Uus fond on investoritele lisandumas.
Mida rahvas arvab sellest seltskonnast? Kas tasub riskida või tuleks kaarega mööda minna?
vara veel, pole ju alustanudki. ise arvan, et võiks hea olla.
Tudeerisin eile kah nende fondide dokumente. Mõned asjad, mida tasub vast tähele panna:
* Fondid võivad investeerida valuutadesse.
* Ühe isiku poolt välja lastud väärtpaberite väärtus võib moodustada kuni 35% Fondi varade turuväärtusest, kui nende emitent Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
* Fondi investeerimiseesmärkide saavutamisek on lubatud kasutada tuletisinstrumente, turu väliselt kaubeldavaid väärtpabereid, kinnisasjadega seotud väärtpabereid, tagada väärtpaberite väljalaset, võtta laenu ja teha repotehinguid.
* Kõik investeerimisriskid kannab osakuomanik sh. näiteks riskid, et
a) risk, et reguleeritud turu väliseid tehinguid on keeruline õiglaselt hinnata ning see sõltub Fondivalitseja hinnangust;
b) risk, et tehinguid võidakse teha Fondivalitsejaga seotud isikutega või huvide konflikti situatsioonis olevate isikutega;
c) risk, et Fondivalitseja juhtidele ja töötajatele kehtivad konflitsed motivatsiooniskeemid;
d) risk, et Fondi arvelt võetud kohustuste täitmine on võimatu.
* Osakute vahetamisel võetakse väljalasketasu. Fondi tingimuste kohaselt on osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest.
* Edukustasu võetakse tootluselt, mis ületab EURIBOR-i. Edukustasu arvestuse aluseks on eelmise majandusaasta lõpu seis.
* Kui investori müügikorraldus moodustab enam kui 10% Fondi varadest, rakendatakse suurendatud tagasivõtmistasu e. tagasivõtmistrahvi.
* Fondivalitseja nõukogu otsusega on Fondivalitsejal õigus muuta kõiki Tingimuste olulisi osasid sh. tasusid.
--
Ühesõnaga, ärge tulge pärast ütlema, nagu poleks teid hoiatatud riski eest, et fondivalitseja võib korraga panna 35% teie rahast näiteks Kreeka võlakirjadesse ja võtta selle peale veel laene või reposid või hoopistükkis tagada kellegi emissiooni. ...ning kui panusega ei peaks joppama, nullitakse iga majandusaasta lõpus edukustasu "high-watermark" ära ja sõit läheb edasi.
* Fondid võivad investeerida valuutadesse.
* Ühe isiku poolt välja lastud väärtpaberite väärtus võib moodustada kuni 35% Fondi varade turuväärtusest, kui nende emitent Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
* Fondi investeerimiseesmärkide saavutamisek on lubatud kasutada tuletisinstrumente, turu väliselt kaubeldavaid väärtpabereid, kinnisasjadega seotud väärtpabereid, tagada väärtpaberite väljalaset, võtta laenu ja teha repotehinguid.
* Kõik investeerimisriskid kannab osakuomanik sh. näiteks riskid, et
a) risk, et reguleeritud turu väliseid tehinguid on keeruline õiglaselt hinnata ning see sõltub Fondivalitseja hinnangust;
b) risk, et tehinguid võidakse teha Fondivalitsejaga seotud isikutega või huvide konflikti situatsioonis olevate isikutega;
c) risk, et Fondivalitseja juhtidele ja töötajatele kehtivad konflitsed motivatsiooniskeemid;
d) risk, et Fondi arvelt võetud kohustuste täitmine on võimatu.
* Osakute vahetamisel võetakse väljalasketasu. Fondi tingimuste kohaselt on osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest.
* Edukustasu võetakse tootluselt, mis ületab EURIBOR-i. Edukustasu arvestuse aluseks on eelmise majandusaasta lõpu seis.
* Kui investori müügikorraldus moodustab enam kui 10% Fondi varadest, rakendatakse suurendatud tagasivõtmistasu e. tagasivõtmistrahvi.
* Fondivalitseja nõukogu otsusega on Fondivalitsejal õigus muuta kõiki Tingimuste olulisi osasid sh. tasusid.
