Maitse asi. Või õigemini laiemate valikute küsimus.
Kui hariduse andmise eesmärgiks on toota töötajaid riigi töökohtade vajaduse jaoks - siis on üks lähenemine.
Kui hariduse andmise eesmärgiks on anda kõigile inimestele oskusi hästi hakkama saamiseks tööjõuturul - siis on teine lähenemine. Kas tööjõu turgu vaadelda meie kohaliku konnatiigi kontekstis või kogu maailmas hakkama saamisena on veel lisateema.
Mina isiklikult loodaks, et hariduse andmise eesmärgiks võiks olla, et meie (noored) inimesed saaksid tulevikus hästi hakkama kogu maailmas. Kohaliku konnatiigi peale orienteerimine tooks automaatselt kaasa mandumise ning eilsetele vajadustele orienteerumisele. Haridus võiks olla ikka pikema perspektiiviga investeering.
Kuidas minust nüüd niimoodi aru võis saada? Ega siis hariduse väärtus ei muutuks selle omandamise viisist? Vahe tekib tööle asumisel ja riigi huvides kohtade täitmisel. Töötad oma hariduse tasa ja mine kuhu tahad.
Arstide lahkumise vältimiseks on selle idee probleem selles, et siis tuleks sarnased lepingud teha absoluutselt kõigi riigieelarveliste üliõpilastega. Mis oleks poliitiliselt äärmiselt ebapopulaarne otsus. Ja arstide kohal anneks see tulemusi 10 aasta pärast alles. Lisaks kuulub arsti õppe sisse internatuur ja residentuur, mille ajal noor arst juba töötab siin meie meditsiinisektoris.
Mõnigi poliitiliselt ebapopulaarne otsus võib õigeaegselt tegemata jätmisel hiljem palju kallimaks osutuda. Pealegi on kokkuleppeliselt võimalik välja validagi just eriti olulised ja tundlikud erialad riigi vaates. Neid siis poputada ja toetada.
Ja kassikoolide bakadele juba põhimõtte pärast paneks kasvõi õppematerjali tasuvuse hinna.
Miks peaks Eesti maksumaksja raha eest koolitama arste-õdesid-insenere soomlastele või sakslastele? Palun, maksa oma hariduse eest ise (õppelaen) ja realiseeri oma oskusi kus iganes. Kui sots maks laekub Eestis, siis riik kustutab õppelaenu. Koolituskulude väljapeksmine välismaale minijatelt on tunduvalt keerulisem ja negatiivse fooniga. Kuidas see välismaale tööle minek tuvastatakse/fikseeritakse? Selline Eestis töötamise sund (näiteks 5 aastat), muidu hakkad maksma rsk, on väga paha maiguga. Tekitab inimeses juba algselt ahistava tunde, et kannatan see 5 aastat ära ja siis kaon siit mülkast kus kurat.
? Ma absoluutselt ei arva, et kellegi haridusesaamist tuleks kuidagi takistada. Lihtsalt leian, et kui meie riigi pidamisel ka mingi pikem plaan (kui nõme väljend) peaks olema, siis äkki tegutseks selles suunas? Mingi olulistes asjades põdemine ja jala väristamine kui teistpidi vääname omaenda rahvast viimased piisad? Mõni prioriteet võiks ometi seatud olla? Keda v mida siin maalapil kaitsta peaks olema kui liiga suur osa inimesi on maha tallatud ja nende elud pole enamat vegeteerimisest? Kuulen tihti, ja järjest enam, kuidas inimesed hakkavad alla andma. Enam ei ole isegi unistusi, elatakse päeva kaupa. Kurb on kuulata.
Me räägime vist erinevatest asjadest. Miks see, kui haridus on tasuline, peaks selle muutma selliseks, et sellel on mingi “lagi”? Tasuta haridus “lage” ei pane?
Miks me oma riiki, selle meditsiini või muud keskkonda halvustavalt “konnatiigiks” peame?
Kui Eesti maksumaksja annab sulle tasuta oskused, mida saab rahaks väärindada, siis peaks midagi vastu ka andma. Näiteks maksude näol. Kui need maksud viiakse saadud oskuseid kasutades teise riiki, siis tuleks ka kooliraha ära maksta.
Võib-olla aitab arusaamisele jõuda näide: Kui eraettevõte koolitab tasuta välja spetsialisti, siis kas on õiglane, kui värske spetsialist läheb peale väljaõppe saamist homnepäev konkurendi juurde tööle?
Eesti ja Soome noore spetsialisti palgavahe on nii suur, et see tühine raha küll kedagi kinni ei hoia. Rootsist ja Norrast rääkimata. Kui see üldse midagi stimuleerib, siis soovi enam mitte kunagi tagasi tulla.
Mis se “see” siis on mis röövib soovi mittekunagienam tagasi tulla? Minu pakutud variant, et kui valid kõrgemapalgalise töökoha mitte-eestis, siis Eesti riik sulle oskuste omandamiseks võetud õppelaenu ei kompenseeri? Maksad ise sellestsamusest kõrgemast palgast. Ja kui tuled hiljem tagasi ja hakkad Eestis tööle, siis kompenseeritakse ikkagi. Kas see?
Eesmärk ei ole ju kedagi kinni hoida, vaid aus kaup. Panustad Eestisse, makstakse õppelaen kinni (haridus tasuta).
Ühes von Focki raamatus arutasid mõisnikud kui palju peaksid aadlipreilid arvutada oskama. Edumeelsed ütlesid et kümneni, vanameelsed et viieni piisab.
Kui Eesti ülikoolides täna õpetataks arvutamist 20 või 30 miljardini (või mis Eesti eelarve on) siis ei saa nad kunagi aru saama kui palju Muskil on raha ja kust see tuli.
