Hansa fond on tõesti investeerinud hetkel Kesk-ja Ida-Euroopasse vaid ca 6 kuud ja pole mõtet mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Eks lähikuud annavad parema pildi.Täna Hansa fond morningstaris Ida-Euroopasse investeerivatest fondidest tulususelt teisel kohal, Trigon kümnenda koha piirimail, aga nagu öeldud, tasub jälgida pikemat trendi.
Mõnus! Siin vastatakse küsimustele, kusjuures asjalikult.
Andestage mu ahvivaimustus.
Tänud.
Andestage mu ahvivaimustus.
Tänud.
Trigon pidi olema konservatiivsem. Kuid kohapeal investeerimispärastlõunaid külastades jääb küll mulje, et võetakse endalegi arusaamatuid samme ette "oh, tegime nii ja uups läks naa". Aga siiani on nad olnud hea tootlikkusega. Hansat ei ole jälginud ja lähiajal ei jälgi ka. Olen ise pigem Buffeti stiili järgija ja seetõttu ei hakka endale mujalt kiusatusi (oleks ikka pidanud jne jne) otsima. Trigoni poolt räägib see, et nad austavad ka pisiinvestoreid.
Kui raha on paigutamiseks rohkem, siis soovitan kõigepealt lugeda Ben Grahami õpetusi fondide kohta. Ise jään pigem selle juurde, et fond on parim vahend raha kogumiseks mitte paugust rikastumiseks. Selge ju, et raha hulk säiliks või kasvaks on vaja maksta fondivalitsejale lõivu.
Ise leian, et pensionifondide III samba asemel võiksid inimesed paigutada oma säästud pigem avatud fondi. III sammas on riskantne ettevõtmine justnimelt tulevikuaspektist. Üheltpoolt seetõttu, et fond peab oma elu ajal nägema väga palju juhte, kellel on erinevad kauplemispõhimõtted, fond läbib mitmeid majandustsükleid ning mõnest ei pruugitagi välja tulla ning sadade aastate jooksul on vähemalt iga inimese elus toimunud mingisugune riigikorralduse muudatus või sõda. On mõistlik paigutada raha veel arengu algstaadiumis olevasse regiooni, sest arenenud riigid on pigem raskustes ja üha ebastabiilsema arenguga. Välisfondid ei ole veel täies mahus KIE regiooni üles ostnud.
Ise leian, et pensionifondide III samba asemel võiksid inimesed paigutada oma säästud pigem avatud fondi. III sammas on riskantne ettevõtmine justnimelt tulevikuaspektist. Üheltpoolt seetõttu, et fond peab oma elu ajal nägema väga palju juhte, kellel on erinevad kauplemispõhimõtted, fond läbib mitmeid majandustsükleid ning mõnest ei pruugitagi välja tulla ning sadade aastate jooksul on vähemalt iga inimese elus toimunud mingisugune riigikorralduse muudatus või sõda. On mõistlik paigutada raha veel arengu algstaadiumis olevasse regiooni, sest arenenud riigid on pigem raskustes ja üha ebastabiilsema arenguga. Välisfondid ei ole veel täies mahus KIE regiooni üles ostnud.
To Aimar:
Śoovi korral on Sul alati olemas võimalus ka kolmanda samba raames investeerida nn. arengu algstaadiumid olevatesse regioonidesse ja lisaks saad ka 26% tulumaksu tagasi. Nii, et pole just paha variant.
Śoovi korral on Sul alati olemas võimalus ka kolmanda samba raames investeerida nn. arengu algstaadiumid olevatesse regioonidesse ja lisaks saad ka 26% tulumaksu tagasi. Nii, et pole just paha variant.
Kes usub Reisenbukki see paneb Trigonisse.
A muide Reisenbuk pole ammu oma vaateid lehes kommenteerinud. ...või tundub mulle nii.
A muide Reisenbuk pole ammu oma vaateid lehes kommenteerinud. ...või tundub mulle nii.