--
Ühesõnaga, ärge tulge pärast ütlema, nagu poleks teid hoiatatud riski eest, et fondivalitseja võib korraga panna 35% teie rahast näiteks Kreeka võlakirjadesse ja võtta selle peale veel laene või reposid või hoopistükkis tagada kellegi emissiooni. ...ning kui panusega ei peaks joppama, nullitakse iga majandusaasta lõpus edukustasu "high-watermark" ära ja sõit läheb edasi.
PeaLik,
Korralikult sul dokumendid üle vaadatud, kuid ma lisaks mõned täpsustavad kommentaarid.
1) Osaku väljalasketasu (ehk sisenemistasu) on 0,2%, see kehtib ka osakute vahetamisel. See on madal seetõttu, et me ei kasuta edasimüüjaid. See on toodud fondide prospektis.
2) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ei tohi investeerida rohkem kui 10% fondi portfellist, 35% piirang kehtib ainult EEA lepinguriikidele kui vastaspoolele. Kuid Kreeka võlakirjadesse isegi 10% portfellist ei ole plaanis paigutada ..
3) Edukustasu mudelit sai pikalt arutletud ja lõpuks tundus kõige õigem kalendriaasta baasil mudel, selliselt ei võeta edukustasu näiteks siis kui jaanuarist maini suur ralli ja aasta lõpuks tagasi vajutakse.
4) Valuutadesse investeerimist peaks päris oluliseks, see osa makrovaatest, näiteks täna julgeks olla väga positiivne paari aasta lõikes Norra krooni suhtes EUR ja USD vastu (eriti viimane), Norra makropilt oluliselt tugevam ja intressitase ka kõrgem.
Korralikult sul dokumendid üle vaadatud, kuid ma lisaks mõned täpsustavad kommentaarid.
1) Osaku väljalasketasu (ehk sisenemistasu) on 0,2%, see kehtib ka osakute vahetamisel. See on madal seetõttu, et me ei kasuta edasimüüjaid. See on toodud fondide prospektis.
2) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ei tohi investeerida rohkem kui 10% fondi portfellist, 35% piirang kehtib ainult EEA lepinguriikidele kui vastaspoolele. Kuid Kreeka võlakirjadesse isegi 10% portfellist ei ole plaanis paigutada ..
3) Edukustasu mudelit sai pikalt arutletud ja lõpuks tundus kõige õigem kalendriaasta baasil mudel, selliselt ei võeta edukustasu näiteks siis kui jaanuarist maini suur ralli ja aasta lõpuks tagasi vajutakse.
4) Valuutadesse investeerimist peaks päris oluliseks, see osa makrovaatest, näiteks täna julgeks olla väga positiivne paari aasta lõikes Norra krooni suhtes EUR ja USD vastu (eriti viimane), Norra makropilt oluliselt tugevam ja intressitase ka kõrgem.
Risk ON/OF tüüpi fond? See tähendab siis, et läheb Halvasti/Hästi?
1) Osaku väljalasketasu (ehk sisenemistasu) on 0,2%, see kehtib ka osakute vahetamisel. See on madal seetõttu, et me ei kasuta edasimüüjaid. See on toodud fondide prospektis.
Fondide "Tingimuste" dokumendi punktis 6.6 on sulaselgelt kirjas, et osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest. Et prospekt sellest millegipärast "vaikib" ja hetkel pakutakse "tutvumishinda" on juba teine asi...
3) Edukustasu mudelit sai pikalt arutletud ja lõpuks tundus kõige õigem kalendriaasta baasil mudel, selliselt ei võeta edukustasu näiteks siis kui jaanuarist maini suur ralli ja aasta lõpuks tagasi vajutakse.
...küll aga võetakse edukustasu juhul, kui eelmisel majandusaastal 60% kukutakse ja järgmisel 10% tõustakse.
Fondide "Tingimuste" dokumendi punktis 6.6 on sulaselgelt kirjas, et osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest. Et prospekt sellest millegipärast "vaikib" ja hetkel pakutakse "tutvumishinda" on juba teine asi...
3) Edukustasu mudelit sai pikalt arutletud ja lõpuks tundus kõige õigem kalendriaasta baasil mudel, selliselt ei võeta edukustasu näiteks siis kui jaanuarist maini suur ralli ja aasta lõpuks tagasi vajutakse.
