Tuleb olla punk. Õpetada lastele lugemist, luuletamist, (peast) arvutamist, joonistamist, pillimängu, kudumist, puu- ja metallitööd, programmeerimist, aiatööd, jne jne. Mitte tingimata selleks, et ühelgi neist aladest meistrika saada või leiba teenida, vaid lihtsalt selleks, et inimeseks jääda.
Sotsiaalne surve hakkab muidugi tugev olema, kuni sinnamaani, et isetegijatelt küsitakse ”noh, kas teile ei meeldi nõukogude võim?!”
11 Likes
Seoses inimeseks jäämisega, kellel teist on oma isiklik taskunuga? Paljud selle oma järglasele kinkinud?
1 Like
No mis küsimus see olgu? Mul on vähemalt kümmekond taskunuga, millest üks väike (Fällkniven U2, Elmax teraga) on võtmehoidjana pea kogu aeg kaasas. Lisaks umbes 20 erinevat fix nuga, alates väiksemat sorti Fällkniven F1-st kuni 8-tollise teraga Strømeng KS8F-ini. Üks järeltulijatest sai seegi aasta nimelise graveeringuga J-P Peltonen Sissipuukko M07 (full-tang, 14C28N nitroterasega variant) sünnipäevaks.
6 Likes
seda kaheksatollist sa tõenäoselt ei tohi kaasas kanda.
Meil pole ometi mõni njuujork, kus seda vaja läheb
Siin selgitab Big Whiskey, (Wyoming ) sheriff, milliseid relvi võib tema relvavabas linnas kaasas kanda. Ei, pikk Walker kolt pole lubatud, kuid teatav relv on siiski lubatud kui see asub relvakandja püksis
See 8-tolline on Eestis täiesti legit nii omada kui kaasas kanda. Laplased teevad sellega pmst kõike elus ette tulevat, alates põhjapõdra nülgimisest, tükeldamisest, tule üles tegemisest, varjualuse püsti löömiseni. Seejuures mehed kasutavad üldjuhul pikemat 9-tollist ja seda 8-tollist peetakse pigem “naiste noaks”. Selle konkreetse KS8F variandi korral on tegemist autentse Norra kaitseväe standard issue noaga, mis neile väljaõppel antakse.ja mis erineb tavalisest “leuku”-st sõrmekaitse olemasolu tõttu. Laplased irvitavad seetõttu Norra kaitseväe üle, et nood käivad ringi tütarlaste noaga ja kardavad endale näppu lõigata. 
New Yorgis seevastu lähed türmi kui omad pikemat nuga kui 4-tolli. Seejuures pole NY noaseadused USA-s veel kõige karmimate hulgas. Osades osariikides lähed seadusega pahuksisse juba siis, kui mistahes nuga näiteks ühistranspordis kaasas kannad. Isegi teadmatusest selle vastu korduvalt eksinud (Eesti mõistes igati tagasihoidliku taskunoaga, mis käesoleva a kevadel lõpuks LAX-is ära võeti sest unustasin äraantavasse pagasisse panna). Maailma kõige totramate noaseaduste alla liigituvad vist aga Jaapani omad, kus iga pikema kui 5.5cm teraga asi liigitub “mõõgaks” ja nad raiped võtavad seda täie tõsidusega
2 Likes
Et hüvitada teemavälist möla, juhin jutu nugade pealt AI rajale tagasi: nimelt üritas üks maailma tunnustatumaid metallurgia-eksperte Larrin Thomas, kes on ise mitmeid noaterase sulameid välja töötanud (seejuures ilmselt hetkel maailma parima noaterase CPM MagnaCut), kasutada ChatGPT-d, et pakkumaks noaterase sulamiretsepte, mis olemasolevaid mingite omaduste poolest ületaksid. Tulemus oli naeruväärne - ChatGPT pakkus sulameid, mida poleks võimalik isegi karastada ja roostevabat terast, mis praktikas oleks roostetanud hullemini kui Mazda 6 või Tesla 3 ja väitis seejuures täie enesekindlusega, et sellel on “excellent corrosion resistance”.
