Aimar, ma pidasin silmas neid autosid, millega Pirita teel sõideti ja siin-seal mere ääres tormi vaatamas käidi, mitte neid, mis katuseni vees istusid.
Nagu sii eespool keegi märkis: ØMõnus soolapesu, küll see teeb mootorile ja plekile ikka head...Ø Väidaks, et samasuguse soolapesu saab maanteel mõne rekka järel sõites.
to: ziff
.. aga kas sa käid talvel vabast tahtest mõnel rekkal järel sõitmas?
Pirita teel sõitmine polnud tõenäoliselt jah just midagi hullu, kuid autoga Merivälja muulile või otse randa sõitmine ei tundu küll eriti mõistliku käitumisena.
.. aga kas sa käid talvel vabast tahtest mõnel rekkal järel sõitmas?
Pirita teel sõitmine polnud tõenäoliselt jah just midagi hullu, kuid autoga Merivälja muulile või otse randa sõitmine ei tundu küll eriti mõistliku käitumisena.
njah, inimesed lähevad massiliselt randa tormi tsekkima, kus torm olevat "ajaloo v6imsaim" ja siis nagu ei suuda selle peale tulla, et 2-3m yle veepinna on nande talvekartulile liig?
sub560, ega ma niisama vabast tahtest rekkaid jälitamas ei käi. Aga kui Sa vähemat korra oled talvel Tallinnast Tartusse või vastupidi sõitnud, siis peaksid vihjest aru saama küll. Kui aga talvisel ajal maaneele pole sattunud, siis on muidugi iseasi :)
ziff, minu meelest hakkavad autod rohkem tagaotsast, s t iseenda üleskeerutatud soolast, roostetama. Ninast hakkavad kivikeste jälgedest. IMO
EPL: "Kindlustus ei pea üleujutust loodusõnnetuseks" ...
sellest tuleb veel suur ralli, IF hakkab kliente kaotama, samas on IF tavalepingus tõepoolest sees punkt, mis ei loe üleujutust kindlustusjuhtumiks. Huvitav kui paljud inimesed vaevuvad lepingut üldse kaasa mõeldes läbi lugema? Kui lepingus oleks sees nt. omavastutus 100%, kui paljud sõlmiksid lepingu? Pakun et mingi osa kindlasti;)
sellest tuleb veel suur ralli, IF hakkab kliente kaotama, samas on IF tavalepingus tõepoolest sees punkt, mis ei loe üleujutust kindlustusjuhtumiks. Huvitav kui paljud inimesed vaevuvad lepingut üldse kaasa mõeldes läbi lugema? Kui lepingus oleks sees nt. omavastutus 100%, kui paljud sõlmiksid lepingu? Pakun et mingi osa kindlasti;)
Inimesed ei loe lepinguid sest isegi kui leiad sealt midagi mis sulle ei meeldi siis mis sa teed? Ütled kindlustusele et tehke see punkt palun ringi? Võibolla tõesti kui kliendiks on firmajuht kes kindlustab parajasti sadade miljonite väärtuses tootmishooneid. Aga mitte suvaline eraisikust klient kes kindlustab oma poolemillist maja või sajatuhandest autot.
Mul on näiteks eluaseme laenu lepingus ka sees punkt mis kohustab mind taastama korteri turuväärtuse juhul kui see peaks langema. No ma siis küsisin pangalt et kuidas nad seda ette kujutavad kui näiteks eluasemeturg poole võrra odavneb, et kas ma pean siis hakkama tugioste tegema, et oma korteri turuväärtust taastada?
Aga noh, eks ma lõin lihtsalt käega ja kirjutasin alla. Mis vahet seal on, kõikidel pankadel samamoodi enamvähem ja laenu oli vaja.
Mul on näiteks eluaseme laenu lepingus ka sees punkt mis kohustab mind taastama korteri turuväärtuse juhul kui see peaks langema. No ma siis küsisin pangalt et kuidas nad seda ette kujutavad kui näiteks eluasemeturg poole võrra odavneb, et kas ma pean siis hakkama tugioste tegema, et oma korteri turuväärtust taastada?
Aga noh, eks ma lõin lihtsalt käega ja kirjutasin alla. Mis vahet seal on, kõikidel pankadel samamoodi enamvähem ja laenu oli vaja.
kinnisvara teemast :d
http://www.epl.ee/artikkel_282391.html
http://www.epl.ee/artikkel_282391.html
Kui soetada kinnisvara pangalaenuga finantseerides, siis on eluaseme kindlustus kohustuslik. Siis ei jää küll muud üle kui alla kirjutada.
