Tänases uudis+ tervisekassa esindaja ütluse kohaselt on enamus haiguseid elustiilihaigused ja sõltuvad patsiendi käitumisest. Kuidas see tulemusepõhine rahastus siis toimima hakkab?
Mõtleme ennast korraks perearstiks - sellel patsiendil on üks haigus puudu, et tema pealt suuremat pearaha saada, aga kirjutame talle selle ka juurde. Või siis - miks ma tema haiguse pean välja ravima, siis ju kukub madalamasse gruppi ja pearaha väheneb.
Vabandust kui mõnele perearstile liiga teen aga inimesed ju nemadki.
Ja raha ju juurde ei tule, kui ühtele pearaha suureneb siis teistel peab väheneme. Aga ehk leiame igale ühele mõne kaasaegse haiguse külge.
Siis peab tohutu suure kontrollfunktsiooni juurutama ja see tundub järjekordse süsteemina mis iseennast ära sööb.
Arstid ise said ka sellest plaanist täna uudistest kuulda.
Mõtle ennast veelkord perearstiks, kui rohkem raha saad tervemate patsientide pealt.
Tuleb inimese avaldus perearstikeskusega liitumiseks. Vaatad sünniaastat või haiguslugu ja saadad pikalt. Milleks sellist haiguste listiga patsienti võtta. Raha tema tema eest naguinii ei saa.
Praegu pearaha suureneb koos patsiendi vanuse tõusuga.
Kui autoremontijad remondiks autosid sama moodi, kui Eesti arstid ravivad inimesi, siis me sõidaks kõik ringi mõlkis, kolisevate, logisevate ja tossavate autodega.
Autodega on lihtsam.
Kaasaegsed väärtushinnangud ei võimalda mõlkis, kolisevaid, logisevaid ja tossavaid inimesi romulasse utiliseerimisele saata.
Tuletame meelde, mis oli selle perearstinduse kui ettevõtluse ja pearahasüsteemi algne mõte. See oli, et inimese pealt makstakse konstantset pearaha ja arstil peaks tekkima äriline mott inimest võimalikult terve hoida.
Nagu vana lugu mõisniku perearstist, kes sai iga päev kuldraha kuni kõik pereliikmed terved olid. Kui keegi haigeks jäi, siis raha ei saanud kuniks kõik jälle terved olid.
Meil siis vastupidiselt hakkab perearst nüüd seda rohkem kuldrahasid saama mida haigemad pereliikmed on.
Sellise “tarkuseni” on siis viinud sadu tuhandeid maksnud ärikoolitused tervisekassa töötajatele.
Alustaks siis lihtsamast ja maksaks autoremondiluksepale siis kui auto sõidab.
Miskipärast see skeem eriti ei lenda. Ehkki tundub loogiline.
Kui inimesed oleks sama lihtsasti remonditavad nagu autod, siis võiks see pädeda. Kahjuks ei ole.
Haigekassa isegi muutis oma nime Tervisekassaks, sest taheti rõhutada, et tegeletakse tervisega. Nüüd siis selline kannapööre jälle. ![]()
Vähemalt eutanaasia muutub arstidele kahjulikuks ![]()
Küll see ka varsti seadusesse sisse kirjutatakse, et eutanaasia puhul saab perearst korraliku kompensatsiooni.
Sellest küljest on jälle analoogia õige, et mehaanik võib olla hoolas ja teha auto korda, aga kui sõitja ikka sõiduvahendit hoida ei oska, siis tuleb sageli töökoja vahet käia.
Meditsiinis sama. Arst ravib, aga tervist hoidma pead ikka ise. Perearst pole süüdi selles, et sa oled paks, suitsetaja ja igal nädalavahetusel pohmakaga ärkad või et sa ettenähtud ravikuuri poolikuks jätad, sest “hakkas juba paremaks minema”.
Perearst ei saa lõpuni ära lappida seda kui sa ei maga korralikult ja ennast liigse töö ja stressiga läbi põletad. Või seda, kui sa lihtsalt “tõelise mehena” mitu aastat sümptomeid ignoreerid ja ilmud vastuvõtule siis kui liiga palju päästa enam pole.
Ei, inimesi ja tehnikat ei saa võrrelda ega samadel alustel remontida. Mis siis viga oleks, kui kõik oleks ainult kasutamise kulud ja plaksust uue osaga asendatavad. Täpselt nii, arst ei saa midagi lõpuni ära lappida, aga mehaanik saab. Arst ei saa garantiid ka anda, et vähk tagasi ei tule jne
Ei saa ka mehhaanik sulle garanteerida, et parandatud asi uuesti katki ei lähe. Kogu “garantii” on, et järgmine kord parandatakse tasuta.
Kuulasin eilset kuku Keskpäevatundi järgi ja tekkis mõttepoeg, et kas oleks väga utoopiline kui meil riigis koolitataks tasuta vaid neid (riigi tellimusel) spetsialiste, kes mingi perioodi (tasuvuseni) töötavad riigi ettevõtteis ja kes liigub mujale, siis maksab riigile koolitamise kinni? Teadus- ning õpetamistöö = riigisektoris töötamisega. Ehk siis jaguks olulisemaid spetsialiste ka riigile?
Ma juba ammu räägin, et kõik ametiharidus peaks olema tasuline, mis rahastataks rutiinselt õppelaenuga. Tööle asudes hakkaks riik tasapisi laenu kustutama niikaua kui sots maks laekub Eestis.
Seesama raha, mis täna makstakse tasuta kõrgharidusele läheks hoopis õppelaenude kustutamiseks neile, kes töötavad Eestis.
Tegelikult oleks parem selline tingimus, et tasuta kõrgariduse saamiseks peab peale lõpetamist töötama mingi aja, näiteks 5 aastat, lihtsalt Eestis. Mitte ainult riigisektoris, vaid võib vabalt ka erasektoris. Samas, keegi ei sunni peale kõrgkooli jääma Eestisse, aga kui lähed siit ära, siis lihtsalt maksad oma kõrghariduse omandamise kulud kinni. Seda siis mingi maksegraafiku alusel nagu toimub traditsioonilise õppelaenu tagasimaksmine.
Minu mõte lähtus konkreetselt tervishoiutöötajaist. Erasektorisse otse suundujad ( täitsa suva, siin riigis v seal) olgu tasulised õppurid esimeset kursusest. Kui veel mõni lisa, nt võõrkeeles õpe vms, siis % juurde.