-- Praegune seadusandlus kohustab lapsevanemaid a) valima lapsele perearsti b) näitama last perearstile 1x kuus, kuni lapse aastaseks saamiseni.
-- Perearst kuulab, mõõdab, kaalub, vaatab, uurib. Vajadusel teeb proovid.
-- Mitte kui ükski hui ei ole eales tundnud huvi a)kus perearst andmeid hoiab b)kas andmed on usalduaväärsed.
-- Kui sotsiaalkomisjonis keegi ärkas, või ärkas kellelgi südametunnistus, siis nad on vales kohas töötmas või nad saavad palka sita töö eest. Rääkigu asjasse pühendatud katusorganisatsioonidega. Tehku selgeks valdkonna olemuse, mida nad kureerima peavad.
-- On täiesti normaalseid peresid, kes pole peale lapse sündi perearstile last näidand. Laste esimese eluaasta kasvu- ja kaalukõverad on väga olulised pediaatrite ja arstide haigusstatistika määramisel. Muud lahendust neid koguda ei ole võimalik. Tsahkna jutt, toksime neib veebi kaudu sisse on ilus, aga mõttetu unelm.
-- Eestis puudub hea laste füüsilise arengu (tervete või perearsti juures harva käivate) statistilised andmed. Haigete lastega on kõik jonksus - perearstide infosüsteemid ja haiglate infosüsteemid on seda lademes täis.
-- Teema on oluline, kuid leheruumi on vähe, et seda süvitsi katta. Seepärast ka sellised helded killud a la "ei käi? Emapalk ära võtta!" Kuigi, ma ei välistaks, et seda mõeldi kabinetivaikuses tõsimeeli sunnimeetodina.
-- Esimene asi, mida meile sünnitusmajas perearsti valimisel öeldi, ma kordan üle ESIMENE - veenduge, et teie perearst teeks koduvisiite. Perearstidel pole ressurssi (ajalises mõttes) koduvisiite teha. Seda teavad sünnitusmajad, seda teavad meditsiiniga igapäevaselt tegelevad. Jäi sügav mulje, et seda ei tea seadusloome arendajad või nad usvad, et see on mõne paberi ja määrusega lahendatav.
-- Nii nagu sünnitusmajas lubati, tuli nädala sees koduvisiidile õde, vaatas üle, hindas, küsis, rääkisime - meeldiv oli. Rohkem polnud vaja.
-- Neid alla aastastele (nataalne vist?) pakutavaid teenuseid on nõrkemiseni - perekoolid, harjutused, massaaž, rütmika, suures vannis ujutamise õpetus kodus jne. Siin on trobikond võimalusi avastada, fikseerida, tuvastada, märku anda.
-- Probleemiks jäävad need, kes ei käi kuskil. Aga probleemiks on ka need, kes käivad. Meil oli näiteks rühmas alla kahene, kellel oli hambas ,või lausa hammastes, auk (augud) kommisöömisest.
-- See süsteem toimib, küsimus on, miks andmekogumisega varem ei tahetud tegeleda? Mida peavad tegema need, kes on juba kogunud? Siin kohe lendab AKI peale oma eksistentsi tõetama.
-- Regasin lapse Tallinna registrisse. Tund pärast saatmist heliseb telefon. Ametnik teiselpool toru teatab, et lapse ema pole nende registris. Ei peagi olema. Öeldi, et nad ei saa nii regada, punnimise peale lubas sotsametnikud koju saata, kuna neil on kahtlus, et laps ei ela emaga. See oli periood, kus Tallinn vägisi tahtis, et kõik regaksid ennast elanikeregistrisse, maksutulu tõuseb. Kuna naine ei ole siin kirjas, siis jäime Tallinna sünnitustoetusest ilma vms. Mul oli sel hetkel niigi kopp ees, peale sellist steitmenti ma saatsin venna eriti kurjalt per*e, viisakalt küll. Võeti seisukoht teatavaks, kõne lõpetati, regati ära. Maitse jäi kauaks suhu.
