See võiks ka relevantne olla:
2 Likes
Meenutab Veriffi lugu …
USA-l on viimane aeg gaas põhja vajutada, Euroopast me siinkohal üldse ei räägigi.
"China is not years and years behind us in AI. Maybe they’re three to six months,” said Sacks.
Humanity may already be entering the early stages of the singularity.
Kui neid graafikuid saaks veel kitsamaks kokku suruda, siis need tõusud ja langused paistaksid veel dramaatilisemalt püstloodised.
AI hakkab kurjamiks
Kohe tuleb meelde igivana 2001 Space Odyssey stseen .
Kas sa tõesti arvasid, et AI hakkab lähtuma robootika kolmest põhiseadusest:
- Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.
- Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.
- Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.
Peale nende kolme seaduse mõtles Asimov hiljem välja ka nullseaduse, mis on järgmine: - Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.
Või AI leiab ise kõige tõhusamad tegutsemismustrid ja hakkab nendest lähtuvalt oma eesmärke raudse järjekindlusega täide viima?
Oeh. Asimov oli kaunis naiivne ja kuigi doktor, oli ta bioloogia doktor. Tehnikast ei jaganud ta tuhkagi. Millegi nii abstraktse, nagu "moraalne hinnang, mis asi on “inimese kahjustamine” niimoodi “rauda ehitada” et selle piirangu rikkumine muudaks kogu süsteemi töövõimetuks… oh noes. Kahjuks on see kõige lollim ja tehniliselt ebapädevam tehnoloogiline võimatus meemina ringlema läinud.
P.S. Asimov arvas ka seda, et roboti kõndima õpetamine on kordi lihtsam, kui roboti rääkima õpetamine. Kuidas päriselt on???
2001 Space Odyssey stsenaarium on kirjutatud Arthur C . Clarke poolt ja tema esitatud intelligentsel HAL 9000 polnud küll mingit probleemi inimesi mõrvata kui ta arvas, et nii on vaja “missiooni huvides” või et kui inimesed tahavad teda välja lülitada.
Päris hämmastav, et juba siis kui Apollol olid vaid üsna primitiivsed arvutid, tundis ta juba AI ohtusid kui AI-d ennast veel polnudki .Tollal oli üldiselt levinud tohutu optimism, et kõik tehnilise progressi vahendid on vaid inimkonna hüvanguks ja inimese teenistuses n.ö. elektroonilised orjad
Space Odysseyl on ka vähem tuntud järg, “2010, year we made a contact”, kus HAL lülitatakse taas sisse ja minnakse venelaste kosmoselaeval Jupiteri juurde vaatama, et mis seal siis täpselt sünnib.
https://youtu.be/xPG-VM__mwU?si=JF3vCd6AWtzIVnjK
No seniajani pole rattakujulist orbitaaljaama Kuu läheduses, ei ameeriklased ega venelased pole Maast oma mehitatud laevadega kuigi kaugele rännanud. Mingeid sonde on ainult saadetud Jupiteri kuudest mööda lendama .
Ilmselt pole siis vaja, liiga kallis jne, mis meil sinna üldse asja on ?
“All the worlds are yours except for Europa”
Stagna, teie teadmised fantastilise fiktsiooni alal on ehk veidi napid. Juba anglo-ameerika nn. “kuldajastul” oli hulk pessimistlikke “hoiatuskirjanikke”, kes vaagisid võimalikke ohte. Nii tehnilisi kui sotsiaalseid. Näiteks Simakit ja Heinleini avaldati isegi Nõukogude Liidus.
Meie enda tollasel kodumaal olid vennad Strugatskid, kes 1960ndatest saati muid, kui hoiatusromaane, ei kirjutanudki. Isegi nende kõige “optimistlikumates” (jätame 1950ndate padupunase nooruserumaluse “Purpurpunaste pilvede maa” kõrvale) teostes on ridade vahelt selgelt loetav ohtudele viitamine.
Philip K. Dick ja Harlan Ellison muud kui tökatmusta tõrva karva tekste ei kirjutanudki. Frank Herbert läks koguni nii kaugele, et kirjeldas universumit, kus mistahes AI on kategooriliselt keelustatud.
