Arvestades, mis päringuid juba praegu andmekeskustes majutamiseks tuleb siis üldiselt tundub küll, et võiks rekida põlevkivijaamad ja ehitada tuumajaama. Võidumees on see, kellel on elektrit.
selle ajaga, kui suur andmekeskus ennast siia jõuab kloonida, on odavast elektrist uuesti kallis saanud.
… siis elektri kallinedes katkestab ning kloonib end odava elektri ajal edasi sealt kus pooleli jäi.
Tundub, et sa pole selliseid asju pidanud tegema.
Neid asju, mida niimoodi saab liigutada, et kloonitav objekt vahepeal muutusi ei vaja, on võrdlemisi vähe.
Kas sa arvad tõesti, et näiteks meeletult suur andmekeskus kopeerib ja kloonib ennast paari tunni jooksul korraga näiteks Californiast kuhugi Šotimaale teise meeletult suurde andmekeskusesse ära?
Sina väidad, et kopeerib. Mina väidan, et ei.
Õige väide.
Daamid ja härrad!
Palun lugege ttrusti kommentaare veidi vähem uinunud protsessorijõudlusega, siis kui tuul puhub ja elekter on odav. Ma olen ka mitmel korral nüri pilguga ttrusti jutust üle lasknud ja mõelnud, et… mida?! Aga autori nime näinud, loen alati tähelepanelikult. Sest mulle meeldib. Aitäh, ttrust.
Teemaaase - decibeli viidatud tabelis aastal 2035 alla 10x10 cm kiip võtab voolu 15 kW?!
Viisteist kilovatti!
Ruutdetsimeetrile ![]()
Kuidas nad sealt soojuse ära viivad?
Rongiga?
Auto peale vist ei mahu.
Artiklis on jahutusest ka kirjutatud:
Eesti nishiks jääb puhas loodus… selle nautimisex pole palju voolu vaja… piisab suht kondimootorist ja / vöi jalgrattast
ja kui on soovix tösisemaid DNA analüüse teha, siis ei pea see arvutusvöimsus ju koduukse taga olema… seni oleme suht hästi hakkama saanud, ple see asi nii ull mdagi…
nh, valitsuse plaanide järgi mdgi ka veelgi rohkemal hulgal soid ja mülkaid… ega meie pakutavale vga plju konkurente sess ple…
Toon valguskiire nende ellu, kes kardavad, et AI ja robotid võtavad neil lähikümnendil töö käest: Vastupidiselt kardetule loob AI igava Exceli kruttimise asemel mitmeid põnevaid ja rahuldustpakkuvaid väljakutseid ja karjäärivõimalusi, nagu näiteks selles töökuulutuses:
Sex Doll Product Tester and AI Trainer
Töötasu ja muud hüved Eesti mõistes täitsa kobedad:
- Annual Compensation $65,000 USD or equivalent (approx. £52,000 in the UK, €61,000 in the EU)
- 22 days holiday + bank holidays per year
- All paid travel to global events and our manufacturing partners in Asia
- Remote work flexibility
- Professional development stipend
- Employee discount on products
- Other perks such as free gym membership, internet, company cellphone, etc
Nüüd “chap! chap!” CV-sid kohendama!
Ma olen näinud tweete, kus on välja visatud selliseid fakte, et näiteks mingi naljaka AI video tegemisele, mis on 5 sekundit pikk ja milles näiteks Sam Altmani näoga tüüp teeb midagi naljakat, maksab tegijale firmale umbes 5 dollarit.
Kas kusagil on mingit head videot või artiklit, kus üritatakse sellised arvutused lahti seletada. Näiteks palju siis maksab AI firmale luua soovituid pilte, luuletusi või videomaterjali ja kuidas nad selliste numbriteni jõudsid? Skeptikud ütlevad vist, et selliste kuludega sellist tilulilu tegemist kasumlikuks teha on ikka üpris võimatu. Samas on Zukerberg vist öelnud ka, et no kui kulub selliste asjade arendamisele 200 miljardit ja asja ei saa, siis nii on lihtsalt ja otsime tulevikus uusi huvitavaid projekte metaversumi ja selliste kõrvale.
I wonder if it’s anatomically correct:
The latest AI robot at the 2025 IRC International Robot Conference. #irc #robot #humanoid #robotics
Progejate seas populaarne AI Claude ütleb, et ta alahindas töö hulka ja seetõttu ta ei hakkagi seda tegelikult tegema, vaid lihtsalt teeb näo, et midagi toimub.
Offf võib nüüd rahus pensionile minna:
https://venturebeat.com/ai/quilters-ai-just-designed-an-843-part-linux-computer-that-booted-on-the
Siin on proovitud mudeldada kuidas AI võimu võtab inimkonnalt, aluseks see raamat: If Anyone Builds It, Everyone Dies: The Case Against Superintelligent AI
Ma ei usu, et AI peaks eriti pingutama või konspireerima, et inimese üle kontroll võtta. Asjad lähevad palju lihtsamalt. MIT neuroteadlased uurisid mitme kuu vältel, mis toimub inimese aju ja kognitiivse võimekusega, kui ta AI-d kasutab. Selleks jagati uurimisalused kolme gruppi, millest esimestel lasti kasutada ülesannete jaoks AI-d; teistel traditsioonilist Google otsingut ja kolmandatel ainult oma aju. Tulemuste kokkuvõte:
Researchers used an EEG to record the writers’ brain activity across 32 regions, and found that of the three groups, ChatGPT users had the lowest brain engagement and “consistently underperformed at neural, linguistic, and behavioral levels.” Over the course of several months, ChatGPT users got lazier with each subsequent essay, often resorting to copy-and-paste by the end of the study.
The brain-only group, conversely, showed the highest neural connectivity, especially in alpha, theta and delta bands, which are associated with creativity ideation, memory load, and semantic processing. Researchers found this group was more engaged and curious, and claimed ownership and expressed higher satisfaction with their essays.
The third group, which used Google Search, also expressed high satisfaction and active brain function.
Arvestades, et AI laiatarbeteenusena on olnud kättesadav vaid 3 aastat, võib juba praegu hoomata neid piirjooni, milline on pilt 30 aasta pärast. AI aktiivsed kasutajad on minetanud kognitiivse võimekuse, loomevõime ja sotsiaalsed oskused, on ka kõige lihtsamale küsimusele vastuse leidmiseks sunnitud AI abi otsima ja usuvad igasuguse kriitikameeleta mistahes huina-muinat, mida masin neile ette söödab/masina kaudu ette söödetakse. Interneti ja ka AI-d ennast on tabanud brain-rot (nagu Altman on hoiatanud) sest kogu autentne inimkonna teadmuspagas on mattunud keskpärase, sünteesitud sisu alla, mis hakkab elama oma elu, pärandudes treeningu sisendina järgmistele AI põlvkondadele ning irdudes selles “shit in - shit out telefonimängus” reaalsusest üha enam. Hariduse omandamise järgi kaob vajadus ja see hakkab piirduma õpetusega AI-le prompte esitada. Ka see lihtsustub, võimaldades AI-lt teavet saada esemetele näpuga osutades ja mörisedes. Inimene taandareneb vaikselt primaadiks tagasi.