...küll aga võetakse edukustasu juhul, kui eelmisel majandusaastal 60% kukutakse ja järgmisel 10% tõustakse.
PS. Ma ei nimetaks valuutadele panustamist "investeerimiseks".
Janno reiljan arvas ka, et aktsiatesse investeerimine toimub ainult siis kui firma tuleb börsile ja osaletakse IPO -s. Muul ajal toimub "spekuleerimine".
Huvitav mida Baruto asjast arvab?
valuutaga investeerimine lol-fondijuhid ostavad EURI=i?
Miks valuutadele panustamist investeerimiseks ei saa nimetada? Isegi kui Balti turul oleks suuremad ettevõtted, ei saaks Balti turud kunagi sama oluliseks kui CEE kapitaliturud kus peale equity on võimalik macro nägemust võtta ka valuutades ja riigi võlakirjades. Need intrumendid on isegi palju "puhtamad" macro view võtmiseks kui (väiksemad) üksikaktsiad milledega võib kuid ei pruugi kaasneda liiga palju üksikaktsi riske. Küll ei ole piisavalt hajutatud, küll on vähene exposure teatud protsessile, äkki ei ole listitud vms.
Ma arvan PeaLik mõtles seda, et valuutaturg on nn. zero sum game. Et raha teenida peab keegi sama plaju kaotama ja seepärast on see teenimise protsess väga konkurentsitihe ja spekulatiivne. Samal ajal lihtsalt lambist aktsiaid või võlakirju ostes on oodatav tootlus positiivne, sest emitendid üldiselt loovad mingit väärtust.
Aga sama peaks kehtima ju ka valuutade puhul. Geniaalseimat näidet kui 2010 aasta EURi langus PIIGS võlaprobleemide tõttu on keeruline tuua. No see oli ju suhtkoht obvious, et EUR kukub. Võitjad - spekulandid, kaotajad - ...eee... EZ tarbijate ostujõud?
ei ole nullsumma m2ng..fondijuhid ju ajavad edukus, haldustasud ju taskusse...
Momentum, see ei ole päris sama. Et EURi kukkumisest teenida tuli seda shortida ja et seda teha pidi keegi teine end samas summas pikaks võtma. See, et see teine moroniks osutus on tagantjärele tarkus. Vabalt oleks võinud minna ka teistpidi.
PeaLiK kirutas: Fondide "Tingimuste" dokumendi punktis 6.6 on sulaselgelt kirjas, et osaku väljalasketasu määr maksimaalselt 5% osaku puhasväärtusest. Et prospekt sellest millegipärast "vaikib" ja hetkel pakutakse "tutvumishinda" on juba teine asi...
Tingimuste punktis 6.18 on kirjas : Kehtivad väljalaske- ja tagasivõtmistasu määrad on ära toodud Fondi emissiooniprospektis.. Nii ongi, prospektis on toodud kõik numbrid täpselt ning need ei ole "tutvumishinnad", ei ole kavas neid muuta.
Mis puudutab valuutasid, siis oletame näiteks järgnevat situatsiooni - riigivõlakirjade riskisust peaks keskmisena väga kõrgeks (mis täna on ka nii), ning seetõttu portfellist näiteks 20% on allokeeritud deposiiti. Siin on väga oluline otsus ka mis valuutas deposiiti valida, kui valuutadesse investeerimine oleks keelatud, siis ei saakski seda teha?
Minu enda arvamus on, et valuuta valing investeeringuks (sh. mis turult aktsiaid ostad) on lähiaastatel väga olulise tähtsusega, riigid on ju väga erinevalt oma valuutadega ümber käimas ja kui lühiajaliselt võib valuutaturul olla palju "müra", siis pikemas perspektiivis pea alati fundamentaal kehtib - halvema finantsiga riigid karistatakse valuuta langusega ära.
Tingimuste punktis 6.18 on kirjas : Kehtivad väljalaske- ja tagasivõtmistasu määrad on ära toodud Fondi emissiooniprospektis.. Nii ongi, prospektis on toodud kõik numbrid täpselt ning need ei ole "tutvumishinnad", ei ole kavas neid muuta.