-- Varem või hiljem muutub ametnik täpselt selliseks nagu määrustikud nõuavad ja ülemused käsevad, aga mitte enam. Probleem on püsti, aga meil toimib suurepäraselt vastav süsteem. Andmeid on vaja koguda, kokku korjata, reglementeerida kogumist nii et nad oleksid usaldusväärsed. Probleemiks jääb alati mitte aktiivsed vanemad, kas siis omas tahtest, sotsiaalsest taustast- või materiaalsest võimalusest lähtuvalt. Probleem on üleval, aga see on ka teisiti juba praegu lahendatav.
Tüüpiline outcome, kui su tehtav töö ja selle eest saadav tasu omavahel mitte mingisugust seost ei oma.
puhk, üldiselt omab töö ja selle eest sadav tasu üllatavat korrelatsiooni, mida lihtsam ja lõbusam seda paremini tasustatavam, mida raskem nürim ja vastikum seda viletsamalt tasustatavam :)
Sattusin peale reedel raadiosaatele nimega "Vastasseis" kus siis räägiti nondest DASA'dest. Partokraatiat esindas seal PE Rummo, kel olid demokraatia ja partei suhtest selline arusaam justkui demokraatia ei saagi eksisteerida ilma või väljaspool parteideta. Partei = demokraatia. Seega nsvl oli ikka läbi ja lõhki demokraatlik riik - ei saanud ju seal ilma partei toeta sammugi astutud.
Peaks haakuma Pealiku esialgse teemakäsitlusega. Kohtu poolt süüdimõistetud kasupere vanemate valguses on välja ilmunud mõned muud markantsemad juhtumid. Kõnealune lugu on kirjutatud võtmes prooviti, õnnestus, laieneti, pühenduti ainult asenduspere funkrsioonile, ametnikud nägis võimalust ja kasutasid oma võimu asja edasi arendamiseks. Hiljem selgus, ametnikud olid kasuperesse sotsiaalseid raskeid lapsi suunanud ning vanematelt jah saanud lühikese mõtteaja pakkumisega. Teema on hell ja asendusperede ning lastekasvatamise osas omab igaüks arvamust, kuid palve oleks mitte demagoogiasse sattuda.
Kasuperest viidi viis last ja algatati kriminaalmenetlus piinamises
Kasuperest viidi viis last ja algatati kriminaalmenetlus piinamises
Veel üks juhtum:
Kohus eraldas kuus väikelast töötutest vanematest kaheks aastaks
3-päevane imik võeti emalt sünnitushaiglas tingimusega, et ema leiab kahe aasta jooksul töö, siis saab lapsed tagasi. Täiesti absurdne riik, kus äsjasünnitanud emale heidetakse ette hetkel mitte tööl käimist.
Samuti, nagu tavaks saanud, keelatakse vanematel äravõetud lastega kohtuda, eraldatakse neid üksteisest, pannakse võõrkeelsesse keskkonda jne. Ikka parema "Euroopa Liidu inimese" kasvatamise nimel?
Üks seletus võib muidugi olla, et keegi kuskil saab äravõetud laste eest hooldajatoetust. Sellisel puhul on 6-lapseline pere lausa jumala õnnistus?
Kohus eraldas kuus väikelast töötutest vanematest kaheks aastaks
3-päevane imik võeti emalt sünnitushaiglas tingimusega, et ema leiab kahe aasta jooksul töö, siis saab lapsed tagasi. Täiesti absurdne riik, kus äsjasünnitanud emale heidetakse ette hetkel mitte tööl käimist.
Samuti, nagu tavaks saanud, keelatakse vanematel äravõetud lastega kohtuda, eraldatakse neid üksteisest, pannakse võõrkeelsesse keskkonda jne. Ikka parema "Euroopa Liidu inimese" kasvatamise nimel?
Üks seletus võib muidugi olla, et keegi kuskil saab äravõetud laste eest hooldajatoetust. Sellisel puhul on 6-lapseline pere lausa jumala õnnistus?
suffiks
Kõike on vaja reguleerida, kontrollida, suunata, korrigeerida, arutada, analüüsida. Tulemuseks on see, et riigiaparaat on selliseid inimesi tänaseks täis. Kuna riik on laias laastus "valmis" ehk suurte, eksistentsiaalsete probleemide asemel on terve ports "esimese maailma probleeme", siis on keskkond väga sobiv selliste ametnike talendi esilekerkimiseks.