CharlieF, kes sunnib Sind just nimelt IF-is kindlustuslepingut sõlmima? Viimati kui ma vaatasin, oli meil ka muid kindlustusselte, kusjuures nii imelik kui see ka ei ole, on neil tingimused erinevad. Aga selleks tulebki üldtingimused jms. läbi lugeda. Tüütu, aga pikemas perspektiivis kasulik.
ega keegi ei sunnigi, ei sunni üldse kindlustust tegema;) Aga nähes praegust olukorda, võib järeldada, et on kaks varianti:
A- kindlustad eluaseme kõikide riskide vastu ja maksad end ogaraks(see ei taga ikkagi sajaprotsendiliselt hüvitise saamist, sest alati võidakse leida põhjus mitte maksta)
B- Jätad eluaseme kindlustamata ja kogud raha võimalike kahjustuste remondiks tulevikus (jäävad ära igasugused vaidlused kindlustusfirmadega, samuti kindlustuslepingute deifreerimine juristide abil) Kogutava raha võid siis näiteks investeerida vahenditesse, millest on võimalik seda kiiresti kätte saada.
PS: lugesin just eile üht huvitavat laenukindlustuslepingut, kui jõudsin peatükini mis käsitlesid juhtumeid mis hüvitamisele ei kuulu, oli ka selge, et lepingul pole mõtet. Sest kui oli olemas mingi risk, siis kindlustus seda ei käsitlenud kindlustusjuhtumina. Näiteks kui tegeled mingi riskantse harrastusega(langevarjuhüpped nt.), Kui suguvõsas on mingi pärilik haigus, mille tõttu ka sina kõrvad pea alla võid panna; lisaks kui viibid sõidukis, mida juhtis lubadeta või kerge promilliga juht (seega, kui nt. linnaliini bussijuht on kerge auru all, mida on juhtunud); samuti ei käsitleta kindlustusjuhtumina välismissioonidel hukkunud kaitseväelasi; kui rahvarahutuse käigus virutatakse sulle kivi otsaette(no mingi Lihula laadne sündmus), siis peseb kindlustus oma käed puhtaks;). Kokkuvõtteks, tasub end kindlustada siis, kui mingit riski pole, aga mille kuradi pärast ma peaksin end sel juhul üldse kindlustama???
A- kindlustad eluaseme kõikide riskide vastu ja maksad end ogaraks(see ei taga ikkagi sajaprotsendiliselt hüvitise saamist, sest alati võidakse leida põhjus mitte maksta)
B- Jätad eluaseme kindlustamata ja kogud raha võimalike kahjustuste remondiks tulevikus (jäävad ära igasugused vaidlused kindlustusfirmadega, samuti kindlustuslepingute deifreerimine juristide abil) Kogutava raha võid siis näiteks investeerida vahenditesse, millest on võimalik seda kiiresti kätte saada.
PS: lugesin just eile üht huvitavat laenukindlustuslepingut, kui jõudsin peatükini mis käsitlesid juhtumeid mis hüvitamisele ei kuulu, oli ka selge, et lepingul pole mõtet. Sest kui oli olemas mingi risk, siis kindlustus seda ei käsitlenud kindlustusjuhtumina. Näiteks kui tegeled mingi riskantse harrastusega(langevarjuhüpped nt.), Kui suguvõsas on mingi pärilik haigus, mille tõttu ka sina kõrvad pea alla võid panna; lisaks kui viibid sõidukis, mida juhtis lubadeta või kerge promilliga juht (seega, kui nt. linnaliini bussijuht on kerge auru all, mida on juhtunud); samuti ei käsitleta kindlustusjuhtumina välismissioonidel hukkunud kaitseväelasi; kui rahvarahutuse käigus virutatakse sulle kivi otsaette(no mingi Lihula laadne sündmus), siis peseb kindlustus oma käed puhtaks;). Kokkuvõtteks, tasub end kindlustada siis, kui mingit riski pole, aga mille kuradi pärast ma peaksin end sel juhul üldse kindlustama???
Päris huvitav, kuidas IF nüüd reageerib, kas tõesti jäetakse tasumata orkaanikahjud ja võetakse saadakse ilmselt üsna negatiivne löök imagole või siiski tullakse klientidele vastu ja tasutakse.
CharlieF,
lihtsameelsete lõks on see kindlustus alati olnud, hea PR. Võiks ju teada, et kindlustada saab vaid ja ainult levinud ja tõenäosusteooriale alluvate juhtumite vastu kui tõenäosus on reaalselt mõõdetav. Siis odavalt. Kallilt saab kõigi vastu. Probleem tundub olevat selles, et tavarahvas ei jaga hästi matemaatikat :-)
KL,
kohtujuhtum. Vaja teha ühishagi ja tõestada kohtule, et üleujutus oli tingitud tormist ja ainult tormist. Peaks olema suht lihtne. 1000 majaomanikku saab juba selise papi koku, et ka IF'i advokaadid painduvad.
lihtsameelsete lõks on see kindlustus alati olnud, hea PR. Võiks ju teada, et kindlustada saab vaid ja ainult levinud ja tõenäosusteooriale alluvate juhtumite vastu kui tõenäosus on reaalselt mõõdetav. Siis odavalt. Kallilt saab kõigi vastu. Probleem tundub olevat selles, et tavarahvas ei jaga hästi matemaatikat :-)
KL,
kohtujuhtum. Vaja teha ühishagi ja tõestada kohtule, et üleujutus oli tingitud tormist ja ainult tormist. Peaks olema suht lihtne. 1000 majaomanikku saab juba selise papi koku, et ka IF'i advokaadid painduvad.
priitp, mõistlik mõte. Lisaks tooks see ühishagi veel rohkem negatiivset IFi imagole, seega ilmselt oleks nad valmis kohtuväliseks leppeks kiirelt.
