Kas ma saan õigesti are, et tänase New Glenniga lähevad ka AST satid üles?
Tundub, et mitte. Mingid Rocket labi asjad vist ainult. New glenn testib boostermaandumist
siit saab ikka kindlama vastuse, kui laiadest netiavarustest…
1 Like
Mingil põhjusel on kosmose ettevõtted väga salalikud. Ei tea kas see on mingitest klauslitest lepingutes või lihtsalt ebausk. Näiteks Rocket lab kiidab NASAt, mainimata nende enda toodet mis üles läheb. AST ei taha üldse mingitest ajaskaaladest rääkida enam. Blue Origini launch lükati ilma tõttu edasi, kolmapäeval proovitakse uuesti. ASTi jaoks on oluline, et New Glen testid edukad on seda kiiremini lähevad ka 8 kokkulepitud AST satti sellega üles.
2 Likes
NewGlenn ASTi jaoks väga oluline, see mahutab 7-8 uue generatsiooni satelliiti.
NG ajakavad on nihkunud ja preagused ülesse saatmised on pmt kõik veel testid.
AST NewGlenniga võimalik ehk 2026 Q1
ROTH CAPITAL PARTNERS UPGRADES AST SPACEMOBILE PRICE TARGET TO $82.50 FROM $56 AND REITERATES BUY RATING
The firm says the company’s Q3 report came with $1B of future revenue commitments, a fully funded constellation of up to 100 satellites, and construction and launch timelines that are tracking expectations. Roth views its expectations for 2% direct-to-device penetration by 2030 for AST, which is in-line with T-Mobile’s recent T-Sat penetration at launch, as conservative. It sees “meaningful upside” potential to its 2028-2030 earnings expectations, believing the company’s earnings per share will likely be closer to $10 than its current $2.75 estimate.
DEUTSCHE BANK UPGRADES AST SPACEMOBILE PRICE TARGET TO $81 FROM $59 AND REITERATES BUY RATING
2 Likes
CANTOR FITZGERALD MAINTAINS $80 PRICE TARGET ON AST SPACEMOBILE AFTER Q3 EARNINGS
We expect OW-rated ASTS performs in line tomorrow vs. the S&P500 after confirming >$1b of committed revenue, reaffirming its outlook for satellite deployments as well as 2H25 sales, and delivering mostly in-line quarterly results vs. Street estimates (FactSet). On the call, we didn’t get as much clarity on AST’s participation in IRIS² as we would have liked (flagged via our preview on November 7, 2025). However, we also get the sense that there’s an outsized level of sensitivity from European suppliers around their lack of domestic execution.
So how do we expect the discovery process to unfold for AST, European governments and investors? We think that AST, given management’s experience in manufacturing satellites, has a clear-eyed view about how its supply chain can outperform European suppliers. For European governments, we expect official suppliers are forced to give their domestic suppliers “first right to compete,” but that eventual timing delays are an unacceptable outcome from a national security perspective (even with 2030 targets).
That means, as we expect ASTS investors to learn, that Europe will increasingly need ASTS to access commercially developed, digital beamforming technologies. Near and medium term, we think this manifests primarily as satellites embedded within ASTS’s existing fleet plans. Longer term, we think AST benefits from a widening aperture that ultimately enables it to become the EU’s broadband solution (L, S, K, etc).
Taking a step back, we note ASTS becoming EU’s primary supplier of satellite communications may seem like a stretch, but we think it comes down to capability, schedule and teaming benefits (AST essentially having enough Tech/TMT backing to act as a counterweight to privately owned Starlink and the EU not being able to come close to matching).
In terms of risks, we note launch schedules likely carry an outsized focus from investors, but we are less and less concerned as privately owned SpaceX’s agility allows for shorter turn launch schedules (essentially AST can rebook).
Overall, we think it’s an easy setup: AST is clearly accelerating to the counterweight to Starlink across multiple fronts, and while stores may be looking for weak points given outperformance, we caution investors on betting against such a 5Y robust catalyst cycle.
4 Likes
Artikkel, mis räägib Uus Meremaa MNO koostööst ASTiga ning kus on lahti seletatud, miks AST ja mitte Starlink.
2degrees reveals sovereign satellite strategy
2 Likes
Väga hea video vestlus Vodafone’i Head of Group R&D
Unwrapped Keynote: Vodafone Group
Kvartaliaruannetest tuleb välja, et “suur raha” on jõuliselt ostnud ASTSi. Teiste sea Van Eck, UBS, Wells Fargo. Ma ka enda jaoks suure rahaga viimane nädal ladusin omajagu korvi. Retail i jaoks jääb aktsiaid üha vähemaks
1 Like
Siin võib päris häid ostukohti veel tulla, eriti kui turul korrektsioon hoogu juurde saab. Hoian ka silma peal vaikselt, aga ostuga veel ei kiirusta.
