Teise Laine Fondid

imelik hüüumärgiga küsimus. kindlasti ei ole nipp edukustasus aga nagu näha siis fondidel lihtsalt on erinevad tasud. kunagi ei tea milline neist paremini toodab.

alati peab midagi ära maksma. päris paralleeli ei saa tõmmata aga kõik oleneb ootustest.
näiteks on sul oma firma aga ise ei jaksa/viitsi enam pusida ja tahad sellele head juhti. leiad sobiva, maksad talle nt 10% kasumiosalust ja ootustele vastava kasumi korral on mõlemad rahul. mõnele teisele maksaksid vähem aga kasum oleks ehk ka väiksem - kumbki ei ole rahul.
ülekantud tähenduses firma=raha ja juht=fond, mida on võimalik enamasti vahetada. optimaalset 'suured tulud ja väiksed kulud' varianti otsivad ilmselt kõik.
muurek läheb täpselt nende inimeste gruppi kelle positsioonid on nad väga subjektiivseks muutnud. kui antud fondis positsiooni poleks, oleks jutt ka teine. praegu on nendel fondidel hästi läinud kuna turg on väga tugev olnud, muurekil on kahjuks märkamata jäänud, et trigoni fondid on turu keskmisele alla jäänud.
Isiklikult leian, et Teise Laine Fond on üks parimaid investeeringuid praegu. Minu arvates ei pea olema eriline "guru," veendumaks aktsiate hindade odavuses.

Käisin Trigoni Teise Laine Fondi seminaril ja tooksin mõne näite:

Ericsson Nikola Tesla: P/S 0,5; P/E 5,1; P/B 0,6; EV/EBITDA 0,7
Zagrebacka banka: P/E 5,2; P/B 0,9; dividenditootlus 9,7%

Sarnaseid näiteid on palju. Kas tõesti kajastavad aktsiate hinnad tulevikuootusi? No way. Usun, et pikemas perspektiivis (3-5 aastat) omavad regiooni aktsiad 2-3 kordset tõusupotentsiaali.

Võiksin Kristjaniga näiteks 100 küki peale kihla veadada, et Teise Laine Fondi osaku väärtus kasvab järgneva kolme aasta jooksul kiiremini kui S&P 500 indeks.

Alvar - oman Teise Laine Fondi osakuid.
Paras luuserite punt see Trigon koos Heleniusega. Räägivad inglise keeles ja käivas VSis söömas. Miskit tarka sellest majast viimase 5 aasta jooksul ei ole küll kuulda olnud.
to: muurek jt.

Minu point oli see:

Ühest küljest nad teatavad, et aktsiad on atraktiivselt hinnatud (loe: suvalise inhouse benchmarki järgi võttes ALAHINNATUD), teisalt aga toovad oodatava tootluse 3,5% peale, mille ületamisel edukustasu makstakse. Arvestades Lääne ARENENUD AKTSIATURGUDE ajaloolist tootlust >11% p.a., ei tohiks olla mingitki kahtlust, et nii riskantses piirkonnas investeerides on võimalik saavutada oluliselt suuremat tootlust, barring Force Majeure ja poliitiline risk.

Siit aga tekibki küsimus, kas tegu on:
1) viletsa müümise ja võimetusega oma vaateid teistele selgeks teha
2) tunnetatud laiskuse ja rumalusega, mis takistab nii perspektiivikatel turgudel suuremat tootlust ootamast kui 3,5% (äkki on käimas cost-cutting kampaania ja Teise Laine fondi osteti haldusega tegelema küljendaja, shimpans ja pakk nooli?)
3) Midagi muud