Jah. Ülikonnas keha on esiplaanil. Riigi esimesel arengufaasil oli ülikonnas keha vajalik põhimõtteliste otsuste tegemiseks, reformide tegemiseks ja tõeliseks ametnikutööks - liitumiseks/integreerumiseks EL/NATO/jm institutsioonidega. Kuid põhimõttelised otsused, reformid ja integreerumine institutsioonidesse on toimunud. Küsimus on et mis edasi? Mis saab ülikonnas kehast nüüd? Tavaliselt kui maja on valmis, siis maja ehitaja tõmbub tagasi ja laseb pererahva tegutsema ja oma elu elama. Ta ei jää perimeetrisse kogu ülejäänud ajaks tuterdama et pidevalt kõpitseda, värvida, midagi kohendada. Ülikonnas keha peab jätkuvalt pildil olemise õigustamiseks leidma mingi kondi mida järada või tõmbuma tagasi. Üks olulisemaid probleeme mis ma Eestis näen on see, et linnad kus pole riigi valgekraesid (Eesti ex-Tallinn ex-Tartu), ei arene. Vt: Julm statistika paljastab Eesti linnade (taand)arengu. Kui ülikonnas keha oma jätkuvat eesplaanil figureerimist tahab õigustada, siis palun leida lahendus sellele probleemile. Ootan suure huviga.
Siin kahjuks need tohutu ambitsiooni kuid keskpärase ajupotentsiaaliga inimesed ei ole üldse abiks. Reguleerimine, kontrollimine, suunamine, korrigeerimine, arutamine, analüüsimine ei lahenda probleemi kui ajusid pole.
stigheide
Sattusin peale reedel raadiosaatele nimega "Vastasseis" kus siis räägiti nondest DASA'dest. Partokraatiat esindas seal PE Rummo, kel olid demokraatia ja partei suhtest selline arusaam justkui demokraatia ei saagi eksisteerida ilma või väljaspool parteideta. Partei = demokraatia. Seega nsvl oli ikka läbi ja lõhki demokraatlik riik - ei saanud ju seal ilma partei toeta sammugi astutud.
Nõukogude liidus olnud kompartei pole võrreldav demokraatlike riikide parteidega, seega selline võrdlus on väär.
Demokraatlikes ühiskonades on poliitika meeskonnatöö ning üksikud hundid kaovad areenilt. Poliitika tegemine eeldab sarnaselt mõtlevate inimeste kokktulekut, koostööd, liitlaste leidmist, kompromisse. Eesmärk on saada võimule. Paratamatult kooruvad niivisi välja poliitilised parteid. See on nagu loodusseadus. Parteide alternatiiviks peetakse nn. kodanikuühiskonda (vabaühendusi, mittetulundusühinguid), kuid paljud sellise ideoloogia kandjad ei anna endale aru, et kui ühiskonnas likvideerida parteid, siis osad vabaühendused või mittetulunudusühingud hõivavad pardeidest vabaks jäänud kohad ning muutuvad ise parteideks.
Seega, parteidevastase võitluse asemel tuleks pidada võitlust parteide sisemise demokraatia ning läbipaistvuse nimel. Või kui ühiskonnas on mingi nišš, mida olemasolevad parteid ei täida, siis on võimalus tekitada sinna uus partei.
ilus kokkuvõte
http://uudised.err.ee/index.php?06241359
http://uudised.err.ee/index.php?06241359
Mille poolest siis tänapäevased parteid erinevad nsvl aja komparteist? Partei sisuline eesmärk on ju sama - saada võimule ja tagada oma eelistatud liikmetele hea ärolemine ja sissetulek - sama mis nõukaaja kompartei.
to: stigheide. Esmalt juba selle poolest, et tänapäeva parteid on sunnitud tegutsema ühiskonnas, kus neid - parteisid - palju on. Parteisid tekib juurde, nad kaovad, nende sees tekivad uued fraktsioonid (näiteks kampsunid), liikmed lahkuvad mujale (näiteks keskerakond) jne. Nõukogude liidu kompartei oli sisuliselt maffia, kus eel-loetletud omadused puudusid. Nõukogude liidu ajal see maffia tekitas ka "valimissüsteemi", mis tagas selle maffia ainuvõimu, mis sest, et kõikjal kõlasid ilusad demokraatlikud loosungid. Ja see maffia oli ühtlasi ka ususekt.