Mis puudutab valuutasid, siis oletame näiteks järgnevat situatsiooni - riigivõlakirjade riskisust peaks keskmisena väga kõrgeks (mis täna on ka nii), ning seetõttu portfellist näiteks 20% on allokeeritud deposiiti. Siin on väga oluline otsus ka mis valuutas deposiiti valida, kui valuutadesse investeerimine oleks keelatud, siis ei saakski seda teha?
Minu enda arvamus on, et valuuta valing investeeringuks (sh. mis turult aktsiaid ostad) on lähiaastatel väga olulise tähtsusega, riigid on ju väga erinevalt oma valuutadega ümber käimas ja kui lühiajaliselt võib valuutaturul olla palju "müra", siis pikemas perspektiivis pea alati fundamentaal kehtib - halvema finantsiga riigid karistatakse valuuta langusega ära.
ja kui sa nüüd mõtled näiteks ühe rahvusvaheliselt talitava firma aktsiatesse investeerimise peale, siis mida sa tema aktsiatesse investeerides kauplemisvaluuta valmisega täpsemalt üritad saavutada?
Tingimuste punktis 6.18 on kirjas : Kehtivad väljalaske- ja tagasivõtmistasu määrad on ära toodud Fondi emissiooniprospektis.
Emissiooniprospektis omakorda jällegi on aga kirjas, et Fondide tingimused (edaspidi: "Tingimused") on Prospekti lahutamatu osa. Siit edasi läheb asi vist juba rekursiivseks. :P
Nii ongi, prospektis on toodud kõik numbrid täpselt ning need ei ole "tutvumishinnad", ei ole kavas neid muuta.
Iseenesest väga tore, kui seda kuskil internetifoorumis kinnitatakse, aga juriidiliselt siduv jõud on paraku ikkagi fondi prospektil (ja selle lahutamatutel osadel), mitte LHV foorumis kirjutatul. Kui mustvalgel on kirjas kehtivast väljalasketasust erinev maksimaaltasu, tekib ju paratamatult küsimus, miks see siis üldse selliselt fikseeritud on, kui "ei ole kavas seda muuta"?
Emissiooniprospektis omakorda jällegi on aga kirjas, et Fondide tingimused (edaspidi: "Tingimused") on Prospekti lahutamatu osa. Siit edasi läheb asi vist juba rekursiivseks. :P
Nii ongi, prospektis on toodud kõik numbrid täpselt ning need ei ole "tutvumishinnad", ei ole kavas neid muuta.
Iseenesest väga tore, kui seda kuskil internetifoorumis kinnitatakse, aga juriidiliselt siduv jõud on paraku ikkagi fondi prospektil (ja selle lahutamatutel osadel), mitte LHV foorumis kirjutatul. Kui mustvalgel on kirjas kehtivast väljalasketasust erinev maksimaaltasu, tekib ju paratamatult küsimus, miks see siis üldse selliselt fikseeritud on, kui "ei ole kavas seda muuta"?
Valuutariski maandamine (või hea õnne korral koguni sellelt teenimine) on kahtlemata väga õigustatud tegevus ja mul polnud vähimalgi määral plaanis seda kuidagi maha laita. Miks seda aga rangelt võttes investeerimiseks ei tohiks nimetada, ütles Cynic juba 13:13 postitusega ära.
Fondiga ühinemisel on järgmised probleemid:
kas usaldada Kristjan Lepiku oskusi raha teenida või mitte,
mis ülessanne on aktsiafondis Arakasel, kes oleks nagu kinnisvara mees,
kui suur on "tagatuba".
Minule isiklikult ei meeldi edukustasu, sest edutustasu ju pole.
See, et ta võib raha paigutada kõikvõimalikesse instrumentidesse, on ainult hea. Pole ju vahet, millega teenida. Eks ta natuke hedge fondi meenuta.
kas usaldada Kristjan Lepiku oskusi raha teenida või mitte,
mis ülessanne on aktsiafondis Arakasel, kes oleks nagu kinnisvara mees,
kui suur on "tagatuba".
Minule isiklikult ei meeldi edukustasu, sest edutustasu ju pole.
See, et ta võib raha paigutada kõikvõimalikesse instrumentidesse, on ainult hea. Pole ju vahet, millega teenida. Eks ta natuke hedge fondi meenuta.