Spank You Very Much, rohkem mul miskit öelda pole.
suffiks,

tegu on lihtsa ahnuse ja võimaluse kasutamisega. kui paremat alternatiivi ei ole, siis on lihtne take it or leave it ja pole imestada, et on inimesi, kes mistahes röövellikel tingimustel on nõus suure tulu ootuses riski võtma. Mõni võtab, mõni jätab ja kõik on häpid kuniks "turud on tugevad" ;-)
Trigon avaldas oma teise laine fondi septembri raportis arvamust, et: "Horvaatia aktsiaturg pakub piirkonnas parimat potentsiaali". Fondi portfellis on Horvaatia osakaal hetkel ca 46%, (septembri lõpus oli 51%).
Eelmisel nädalal tuli üllatuslikult teade, et EU ei anna Horvaatiale liitumissoovitust. Kui eelnevalt arvestati Horvaatiaga, kui teise ringi liitujaga, siis nüüd on teise ringi jäänud vaid Bulgaaria ja Rumeenia. Ning Türgi, kelle kiiret liitumist oodatakse kah.
Aeg näitab, kuidas hakkab Horvaatia aktsiaturg uute uudiste mõjul käituma.
Kui võtta arvesse igasuguseid tarkuseteri sh Seppo Saario, Buffet, Graham jt, siis peaks olema üsna suur põhjus fondist väljumiseks. Mõned neist 1) Fond ammendab ennast. Uut raha ei tule piisavalt juurde; 2 Juht on tüdinenud või demotiveeritud; 3) Piirkond ammendab, sest fondid on regiooni üles ostnud ja leidnud; 4) Mida suurem mull, seda suurem võimalus lõhkeda; 5) Osta odavalt ja müü kallilt; jms.
10% kasumit - teenustasud.
To: Aimar

Idee järgi peaks Trigoni teise laine fond ammenduma siis, kui teise laine riigid (praeguse seisuga eelkõige Bulgaaria ja Rumeenia, kuid ka Horvaatia ja Türgi) on täielikult või vähemalt suures osas Euroopa Liitu integreeritud (investeerimise seisukohalt siis: teise laine riikide aktsiad on saavutanud EU-ga võrreldava hinnataseme).
Uue raha pealetuleku peatumine ei ole fondile iseenesest veel probleem, vt. kasvõi Eesti suuremate pankade fonde.

Trigoni fondid peaksid olema (kasvõi võrreldes pankede fondidega) aktiivselt juhitavad. Ei ole täheldanud küll juhtide tüdinemist või vähest motivatsiooni (vaatamata sellele, et Trigonil on lisandunud mitmeid uusi tegevussuundi (põllumajandus, ajandus).

Ei oma isiklikult küll piisaval hulgal usaldusväärset infot, kui suur osa teise laine riikide aktsiatest on suurte rahvusvaheliste fondide poolt üles ostetud, kuid Trigoni väitel on piirkonna avastamine alles algusjärgus. Nii et potentsiaal peaks olema suures osas veel realiseerimata.

Teise laine riikides ei ole aktsiahindade mulli otseselt küll veel täheldanud. Esimeses laines EU-ga liitunud riikides on asi muidugi oluliselt komplitseeritum.

Nii et kokkuvõttes tundub, et odavalt ostmise võimalusi peaks teises laines liituvate riikide aktsiaturgudel veel olema.
Jah, üldiselt ei vaidle vastu. Mu väited olidki pigem hüpoteesid. Kuigi piirkond on juba pikemat aega avastatud, võib börs tulevikus erakordset tõusu näidata. Just eriti tänu uue raha lisandumise toel. Iseasi on see, kas aktsiahinnad peegeldavad ettevõtete tegelikku väärtust. Ehk siis turul on olemas pikaajaline suund ja raha sealt korjata on lihtne.
Keegi võiks kunagi raamatu kirjutada kuidas üks ülikonnas soomerootslane teisele, kirjus sponsorlogodega kombinesoonis soomerootslasele "põllumajandusse investeerimise" sildi all koti pähe tõmbas. Would be a fun read. Kõik eelpoolmainitu on loomulikult fiktsioon omamata mingit sidet reaalsusega või tegelike isikutega (wink-wink, nudge-nudge).

Trigoni Teise Laine Fond novembris +8,4%

Peamine põhjus (Trigoni kuuraporti põhjal):
Teise Laine turud (Horvaatia ja Rumeenia) näitasid novembris tugevat hinnatõusu. Teise Laine Fondi hea tootluse taga oli aga peamiselt Bulgaaria erastamisväärtpaber, mille hind tõusis kuuga 111% tänu kohaliku telekomi erastamisuudistele. Teised tõusuvedajad olid Horvaatia
pangad ning telekomiettevõte Ericsson Nikola Tesla.