3. sammas vs avatud fond
Ma ei näe põhjust, miks loobuda 3. samba maksusoodustusest avatud fondi kasuks. 3. sambas on lisaks üksikutele fondidele ju ka fondiplaani tüüpi kindlustustooted, kus saab kokku panna täpselt sellise segu fondidest ja fondijuhtidest, nagu parasjagu meeldib. Ja seda segu saab ju operatiivselt muuta. Ja 3. sammast saab ju ka enne pensioni katkestada ja cashi välja võtta - tulumaksutagastuse küll kaotad, aga võrreldes tavalise avatud fondiga see ebasoodsam ei tule. Seega minu arvates võiks investeeringute järjekord ikka olla selline: 3. sammas kuni 15% brutotulust ja ülejäänu soovi korral tavalisse avatud fondi. See jutt käib siis tulumakustatavat palgatulu teenivate inimeste kohta.
Ma ei näe põhjust, miks loobuda 3. samba maksusoodustusest avatud fondi kasuks. 3. sambas on lisaks üksikutele fondidele ju ka fondiplaani tüüpi kindlustustooted, kus saab kokku panna täpselt sellise segu fondidest ja fondijuhtidest, nagu parasjagu meeldib. Ja seda segu saab ju operatiivselt muuta. Ja 3. sammast saab ju ka enne pensioni katkestada ja cashi välja võtta - tulumaksutagastuse küll kaotad, aga võrreldes tavalise avatud fondiga see ebasoodsam ei tule. Seega minu arvates võiks investeeringute järjekord ikka olla selline: 3. sammas kuni 15% brutotulust ja ülejäänu soovi korral tavalisse avatud fondi. See jutt käib siis tulumakustatavat palgatulu teenivate inimeste kohta.
enzi ja Ali Waziriga täitsa nõus, ise olen üritanud ka III sammast maksimaalselt ära kasutada, isegi kuni selle 15% määrani võimalusel ... ja sellise reegli olen endale kehtestanud et tagastatud tulumaksu kasutan ka täies ulatuses investeerimiseks
Jah 26% on päris hea tootlikus ja see on kindel :)
Märkus.
26% tootlikust on ainult esimesel aastal. Järgmised ca 30 aastat kuni pensionini on see lisaefekt 0. :)
26% tootlikust on ainult esimesel aastal. Järgmised ca 30 aastat kuni pensionini on see lisaefekt 0. :)
Investeeritud summast antud aastal on 26%
2004 - 26%
tõenäoliselt:
2005 - 24%
2006 - 22%
2007 - 20%
tõenäoliselt:
2005 - 24%
2006 - 22%
2007 - 20%
njaaa :)
Ludvig, väga hea :)
Aga kardan, et paljud hurraaga Kesk- ja Ida-Euroopasse raha paigutajad ei suuda siiski riski adekvaatselt hinnata - mis tõuseb 20% aastas, võib ka sama palju langeda. 20% kasv pole kindlasti jätkusuutlik.
Eks sellised ilusad tõusud saavad enamasti väga koledad lõpud ja kahtlemata kajastub see ka kõikide selle piirkonna fondide tulemustes. Kõlab küll tumedates toonides, kuid maailmas on hetkel kindlasti paremaid riski/tulu suhtega piirkondi. Isiklikult hoiaks eemale.
Aga kardan, et paljud hurraaga Kesk- ja Ida-Euroopasse raha paigutajad ei suuda siiski riski adekvaatselt hinnata - mis tõuseb 20% aastas, võib ka sama palju langeda. 20% kasv pole kindlasti jätkusuutlik.
Eks sellised ilusad tõusud saavad enamasti väga koledad lõpud ja kahtlemata kajastub see ka kõikide selle piirkonna fondide tulemustes. Kõlab küll tumedates toonides, kuid maailmas on hetkel kindlasti paremaid riski/tulu suhtega piirkondi. Isiklikult hoiaks eemale.
Ludvig pidas ilmselt ikka silmas tulumaksu tagastamise määra, mitte konkreetse fondi tulusust, mis võib aastate lõikes tõesti kõikuda seinast seina.
Väike arvutus näitab, et 30 aasta peale annab 26% tulumaksutagastus ja 10% tulumaks realiseerimisel umbes 2,23% igaaastase kumulatiivse tootluse eelise. 20% tulumaksu korral on see eelis ca 1,47% kumulatiivset tootlust aasta kohta.
Seega on 26% tulumaksu korral avatud fondi 3. samba tootele mõtet eelistada juhul, kui avatud fondi keskmine aastane kumulatiivne tulusus ületab pensionifondi tootlust vähemalt 2,23%. 20% tulumaksu korral annaks keskmiselt 1,47% parem aastane tootlus avatud fondis sama tulemuse kui pensionifondis.