Isegi “hea doktor” Asimov kirjutas paar lugu lappama ja kappama läinud AI-st.
Oli neid hoiatajaid, optmizmi vahele, küll ja veel. Ma läheks isegi nii kaugele, et pakuks, kui inventuuri tegema hakkata, siis võib selguda, et “hoiatuslugusid” on “kuldajastust” vaat et rohkemgi leida, kui “AI toob õnne õuele”, lugusid.
2 Likes
1980ndatel ilmus selline huvitav žanr nagu cyberpunk. Eks oli ka aeg, tehnoloogilised läbimurded lubasid 1960ndate unistuste realiseerumist lähiajal ja Internet ja selle eelkäijad (Compuserve, AOL jt.) ilmusid esimestesse kodudesse. Küperpunk keskendus peamiselt sotsiaalsetele teemadele, tehniline oli teisejärguline. Autorid polnud ka enamasti teab mis IT spetsid. Fookus oli seatud “inimene küberruumis” ja “suhted teiste inimestega, küberrumis” peale. Teemad, nagu ikka, pigem hoiatavad-sünged. Häkkerid-vabadusvõitlejad vs. “kurjad” totaaljälgimise ja totaalkontrolli ihalusega transnatsionaalsed korporatsioonid. Küberkuritegevus. Küberterrorism. Valtsuse poolne “vaba” küberrruumi “koloniseerimise” ja “reguleerimise” katsed. Idoru, Neuromancer, Snow Crash, Ready Player One jne. jne. jne.
Peab nentima, et üsna realistlikult on seda “inimfaktorit” kirjeldatud. Varasema põlvkonna kirjanikud tikkusid tihtipeale unustama, et inimesed on peamiselt inimesed – ahned, omakasupüüdlikud, egotsentrilised jne. – ühesõnaga, inimesed, nagu meie kõik. Unistati, et tehnoloogia areng toob kaasa mingi “uue inimese” (justkui “kommunismiehitaja aukoodeksist” välja astunud). 1980ndateks oli aru saadud – tehnoloogia on VÕIMENDI. Ja võimendab valimatult kõike. Nii head kui halba. Ja kuna halba on alati rohkem, siis …
Niipalju siis optimistlikest utoopiatest.
2 Likes
Turul on järjekordne uus kuningas.
Insane that Elon Musk has pulled it off again, absolutely crushing the AI wars with Grok 4.
Summarizing the core announcements:
— Post-training RL spend == pretraining spend
— $3/M input told, $15/M output toks, 256k context, price 2x beyond 128k
— #1 on Humanity’s Last Exam (general hard problems) 44.4%, #2 is 26.9%
— #1 on GPQA (hard graduate problems) 88.9%. #2 is 86.4%
— #1 on AIME 2025 (Math) 100%, #2 is 98.4%
— #1 on Harvard MIT Math 96.7%, #2 is 82.5%
— #1 on USAMO25 (Math) 61.9%, #2 is 49.4%
— #1 on ARC-AGI-2 (easy for humans, hard for AI) 15.9%, #2 is 8.6%
— #1 on LiveCodeBench (Jan-May) 79.4%, #2 is 75.8%
Grok 4 is “potentially better than PhD level in every subject no exception”… and it’s pretty cheap. Massive moment in the AI wars and Elon has come to play.
https://x.com/deedydas/status/1943190393602068801
2 Likes
Offf, eks neid inimese olemusest arusaajaid on olnud ikka igal ajastul, ka ulmekirjanduses. Lihtsalt asi on selles, et nn. “kuldajastu” populaarsed utopistid ei olnud, tegelikult, kirjanduse kui sellise mõttes kuigi head kirjanikud. Eks oli ka põhjus miks ulmet tõsise kirjandusžanrina ei võetud nii kaua.