Valdav trend on aga pikemat aega juba niisuguse põhjendusega:
Novembris tõusid Kesk- ja Ida-Euroopa ja Teise Laine aktsiaturud peamiselt positiivsete globaalsete meeleolude ning jätkuva raha sissevoolu toel regiooni.
Huvitav, kas need "positiivsed globaalsed meeleolud ja jätkuv raha sissevool regiooni" on tingitud aasta lõpust või pigem siiski alternatiivide vähesusest?!

Vaene Vana-ja-Rikas-Euroopa! Kui tahavad investeerida Euroopa arenevatele turgudele, siis peavad leppima tegelikult väikse, vaese ja vähe valikuid jätva EU esimese ja teise laine liitujate regiooniga.
Muud arenevad piirkonnad (riikidest näiteks L-Korea, Argentiina, Brasiilia) on aga liiga tundmatud ja etteaimamatud, et seal vette hüpata.
Tundub et Trigoni meeskond on Teise Laine Fondiga jälle head tööd teinud.

Mis puudutab aga nende Kesk- ja Idaeuroopa fond paistab et see on pigem indeksfondiks muutunud ja järelikult on tasud liiga kõrged.

Küsimus on nüüd kas on olemas mingi "Teine Laine". Selles mõttes küll et uued riigid liituvad varsti Euroopa Liiduga ja saavad osa abiprogrammidest. Aga need lääneeuroopa ettevõtted kes on itta juba kolinud vaevalt kolivad edasi, ja need kes pole julgenud minna Poola või Baltimaadele ei lähe ka Rumeeniasse. Tuleb ka meeles pidada et Põhja ja Lõuna vahel on nii vanas kui uues Euroopa suur majanduslik erinevus, ja nii see jääb.
Positiivsed meeleolud ja raha sissevool regiooni ei ole tingitud aasta lōpust ega alternatiivide vähesusest. Pōhjused samad mis meil viimasel aastatel. EL-ga ühinemine ja sellest tulenev konvergents. Tekkivad ja kasvavad turud ning oodatav kōrge tootlikkus.
EEspool toodud Bulgaaria EVP-sid märkasin juba augustis , kui hind oli mingi 25 ühikut, kuid ei osanud leida moodust ostmiseks. Kuskil nädal tagasi jōuti 70 ühikuni.
Mōnedes varades, sealhulgas kinnisvara, on kasv (peaaegu samade tasemeteni ning merede ääres kōrgemale) olnud kiirem kui meil, tundub, et ka edaspidi tehakse analoogsed arengud kiiremini läbi. NATO ja EL otsused on mōned riskid maha vōtnud, mis Baltikumis kunagi üleval olid.
Seega igal juhul tähelepanu väärivad turud/riigid. Eelnevaga pidasin silmas eelkōige Horvaatiat ja Bulgaariat. MIngil hetkel peaks takistused investeerimisel kaduma ka Rumeenias.
Nii et väike (Hiinaga vōrreldes vōi ?) ja vaene pole oluline, tootlus nagu tähtsam.





Trigoni Teise Laine Fondi Jaanuari kuu käive 21,1%.

Pole just paha!
Taksojuhid täies hoos Teist Lainet ründamas! Käive, kasum, vahet pole!
selle teise laine fondi puhul on 50% investeeritud horvaatiasse. see on varsti juba peaegu 1 mlrd. krooni.

mis juhtub kui turg kukkuma hakkab? likviidsust arvestades on seda ühte miljardit võimatu normaalse hinnaga müüa.
selle teise laine fondi puhul on 50% investeeritud horvaatiasse. see on varsti juba peaegu 1 mlrd. krooni.

mis juhtub kui turg kukkuma hakkab? likviidsust arvestades on seda ühte miljardit võimatu normaalse hinnaga müüa.