Laiatarbe AI nugadega seotud “ekspertteadmisi” saab igaüks kontrollida, kui küsib näiteks, kuidas on seotud teritusnurk ja tera hoidmine (edge retention). Enamus AI-sid hakkab selle peale ajama mingit mäda, et suurem teritusnurk tagab parema tera hoidmise, mis on loomulikult täiesti vastupidine tegelikkusele.
Nii on see ka muude AI asjadega - AI on täpselt nii hea, nagu see fakti- ja seosinfo, mis talle sisse treenitakse. Keskpärane soust sisse ja samasugust keskpärasust tuleb tagasi. Siin inimene üle oma varju ei hüppa ja AI toojad on juba praegu pea vastu lage ära löömas sest kuskilt pole lihtsalt enam võtta kvaliteetset treeningandmestikku, millega AI-d targemaks teha: OpenAI, Google, and Anthropic hit the critical knowledge cap for advanced AI training—Is AGI still in the ChatGPT maker’s pipeline in the next five years?
1 Like
Millegipärast mina olen isegi pikema teraga küüneviili potentsiaalseks külmrelvaks pidanud?
Vabandused Pealiku ees lõimes mölisemast, muidugi.
Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on AI saavutanud lae, kus parem tulemus saavutatakse vaid mittelineaarselt arvutusvõimsust lisades.
Ma olen siin maininud, kuidas ma üritasin ca kuu tagasi üht videokodeerimisega seotud komponenti AI abiga progeda. Põhimõtteliselt ta pakkus suvalisi SO või kuskilt githubist leitud juppe ilma erilise loogilise kontrollita, et kas need mu lähteülesandele, mu vastuseks antud vigadele või 2025 aasta tasemele vastavad.
Miski 30x kirjutas ta, et “see on nüüd see jupp, mille sa võid täie kindlusega live panna!”
Lisaks võttis ta selle projekti sees pähe mingeid veidraid eeldusi ning osa oma vastuste jura samuti, nagu see oleks mu ette antud tingimus.
Ehk siis pmst oli tegemist veidra junior taseme või India arendajaga, kellel on väga kindlad kuskil ülikoolist kaasa tulnud seisukohad ja kelle jaoks on suva 10 aastat vana internetivastus tõesem kui minu juhendamine või reaalselt tekkivad veateated.
Kusjuures ma olen selliste junioritega ja indialastega pidanud koos töötama 
Mida ma olen täheldanud, on et AI on sellistes asjades enamvähem samal tasemel kui aasta alguses. Teatud asjad on isegi taandarenenud.
Samas on see aasta ka Eestis tekkinud ärikonsultandid, kes AI-d kriitikavabalt ülistavad. Samal ajal mujal maailmas on tekkinud kerge pettumus - ehk siis Eesti on jälle veidike ajast maas - liikumised jõuavad Eestisse siis kui arenenud maailmas on asi jõudnud nende taandumiseni. (Sama ka näiteks transteemaga.)
3 Likes
Ma isiklikult kardaks tehnoloogiast rohkem neid inimesi, kes masinõpet kavatsevad kasutada viisaastakuplaani alusel ja kolhoositöö korras teiste inimeste üle praeguseks saavutatud küllaltki muljetavaldava kontrolli totaalseks ja pöördumatuks süvendamiseks, mitte niivõrd tehnoloogia spontaanset iseseisvat isiklikku mässu oma loojate vastu. Analoogne sellega, et kardaks noaga vehkijat, mitte nuga kui sellist - nuga kasutaks vorstiviilutamiseks isegi.