Sry aga ka kompartei siseselt käis samasugune võimuvõitlus.... pagunite ja mittepagunite vahel jms. Ka praegugi võime tõmmata parelleele partei ja ususekti vahele. Kaugel see maffiavõrdluski on. Ka praegu püüavad olemasolevad parteid - riigikogus olevad igasuguste võtetega oma üleolekut põlistada - tehes uutele tulijatele poliitikasse sisenemise äärmiselt raskeks - seda eriti finantsilise poole osas (uue konkurendi ilmumisel ilmutavad vanad olijad üllatavat koostöövõimet uue tulija vastases tegevuses). Praegune valimissüsteemgi tagab nö maffia (olemasolevate parteide) ainuvõimu. Ka praegu on nii et oled parteis - saad osa riigi poolt pakutud hüvedest - ei ole - siis ei saa. Mille pärast siis valdade, koolide, maakondade jms juhtide maailmavaade muutub (saabub kirgastumine) ja nad tunneved et kas peavad partei liikmeks astuma või parteid vahetama. Olemasolevaid parteisid ei huvita demokraatia vaid võim. Olemasolev keskkond - mitmepartesüsteem - on lihtsalt väike tagasiminek - kuid ome senise tegevusega on parteid ilmselgelt näidanud et oma unistustes oleks nende positsioon sama mis komparteil nsvl's.
ERR artiklist: ""Parteid ei esinda rahva tahet ega kandu edasi spontaansete rahvaliikumiste turjal - kuigi nad üritavad sellist muljet jätta -, vaid nende ladvikud loovad otsuseid ning orkestreerivad ja manageerivad siis rahvaliikumisi, mis neid otsuseid just nagu "toetavad"," sõnas Viik."
Et siis on olemas järjekordne onkel välja ilmunud, kes TEAB täpselt, mis asi see on, mida "RAHVAS TAHAB". Keskerakond näiteks väidab kogu aeg, et "rahvas toetab" seda või toda, oma retoorikas.
"Tallinna ülikooli filosoofiaprofessori Tõnu Viigi hinnangul kehtib Eestis juba kümmekond aastat parteide võim, kus poliitilised otsused ei kujune enam alt üles ja erakonnad toimivad nagu riigiaadli kartellid, mis oma liikmete võimu kindlustavad."
Ehk siis, parteilist süsteemi materdama ollakse varmad, aga asemele midagi konkreetset ja arusaadavat ei pakuta.
Ma olen sellega täiesti päri, et võimulolevad parteid on kartellistunud, aga ma ei näe varianti, et selle olukorra likvideerimiseks saaks luua mingi absoluutselt teistsuguse poliitilise süsteemi, kus parteisid enam poleks.
Et siis on olemas järjekordne onkel välja ilmunud, kes TEAB täpselt, mis asi see on, mida "RAHVAS TAHAB". Keskerakond näiteks väidab kogu aeg, et "rahvas toetab" seda või toda, oma retoorikas.
"Tallinna ülikooli filosoofiaprofessori Tõnu Viigi hinnangul kehtib Eestis juba kümmekond aastat parteide võim, kus poliitilised otsused ei kujune enam alt üles ja erakonnad toimivad nagu riigiaadli kartellid, mis oma liikmete võimu kindlustavad."
Ehk siis, parteilist süsteemi materdama ollakse varmad, aga asemele midagi konkreetset ja arusaadavat ei pakuta.
Ma olen sellega täiesti päri, et võimulolevad parteid on kartellistunud, aga ma ei näe varianti, et selle olukorra likvideerimiseks saaks luua mingi absoluutselt teistsuguse poliitilise süsteemi, kus parteisid enam poleks.
Millegipärast sellised onklid, kes TEAVAD TÄPSELT, mida "rahvas tahab", pesitsevad just Tallinna Ülikoolis.
To: stigheide, aga paku siis mingi omapoolne lahendus välja, tore oleks kui see oleks ka lahendus, mis võib reaalselt ja pikaajaliselt toimida.
To: stigheide, aga paku siis mingi omapoolne lahendus välja, tore oleks kui see oleks ka lahendus, mis võib reaalselt ja pikaajaliselt toimida.
