Analooge mitte omavad relvad tulevad. Kas heas või halvas mõttes, selgub kunagi hiljem.
Nuuu… kui ELon saaks NVidia ka kampa kuidagi ära moosituna, siis võiks ju eeldada et tekib piisav jõuõlg OpenAI üle võtmiseks. Meenutab kunagist Commodore vs. MOS Technologies.
Samas, antud olukord on keerukama dünaamikaga, nvidiatel on openaisid rohkem vaja kui openaidel nvidiaid. Lõpuks läheb ikka nii, et “pakkumise millest on võimatu keelduda” teeb see kelle käes on “jäme ots”. Eks tegi ju ka sm. Stalin Eesti Vabariigile lahke pakkumise liituda Nõukogude Vabariikide vennaliku perega. It is called business. 
Olgem täpsed. Wabariigile seda pakkumist ei tehtud. Sooviti ainult baase ja sõjaväe kohalolekut koos lubadusega, et Wabariigi siseasjadesse ei sekkuta.
Pärast seda enam mingeid pakkumisi ei tehtud. Tehti hoopis midagi muud.
Kui kellegile tundub, et AI hype hakkab vaikselt maha käima, siis siin on innustavat lugemist:
Kas AI on seotud Hispaania elektrikatkestusega ja kas AI on leidnud alternatiivsed energiaallikad AI energiavajaduse jaoks?
Peale Google Veo3-e ei ole enam ükski videosalvestus kohtus asitõendiks.
Masendav:
Vahepeal käisid poliitikud “jõllis silmade ja surnud tursa pilguga” ringi ja pobisesid iga Probleemi lahenduseks: “Pilv!”, “Pilv!” Nüüd on pilt ainult nii palju muutunud, et iga küsimuse vastus on: “Tehisaru!”, “Tehisaru”. Ma-sen-dav!
Sellest artiklist jäi silma, et ministri meelest on arusaamatu, miks 40€ elatise summa pärast vaieldes ollakse nõus tuhandeid kulutama.
Keegi võiks talle selgitada, et 40x12x18 = 8 640 €.
Ministri jaoks võib-olla väike summa, aga suurema osa inimeste jaoks väärib vaidlemist küll.
Ulmekirjanduses on selle vastu leitud rohuks - mingit moodi muutmist mittelubavad andmekandjad ja kaamerad.
Mida siis pahalased kasutavad ära niimoodi, et nende seadmete ette projekteeritakse hologramm.
Behind the Curtain: A White-Collar Bloodbath
Dario Amodei — CEO of Anthropic, one of the world’s most powerful creators of artificial intelligence — has a blunt, scary warning for the U.S. government and all of us:
*AI could wipe out half of all entry-level white-collar jobs — and spike unemployment to 10-20% in the next one to five years, Amodei told us in an interview from his San Francisco office.
*Amodei said AI companies and government need to stop “sugar-coating” what’s coming: the possible mass elimination of jobs across technology, finance, law, consulting and other white-collar professions, especially entry-level gigs.
https://www.axios.com/2025/05/28/ai-jobs-white-collar-unemployment-anthropic
Õnneks see kõik Eestit ei puuduta, meile on Nvidia GPU-d keelatud ja pealegi on elekter nii kallis, et odavam on matsisid tööl hoida, kui AI-d jooksutada.
Siin on üks selline aspekt: meistrid-sellid-õpioisid. Kui entry-level n00bid ei saa enam oma n00bi-aega täis teenida, kudias nad “demblisse” saavad??? Varsti nutavad needsamad “anname n00bidele kinga ja vat kus raha kokku hoiame” tüübid veriseid pisaraid - POLE kedagi palgata “senior” levelile, POLE kedagi edutada.
Siin ka see paradoks, et senior level ametikohad on per ühik kallimad. Ehk nende vähendamine toob suurema kokkuhoiu. Mingeid entry-level njuube või interne võib sama raha eest hulgem palgal hoida.
The Last Human CEO
Pole sugugi kindel kas löök ainult juuniore tabab, nad on kindlasti kõige haavatavamad, aga 15-25 aastaste eelis on kiire kohanemisvõime. Minu maailmamudelis algab inseneride sissetung kõikidesse protsessidesse ja sealt edasi protsesside kujundamine end2end 24/7 automatiseerituks. Muidugi kui oled AI native startup pole seda kõike vaja ja su probleemid on klassikalisemad.
AI tundub ühest küljest uudne ja paljutõotav, aga sellega kaasnevas õhustikus on midagi väga tuttavat. Meenub enamvähem täpselt veerand sajandi tagune aeg, kus ma värskelt püsiva sissetuleku omandanuna väärtpaberiturgudel oma esimesi ebalevaid sammukesi tegin ning toonaste inveteerimiskorüfeede kiiluvees selliseid “põnevaid” aktsiaid soetasin, nagu AVNX, mille footonprotsessorid ja XOXO, kelle maasse kaevatud valguskaablite megamiilid kohe-kohe maailma tundmatuseni muutma pidid.
Visionääridel oli loomulikult õigus ja dotcom tuli ning muutiski maailma, aga tehnoloogiaaktsionäridel, kes selle laineharjal ratsutades juba eralennukite ja jahtide müügikatalooge sirvisid, kulus veel 13 aastat, et nulli tagasi jõuda.
Tagantjärgi olen ma kuradi õnnelik, et saatus otsustas mind üleliigsest rahast vabastada just siis, kui seda oli veel väha, ei hävitanud mu soovi ka edaspidi turgudega rammu katsuda ning immuniseeris mind igaveseks kiusatuse vastu soetada turu kõige kuumema sektori kõige kuumemaid aktsiaid.
Puhtalt meelelahutuslikul eesmärgil sättisin kõrvuti toonase ja tänase rõõmupeo juhtaktsiate graafikud:
Seekord on kõik teisiti.