3 Likes
Omades mõningast kogemust India asjaajamisest siis olen ajaskaala osas kergelt pessimistlik
Aga üldiselt usun, et AST ei peata enam miski
1 Like
Viitsisid mudeldada globaalset TAM’i, mis katab 1 konkreetset ärisuunda. Nõudlust on, vaja piisavalt pakkumist ehitada.
$37B DTC Coverage-Gap TAM by 2030 — Mach33’s Open-Source DTC Demand Model
1 Like
*Crucially, this demand is not concentrated in high-income markets, most of it comes from large, middle-income regions where hundreds of millions of users experience meaningful coverage gaps at any one time . The model shows that DTC value scales with dropout prevalence far more than with income, and that *Asia and Africa alone account for well over half of global TAM .
Pakkumist ehitataksegi, selles ei ole küsimus. Enamuse katab ära millalgi Hiina.
1 Like
Väga hea ymeramees, hakkame vaikselt samale lehele jõudma.
Seega sa nõustud, et nõudlus kui selline on olemas ning peamine küsimus on sinu jaoks, kuidas turg jaotuma hakkab?
Võtame täiesti kandilised numbrid
Base Global TAM 32B, millest 60% on Aasia/Aafrika.
Kui Hiina võtab Aasia/Aafrika regioonist enamuse, siis mis võiks sinu hinnangul jääda potentsiaalselt teistele ? 10%, 20%. 30% ?
Ülejäänud osaga TAMist on nii, et preaguse jaotuse järgi USAs 70% AST, 30% Starlink. Hiina on ja jääb 0’ks
Euroopas praeguse seisuga AST rohkem kui 70%, Starlink läheneb 0’le ja Hiina on ja jääb 0ks.
AST koputab siis potentsiaalselt 10B uksele aastaks 2030 ?
2 Likes
Ei. Siin on mindud ulmeliste numbritega peale, mis kliendid selle eest maksta sooviks.
Mujalt maailmast tuleks mass, sest tornidesse pole mõtet investeerida, kuna raha pole ja inimasustus on hajus vms. Selle võtavad endale hiinlased.
Arenenud riikides läheb lõpuks see üle mingisuguseks pooltasuta lisaboonuseks, sest enamusel pole probleemi. Ja kui karupeesse minek, aktiveeritakse talle mingi nädal rohelises lisateenus.
ASTS investeerib ja diluudib end katki selle käigus.
2 Likes
Need on sinu jaoks ulmelised ARPU numbrid?
See mudel eeldabki, et full penetration tähendab teenuse pakettide osaks saamist.
Te siin Amara’s Law kaks eri osapoolt. Erinevates ajalistes perspektiivides on mõlemal õigus.
1 Like
Kui me arutleme selle Mach33 analüüsi baasil, siis selle mudeli target on üheselt 2030.
Oma lihtsuses on see üsna hea mudel - vajaduspõhine lähenemine vs kui palju kuskil keegi selle eest võiks maksta. Siin on kõrvale jäetud kõik variatsioonid ehk milline on TAM nö ideaalmaailmas, kus puuduvad piirangud.
Kui me hakkame detailsemaks minema, siis on erinevad piirangud:
ASTil ei ole ilmselt asja Venemaa ja Hiina turule.
Hiinal ei ole asja USA ja Euroopa turule.
Starlinkil ei ole asja vähemalt Euroopa turule
Kõikidele võimalikele turgudele ligipääs eeldab kohaliku regulaatori litsentsi, mida saab pmt ainult läbi MNO, kes on primaarsete sageduste valdajad. Ehk siin me jõuame täiendavate piiranguteni.
MNO on vahemees, kes valideerib tehnoloogia ning lähtub otsustamisel erinevatest kriteeriumitest, nagu süsteemi efektiivsusest, läbilaske võimest, sh kohaliku võimu poliitilistest suunistest, mis puudutab andmeliikluse suveräänsust jne.
Me räägime globaalsest turust, kus mingis perspektiivis on ehk 2-3 taristu pakkujat MNOdele, erinevates vahekordades erinevatel turgudel. Samamoodi, nagu on 3-4 mobiilioperaatorit igas riigis. Näiteks Euroopa võib välistada Starlinki mingis ulatuses, aga kindlasti on huvitatud konkurentsi säilitamisest.
Ehk suht jabur on väita, et Hiina tuleb mütsiga lööma või Stalink sööb kõik ära, sest neil ei ole selleks hetkel piisavat head tehnoloogiat ning poliitilised riskid välistavad nende sisenemise turgudele.
AST on selles kontekstis oluliselt paremini end positsiooneerinud, nii tehnoloogiliselt kui poliitiliselt. Aga see ei tähenda loomulikult, et AST võtab 100% globaalsest turust vms.
2 Likes
tipust on nüüdseks 50% alla tuldud (102 vrs 50) , mis arvate, kas sel aastal tuleb veel 50% alla st. jõuab uuesti 25 kanti või mis tasemelt võiks pidamine/põrand tekkida?