Ma ei ole parteide vastu. Minu probleem on pigem selles kuidas tagada et parteid oleks moodustunud ideoloogilisel (mitte pragmaatilisel alusel) ja kaitsevad esmajoones valijate (mitte iseenda või rahastajate) huve. Ideoloogia osas mulle meeldiks see et parteiliikmete osa oma ühiskondliku tegevuse finantseerimisel oleks suurem - igakuine liikmemaks peaks olema ikka tunduvalt suurem - näiteks 10 euri kuus. Kartellide vältmiseks võiks riigikogu valimiskünnise madalamaks tuua (meil ei ole enam vajadus riigi tasemel selliste kiirete ja kardinaalselt olukorda muutvate otsuste järele - iga otsus tuleks ikkagi eelnevalt võimalikult laia ühiskondliku toetuse leidma). Ja lisaks - näiteks vätimaks olukorda kus üks partei saaks riigikogus üle 30- 50% häältest võiks muuta valimiskorda et hääled mis ületavad seda piiri läheks automaatselt väiksematele parteidele:).
stigheide
Mille poolest siis tänapäevased parteid erinevad nsvl aja komparteist? Partei sisuline eesmärk on ju sama - saada võimule ja tagada oma eelistatud liikmetele hea ärolemine ja sissetulek - sama mis nõukaaja kompartei.
Sele poolest, et kompartei nõuka ajal ellimineeris kõik muud konkureerivad parteid, saavutades konkurentsieelise teiste parteide hävitamisega, seda tänapäeval ei praktiseerita, ning konkurentsieelis tuleb ideede paremuslikusest teiste parteide ees.
Kas need, kes soovivad erakondade riikliku rahastamise lõpetamist ikka mäletavad mis diile tehti ajal, kui rahastamine sõltus täielikult eraannetustest?
Anname pätile parem raha niisama - muidu hakkab nagunii varastama? See oli see mõte või?
ttrust: Parteisid tekib juurde, nad kaovad, nende sees tekivad uued fraktsioonid (näiteks kampsunid),..
minu mälu järgi lasid kampsunid äraostmatud sauna, aga nood ronisid lavale, vaatamata hoiatavale vanasõnale.
kastutades sinu lauset, parteisid tekib juurde, nad kaovad (kompartei, koonderakond) nende sees tekivad uued fraktsioonid (näiteks reformierakond),seega su väide on tõe kriteeriumi - praktika poolt tõesti kinnituse leidnud.
arvan, et rahulduda maksumaksja ja kodaniku tasandil vaid positiivse tõdemusega, et teisitimõtlejaid ja konkureerivaid parteisi hetkel veel füüsiliselt ei ellimineerita on väga madala lati alt läbi jooksmine.
5% künnis või raha jagamine riigieelarvest vaid parlamendis esindatud parteidele(sest vaid riigikogus esindatud kooslused teavad läbi partiesõduritest mehitatud sihtasutuste tuleviku teed demokraatia arendamiseks) on rohkem selline vaimsel tasandil konkurentide kõrvaletõrjumine.
minu mälu järgi lasid kampsunid äraostmatud sauna, aga nood ronisid lavale, vaatamata hoiatavale vanasõnale.
kastutades sinu lauset, parteisid tekib juurde, nad kaovad (kompartei, koonderakond) nende sees tekivad uued fraktsioonid (näiteks reformierakond),seega su väide on tõe kriteeriumi - praktika poolt tõesti kinnituse leidnud.
arvan, et rahulduda maksumaksja ja kodaniku tasandil vaid positiivse tõdemusega, et teisitimõtlejaid ja konkureerivaid parteisi hetkel veel füüsiliselt ei ellimineerita on väga madala lati alt läbi jooksmine.
5% künnis või raha jagamine riigieelarvest vaid parlamendis esindatud parteidele(sest vaid riigikogus esindatud kooslused teavad läbi partiesõduritest mehitatud sihtasutuste tuleviku teed demokraatia arendamiseks) on rohkem selline vaimsel tasandil konkurentide kõrvaletõrjumine.
Fakt on see, et erakond peab kuskilt raha saama. Vanasõna ütleb, et "kes maksab, see tellib muusika". Kui maksjateks on suured eraettevõtjad, siis ei pruugi see muusika paljudele meeldida.