Klassikalistel, Von Neumanni arhitektuuriga deterministlikel arvutitel jooksev “AI” ei saavuta IM(H)O ealeski elusolenditele omast eneseteadvust väga lihtsal põhjusel: kuitahes keerukat masinõppemudelit on printsipiaalselt võimalik kaalukoefitsientidena kirja panna pliiatsiga rohkele paberile ning “jooksutada” seda mudelit puidust arvelaual, kirjutades vahe- ja lõpptulemused samuti pliiatsiga paberile - võtab küll väga kaua aega ja kulub väga palju pliiatseid ja paberit, aga printsipiaalselt võimalik; seejuures keegi ei karda, et puidust arvelaud või pliiats või paber või kõik kolm järsku mingi maagilise tehete arvu ületamisel eneseteadvusele virguks. Meist kõigist siin targemad inimesed (R. Penrose & S. Hameroff) on avalikult välja öelnud, et neil on rohkem kui üks põhjust arvata, et eneseteadvus pole klassikaline komputatsioon, vaid on kvantmehhaaniliste efektidega lahutamatult seotud.
2 Likes
Kõigi austuse juures ma pööraks tähelepanu siiski teadlastele, kes on natuke rohkem kodus moodsa AI teemaga. Penrose on lihtsalt väga vana ja Hameroff on natuke teise ala inimene. Kvantmüstikasse langemine ei vii elu edasi. Mitte kunagi on väga pikk aeg. AGI jaoks on vaja natuke teistsugust läbimurret. LLM pole kunagi olnud AGI asendajaks mõeldud, kuid sellegipoolest on see väga vajalik osa päriselt mõtlevate masinate loomiseks.
Ma ei räägi AGI-st vaid eneseteadvusest, AGI sõltuvalt definitsioonist ei pruugi eneseteadvust üldse eeldada. Hameroffi argument on siiski minujaoks märksa tugevam kui Sinu vastuargument - nimelt on ta anestesioloog, kes pani tähele, et ainus ühine joon kõigi meditsiinipraktikas teadvusetusse olekusse viimiseks kasutatavate (või minevikus kasutatud) ainete vahel on asjaolu, et nood kõik mõjuvad konkreetset liiki mikrotuubulitele, rohkem üldiseid ühiseid mõjuvektoreid pole, ergo, on tugevalt alust otsida seost teadvuse ja nende konkreetsete mikrotuubulite vahel kui on teada, et just nende mikrotuubulite mõjutamine toimib teadvuse on/off lülitina, eksju.
Selle juhtlõnga vastu vaielda on sama raske kui kõigepealt täheldada, et juhtme seinast sikutamisel lamp kustub ning juhtme seina tagasitorkamisel läheb lamp uuesti põlema ning seejärel hakata otsima põhjuseid, miks sellel seinakontaktil, sellel pistikul, sellel juhtmel ja üldisemalt elektrienergial päris kindlasti mitte mingil juhul lambivalguse tekkimisega mittemingit seost ei saa olla 
2 Likes
Pole siin müstikat midagi. Teadus hoopis.
Üldiselt ma isiklikult arvan, et seisukoht, et miski peab olema vale, kuna see on avastatud ammu aega tagasi, näitab pigem selle arvaja kohta midagi.
Penrose lähenemine kogu sellele teadvuse ja universumi suhtele on olnud teedrajav. Ta on teaduslikult üldistanud füüsikat väljaspoole meie universumis kehtivaid reegleid, kuna see, mida me suudame vaadelda on piiratud meie teadvuse toimimise mehhanismiga. Mida me vaatleme on lihtsalt üks projektsioon või viil või alamsüsteem võimalikust suuremast konfiguratsiooniruumist.
Huvitav uudis oli hiljuti teemal, et ksenooni erinevad isotoobid mõjuvad anesteetikumina erinevalt. Need millel on tuumaspinn on tunduvalt nõrgema toimega. See ei ole seletatav teadvuse keemilise toimimise teooriaga.
Samas kipub senine teadvuse uurimise tase olema võrreldav käigukasti ehituse uurimisega visates sinna erinevaid mutrivõtmeid ja muid objekte.
1 Like
Selle idee õige koht oleks hullumeelsete vandenõuteooriate teemas, mitte siin
Mis suhtes see vandenõuteooria on?
Researchgate allikana ei ole usaldusväärne.
Ma ei näe teadvuse kvantteooriates midagi erilist, et need peaks vandenõuteooriad olema.