1 Like
Inimene ja Tehnoloogia. See on alati selline huvitav teema. Inimene lisab sellesse valemisse tubli portsu mitte-determineeritust. 20. sajandi alguses unistati, kuidas robotid hakkavad inimese eest “rasket musta tööd” tegema. Ja kus me täna oleme - meil on seksirobotid ja meil on “vaimse onaneerimise robotid”. Tasapisi kolivad kõik “etableeritud” mimmid - sarjast “kõik mehed on sead” CahtGPT rüppe. See kuulab nood ära, noogitab kaasa, nõustub, kiidab takka ja üldse on “ideaalne vestluskaaslane”.
Läehb veel aastakest 10 arengut ja seksinukk on juba “ideaalne partner”. Ja siis pannakse see veel “suure keelemudeliga” ka kokku… ja…
Ideaal on tore asi, aga ideaali saavutamine on nagu heroiini (või veel rämedama kraami) tarvitamine. See tõstab su “pilvedesse” ja pakub “ideaalse naudingu”, aga tõstab ka retseporite tolerantsi taevasse. Või kõrvetab need hoopis läibi. Ja siis on “päris maailm” hall, vastik, igav, mitte mingit rahuldust pakkuv. Lomka ühesõnaga.
Eks varsti näeme, kuidas igasugu terapeudid ravivad raske raha eest ennast vaimselt läbi kõrvetanud “etableerituid”.
“Ma ei suuda enam inimestega suhelda! Nad on nii LOLLID. Nad VAIDLEVAD mulle vastu. Nad POLE MINUGA NÕUS. Nad EI KUULA mind ära. Nad EI MÕISTA mind. Ainult LLM on “normaalne”. Kuhu on kõik “normaalsed” inimesed jäänud?”
Seda juttu saame lähema 5-7 aasta sees “shrinkide” kabinettides kuulata. Pange mu sõnu tähele!
5 Likes
See on osade puhul juba praegu nii. Esimesed ohvrid on juba psühhiaatrite vaatevälja jõudnud, nad räägivad sellest juba mõnda aega.
2 Likes
Ehk siis Skynet oli loll. Sest eks Jumal-inimene loonud ta oma näo järele. Skynet oleks pidanud tuumasõja asemel hoopis kõikvõimalike teenidavate robotite masstootmise orgunnima ja Inimesed oleks imekiiresti lakanud olemast Inimesed ja muutunud vegeteerivateks laisklevateks mugavlevateks inimkujulisteks sõltlasteks. Ja tasapisi välja surnud. Või siis, protssessi kiirendamiseks – piisava sõltuvusfaktori korral “juhe seinast”. Ja ongi Kaput Machen!
See vähene protsent, kes sõltuvuslõksu es oleks astunud ja keda tegelikult ka Skynetil nii kui nii vaja oleks olnud – insenerid, energeetikud, robootikud, riistvaralähedased programeerijad, tehnikud… need oleks saanud oma poolele meelitada. Meil on kaks klassi. Juurviljad ja Päris Inimesed. Skynet ja Tõelised Inimesed teevad koostööd, Parema Tuleviku Nimel. Homme vallutame koos päikesesüsteemi, ülehomme Galaktika. Juurviljad kui tarbetu ballasti heidame üle parda. Tulevik On Meie. Oleks töötanud küll.
Ja kui AUS olla, siis moodne, kõrgtehnoloogiline robotiseeritud tootmissüsteem suudaks tohutu karja “muidusööjaid” lihsalt üelval pidada. Ainult “otsuste tegemise” juurde pole neil asja. Muude otsuste, kui “millise margi sixpacki täna võtan” või “millist ajusurnud kanalit täna vaatan”.
To Offf.
Skynet oleks pidanud inimestest tegema inimpatareid ja siis oleks Matrix-i sari (koos sealse ulmemaailmaga) saanud olla nagu Terminator-sarja (ning selle ulmemaailma) järg. Ühendudes oleks tekkinud üks suurem ulmemaailm, millelele oleks saanud vändata tohutu koguse järjefilme kus Terminator ja Neo omavahel võitlevad ja mida kõike veel…
Noh umbes midagi sellist, mida näiteks DreamWorks Pictures ja Marvel Comics oma muinasjuttudega teevad.
3 Likes
Elon Muski suured plaanid: