asendada millegi muuga, siis kaob teadvus kiirelt, 10-20 sekundi jooksul. Enamik inimesi ei saa arugi, et “midagi on valesti”.
NB. Statistika järgi on järgmine kõige kindlam vahend sileraudne jahipüss (98,midagi tõenäosus). Aga edasi vast uurib igaüks juba ise, et mismoodi, kuidas, millega kõige mugavamalt, millega kõige kindlamalt jne.
Meil on miskipärast mingi imelik sotsiaalne stigma sedasorti teabe levitamise koha pealt, kuigi minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks IGASUGUNE faktiline teave (mis pole just “delikaatsed isikuandmed” või ametliku taseme salajane teave) olema vabalt kättesaadav… alates “kuidas ennast ära tappa” kuni “kuidas kodus lõhkeaineid valmistada”. Sest keegi ju ei SUNNI sind ennast ära tapma või rikkuma seadust lõhkeianet valmistades.

Vaata et süüdistust ei saa tervishoiualaste nõuannete litsentsita jagamises;)

3 Likes

Eutanaasia või assisteeritud enesetapu seadustamine ei liigu eriti edasi, sest see ei müü poliitiliselt ja ei too hääli.

No upside, much downside.
Mõistlikud inimesed, kes seda printsiibis toetavad, on sel teemal üsna vaiksed (isegi kui neid on enamus), aga vastased on väga häälekas vähemus religioosselt ära tinistatuid. Seda arutelu avalikkuses on poliitikul keeruline võita, nii et lihtsam on selle teemaga mitte tegeleda.
Veidi sarnane homoabielude küsimusega, selle erinevusega, et homoabielude toetajad olid enamasti noored inimesed ja ka meediapildis aktiivsed, mis veidi seda arutelu tasakaalustas.

Seadusandlikult läheks eutanaasia seadustamine ilmselt samamoodi kui homoabieludega läks - tohutult palju möllu ja kriitikat enne seaduse vastu võtmist, aga väga suur vaikus pärast seadustamist. Seda lihtsalt seetõttu, et see on selline teema mis 98% ühiskonnast isiklikult kuidagi ei puuduta, neile mingeid kohustusi ei pane ja tegelikult pole mingit suurt põhjust selle vastu protestida. Kui keegi tahab oma elu päriselt kannatuste kergendamiseks lõpetada, siis nende teemadega tegelevad arstid-professionaalid, mitte meedia.

1 Like