Seda võiks võrrelda hobuste võiduajamisega, kus ühele hobusele on sangpomm raskuseks järele seotud. Mina panustaks kõigepealt hobusele, millel lisaraskust küljes ei ole. :)
Seega on 26% tulumaksu korral avatud fondi 3. samba tootele mõtet eelistada juhul, kui avatud fondi keskmine aastane kumulatiivne tulusus ületab pensionifondi tootlust vähemalt 2,23%. 20% tulumaksu korral annaks keskmiselt 1,47% parem aastane tootlus avatud fondis sama tulemuse kui pensionifondis.
Seda võiks võrrelda hobuste võiduajamisega, kus ühele hobusele on sangpomm raskuseks järele seotud. Mina panustaks kõigepealt hobusele, millel lisaraskust küljes ei ole. :)
Kristjan, sedakorda mõtlesin küll tulumaksu määra. :-)
To enz:
Pilt peaks ilusam tulema, kui arvestame tagastatava tulumaksu investeerimist samuti.
Pilt peaks ilusam tulema, kui arvestame tagastatava tulumaksu investeerimist samuti.
Fond oma klassikalisel kujul on tänapäeval täielikult aegunud nähtus. Alates sellest, et 90% fondimanageridest on moroonlased kes järjekindlalt indeksitega võrreldes andäpöfoomivad kuni selleni, et igasugu tasud on täiesti autreidzhõsid. Inimene, kes tänapäeval tahab 1 instrumendi kaudu diversifitseeritust saada, ostab ETF-e. Sisenemis-väljumistasud puuduvad (ikstsheindzh treided ikkagi), halduskulud poole väiksemad kui vana kooli fondidel ja indeksiga seotud träkivad indeksit sisuliselt ideaalselt.
Andke andeks, aga inimene, kes küsiks mult fondi haldamise puhul 3,5% ületava tootluse pealt 20% edukustasu saadaks ma pikema jututa vittu. Sest nii ülbet suhtumist ei saa lihtsalt olla. Mis on see majanduslik loogika sellise tasuskeemi taga? I'll tell ya:
1) Arusaadav oleks, kui küsitaks näiteks 50% üle 10, 12, 15 või 20% jääva tootluse pealt. Siis on selge, et hai risk hai riuaad fond.
2) Praegu aga tuuakse miinimum tootlus nii madalale seepärast, et sisuliselt tahetakse klienti röövellike valitsemistasudega nöörida. Tõenäoliselt on majasisestes kalkulatsioonides jõutud oodatava tootluseni 12-20%, mis siis ka garanteeriksid fondi manageerimise pealt ca 3% edukustasu, minimaalselt. Paned sinna otsa valitsemistasu 2% ja saadki mõnusa 5% aastas fondi haldamise eest, mille tootlus on sousou.
Point siis: latt on lastud nii madalale selleks, et saaks aga ohtralt endale õlale patsutada ja rinda kummi ajada.
Andke andeks, aga inimene, kes küsiks mult fondi haldamise puhul 3,5% ületava tootluse pealt 20% edukustasu saadaks ma pikema jututa vittu. Sest nii ülbet suhtumist ei saa lihtsalt olla. Mis on see majanduslik loogika sellise tasuskeemi taga? I'll tell ya:
1) Arusaadav oleks, kui küsitaks näiteks 50% üle 10, 12, 15 või 20% jääva tootluse pealt. Siis on selge, et hai risk hai riuaad fond.
2) Praegu aga tuuakse miinimum tootlus nii madalale seepärast, et sisuliselt tahetakse klienti röövellike valitsemistasudega nöörida. Tõenäoliselt on majasisestes kalkulatsioonides jõutud oodatava tootluseni 12-20%, mis siis ka garanteeriksid fondi manageerimise pealt ca 3% edukustasu, minimaalselt. Paned sinna otsa valitsemistasu 2% ja saadki mõnusa 5% aastas fondi haldamise eest, mille tootlus on sousou.
Point siis: latt on lastud nii madalale selleks, et saaks aga ohtralt endale õlale patsutada ja rinda kummi ajada.
To ludvig
Arvestasin tulumaksu tagastuste reinvesteerimist.
Arvestasin tulumaksu tagastuste reinvesteerimist.