Ergoga on lihtne. Seal on üks termin - loodusõnnetus ja selle alla käib nii torm kui üleujutus.
CharlieF, õpeta teistele kah kuhu saaks raha nii koguda, et kohe kui vaja, saaks raha oma mahapõlenud villa taastamiseks välja võtta, ...ja see raha on ikks selleks X-päevaks kindlasti kasvanud.
Teises lõigus toodud näited tunduvad õiged olevat ja seepärast W.Buffetki omab kindlustuse aktsiaid ;-) Heategevusega ei taha keegi tegeleda.
CharlieF, õpeta teistele kah kuhu saaks raha nii koguda, et kohe kui vaja, saaks raha oma mahapõlenud villa taastamiseks välja võtta, ...ja see raha on ikks selleks X-päevaks kindlasti kasvanud.
Teises lõigus toodud näited tunduvad õiged olevat ja seepärast W.Buffetki omab kindlustuse aktsiaid ;-) Heategevusega ei taha keegi tegeleda.
MSM, kas ma ütlesin kohe? Võimalikult kiiresti oli minu poolt kasutatud väljend;) Kui kiire on võimalikult kiire, see on aga jällegi erinevate arusaamade kohaselt ka erinev mõiste. Kui sina mõistad selle all kohe, siis võid panna raha näiteks kogumishoiusele:) Sealt peaks tööpäeva jooksul ka vajadusel raha kätte saama. Ega sa ju oma mahapõlenud suvilat ka ei hakka taastama, kui söed veel hõõguvad;)
Kohe all mõtlesin seda, et kui maja on maha põlenud, siis on külm ja peaks kohe hakkama eluaset otsima. Ka pank ei anna laenu, sest pole hüpteeki.
Mina küll tegeleks heategevusega, kui oleks, mille arvelt tegeleda:)
Kas keegi teab nimetada loodusõnnetustega seotud kindlustuskaitse täpseid termineid IFi lepingutes?
näiteks:
LOODUSÕNNETUS
16. Kindlustusjuhtumiks loetakse kahju tekkimist loodusõnnetuse tagajärjel, kui selle põhjustas:
16.1. torm, mille all mõistetakse tuult tugevusega vähemalt 21 m/sek. Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse ka kahju
tekkimist otseselt tormi (sh keeristormi) tagajärjel puude, postide vm esemete langemisest kindlustatud varale;
16.2. rahe.
17. Kindlustusjuhtumiks loodusõnnetuse tagajärjel ei loeta kahju tekkimist näiteks:
17.1. hoone halva seisundi, hooldustööde halva kvaliteedi või aegamööda toimuva protsessi tõttu (nt kõdunemine, korrosioon);
17.2. vee (nt vihma, rahe, lume, pinnasevee, heitvee) sissetungimise tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu või läbi katuse, seinte, põranda
või muude konstruktsioonide, v.a juhul, kui vee sissetungimist võimaldavad avad hoone konstruktsioonidesse tekkisid tormi või rahe
tagajärjel või muu kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille vastu kindlustusobjekt oli kindlustatud;
17.3. lume või jää raskuse tõttu;
17.4. jää liikumise tõttu.
LOODUSÕNNETUS
16. Kindlustusjuhtumiks loetakse kahju tekkimist loodusõnnetuse tagajärjel, kui selle põhjustas:
16.1. torm, mille all mõistetakse tuult tugevusega vähemalt 21 m/sek. Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse ka kahju
tekkimist otseselt tormi (sh keeristormi) tagajärjel puude, postide vm esemete langemisest kindlustatud varale;
16.2. rahe.
17. Kindlustusjuhtumiks loodusõnnetuse tagajärjel ei loeta kahju tekkimist näiteks:
17.1. hoone halva seisundi, hooldustööde halva kvaliteedi või aegamööda toimuva protsessi tõttu (nt kõdunemine, korrosioon);
17.2. vee (nt vihma, rahe, lume, pinnasevee, heitvee) sissetungimise tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu või läbi katuse, seinte, põranda
või muude konstruktsioonide, v.a juhul, kui vee sissetungimist võimaldavad avad hoone konstruktsioonidesse tekkisid tormi või rahe
tagajärjel või muu kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille vastu kindlustusobjekt oli kindlustatud;
17.3. lume või jää raskuse tõttu;
17.4. jää liikumise tõttu.