Koos teaduse ja tehnika arenguga on toimunud ka teadvuse teooriate areng.
Antiikajal olid animalistlikud teooriad, mis seletasid teadvust tolleaegse algelise keemiaga.
Uue aja alguses 1500-1750 otsiti teadvuse toimimist mehhaanikas, alguses “kellavärk”, siis “hüdrauliline süsteem” …
Siis mindi tagasi keemia juurde.
1800 paiku uuriti ja avastati uusi elektrinähtusi - ehk on tegemist elektri ja mateeria koosmõjuga, ehk siis elektrokeemiaga?
Alles paarkümmend aastat jõuti kvantfüüsika parema mõistmiseni ja nüüd on teemaks teadvuse kvantteooriad.
Ma ei saagi aru, miks peaks need välistama? Isegi kvantarvutid on juba olemas.
Uurimistöö usaldusväärsuse suhtes võib vaadata näiteks refereeringuid ja tsitaate ja seal edasi kaevata. Teaduses tegelikult polegi oluline mitte väljaande usaldusväärus, vaid hoopis teiste uurijate kinnitused.
3 Likes
Inimese aju arvutusvõimsuseks hinnatakse ca 1 exaFLOP (10 astmel 18 ujukomaoperatsiooni sekundis). NVIDIA kaasaegne H200 AI chip roomab ca 4 teraFLOP (10 astmel 12) kiirusega (exaFLOP on miljon korda suurem, kui teraFLOP). See on nagu jänese lippamise ja mandrite triivi või liustike liikumise kiiruse võrdlus. Seejuures neelab H200 700W ja inimese aju ca 20W.
Eelnevat arvestades pole sugugi mõeldamatu, et meie ajus toimuvad kvantmehhanismidel tuginevad operatsioonid. Tavaline “keemia” jääb sellise jõudluse seletamisel jänni. New research suggests our brains use quantum computation
Oletada siit edasi, et inimese aju kvantoperatsioonid interakteeruvad mingil moel ka ümbritsevaga (kutsudes näiteks vaatlejana esile tõenäosusliku lainefunktsiooni kollapseerumise ja mateeria olekute superpositsiooni tekke) on juba üsna julge oletus, aga kindlasti mitte ebateaduslik.
6 Likes
Lisaks siia veel, et ilma julgete oletusteta ehk toimetades pidevalt ainult režiimidel “play it safe” ja “respect the consensus” ning “can’t afford to lose my position” pole teaduses toimunud küll seni ühtki tõeliselt murrangulist avastust, mulle teadaolevate andmete põhjal. Küll aga on nimetatud motiividel ajalooliselt põletatud avastajaid tuleriidal, võltsitud arheoloogilisi leide ja kst teab mida veel ebamoraalset tehtud.
3 Likes
ORCL Debt-to-Equity on üks asi, kuid Tunguz toob oma kirjatükis välja ka Debt-to-Revenue - viimase kvartaliaruande järgi võlamaht ca. 2-kordne aastakäive (TTM baasil) ning kvartali intressikulu terve (bl)jard (tuhat vabandust, aga toob lihtsalt “prantsuse keele” huultele selline number)! Igaüks võib ise arvutada, et mitme aasta vaba rahavoogu läheks tulevikus eeldatavasti tarvis võla tagasimaksmiseks, see sõltub igaühe isiklikust kasvunägemusest. Hetkel neil vaba rahavoog üldse miinuses. Võime ju vaielda, kas lähitulevikus käive ja kasum kasvavad tõenäoliselt kiiremini kui võlg - kui jah, siis justkui kõik hästi, kui aga mitte, siis arvaks küll et õhupalli lõhkemise risk päris suur. Igatahes, ORCL pikema maturiteediga võlakirju juba müüakse mättasse vaikselt ning CDS-ide hinnad panid kuu suunas ajama. Isiklikult naljapärast hoian 0.2% portust pikka positsiooni, suuremaks ei julge hetkel ajada hoolimata sellest, et korralik dip on.