Fake McCoy Stagna, grippi surevad need kes on juba nagunii sent surmale võlgu ja enam paljunemisega ei tegele, ja need kellel on eriti tugev immuunsussüsteem, nii et viiruse saades see reageerib üle ja tapab organismi. Seega gripp ei aita kuidagi looduslikule valikule kaasa
Mitte alati. 1918-1920 gripipandeemia tappis 50-100 miljonit inimest ( 3-5 % tollasest maailma elanikkonnast ), enamik just noored/ keskeas paljunemisvõimelised inimesed. Ainuüksi USA-s langes life expectancy 1918 aastal seetõttu 12 aasta võrra.
gripiviirust populatsiooni hõrendajana ei maksa alahinnata, kuid on olemas ka palju muid eriti jäledaid ja surmavaid tõvesid. Mõnedest pole me võib-olla veel kuulnudki, sest need pole inimeste populatsiooni jõudnud nagu keegi polnud kuulnud AIDS- ist enne 1980ndaid aastaid. Viiruste omadus kiiresti muteeruda teeb tuleviku nakkuste leviku ettearvamatuks. Ja muuseas, mida suurem maailma rahvastik on, seda vähem on võimalusi kõiki neid uute pandeemiate eest kaitsta.
Mina panustan küll sellele, et populatsioon hakkab ise end piirama looduslike meetoditega ja mingeid tapjaroboteid pole vaja.Tundub ka "humaansem" kui inimesed surevad haiguste kätte, seda on alati peetud suurel määral paratamatuseks.Vigaste / väärtusetute isendite hukkamine mingite valitsuse poolt loodud valemite järgi tekitaks rohkesti pahameelt ja suuri ühiskondlikke vapustusi.
Fake McCoy Ja ikkagi on sul iganenud arusaamad asjadest, sest: 1. Tänapäeva AI asub ja toimetab pigem pilves, kui on mingis kindlas purgis. 2. Tänapäeva IT tööjaotuses on progeja mitte keegi, humanitaar kes tõlgib ühte keelt teise, kes ei jaga matemaatikast ja äriloogikast mitte halligi ning ei näe kunagi suurt pilti.
Ma ei taha sellesse vaidlusse sisulisel tasemel sekkuda, aga pilve kohta ei saa ei saa ütlemata jätta :). Nii praeguse ülesande tasandil kui ka laiemalt ei ole see sisuliselt mitte midagi muud kui CPU natuke teistsuguse IOga, mis asub lihtsalt kusagil mujal. IO probleemi olemust ei muuda see mitte kuidagimoodi. Koodineegerlus on omaette teema ja ei puutu tehisintellekti :)
Pilv natuke ikka muudab asja: 1. Sa ei saa juhet seinast välja tõmmata 2. Sa ei saa piirata IO-d 3. Sa isegi ei saa seda kustutada, või pole sel mõtet, sest kuskil on alati varukoopia
Progeja asemel oleks õige rääkida arhitektist.
Pähh, pilv on lihtsalt ägedam ja seksikam nimi asjale mida vanasti nimetati klastriks. See, et sellel asjal on nüüd seksikam nimi ei tähenda et kohe infotöötlusteooria alustalad kaotaksid kehtivuse või muutuksid millekski muuks.
1. Saad küll juhtme seinast tõmmata, lihtsalt ühe juhtme asemel on lihtsalt mitu juhet. 2. Täpselt sama vastus mis ellmisel, sul on olemas nii füüsilised IO kanalid kui ka protokollid mis üldse seda asja võimaldavad. 3. Varukoopial ja töötaval programmil on suur vahe.
Pilve mõiste tuleb sellest, et 15-20 aastat tagasi joonistati serverite ja võrguseadmete ühenduste diagrammidele kohtadesse, kuhu ühendused läksid või mille sisemine detailne elu polnud tähtis, pilv.
Ehk siis arvutused tehakse ikka arvutis, lihtsalt see arvuti asub kuskil eemal või selle täpne ühendusskeem pole oluline.
Täpselt nagu teksasid tehakse "välismaal" või "Hiinas" - see ei tähenda, et neid asju ei tehtaks seal vastavates tehastes.
Juhet pole vaja seinast välja tõmmata - jätad pilveteenuse pakkujale maksmata ja nad koristavad su AI oma serveritest ise ära. Koos kõige IO ja varukoopiatega :)
Tin, ma ei väitnud, et pilv ei baseeruks von Neumanni arhitektuuril, ma väitsin et pilv ei ole sinu kontrolli all ja sellest tuleb suur vahe. Ehk räägid lähemalt kuidas sa näiteks Google Cloudi juhtme seinast välja tõmbad, kui sinu AI ülekäte läheb ja enam sinu käskudele ei allu?
Fake McCoy Tin, ma ei väitnud, et pilv ei baseeruks von Neumanni arhitektuuril, ma väitsin et pilv ei ole sinu kontrolli all ja sellest tuleb suur vahe. Ehk räägid lähemalt kuidas sa näiteks Google Cloudi juhtme seinast välja tõmbad, kui sinu AI ülekäte läheb ja enam sinu käskudele ei allu?
Samamoodi nagi iga teisegi infinite loopi või kokku jooksnud programmiga.
Fake McCoy Ja ikkagi on sul iganenud arusaamad asjadest, sest: 1. Tänapäeva AI asub ja toimetab pigem pilves, kui on mingis kindlas purgis. 2. Tänapäeva IT tööjaotuses on progeja mitte keegi, humanitaar kes tõlgib ühte keelt teise, kes ei jaga matemaatikast ja äriloogikast mitte halligi ning ei näe kunagi suurt pilti.
Ei ole olemas mingit "pilve" on lihtsalt "kellegi teise serverid".
Ohhh, selle pärast neid nimetataksegi pilveks, et need on kellegi teise omad ja meil neist ähmane teadmine, reeglina ei tea isegi kus need füüsiliselt asuvad. V.t. raulir kommi.
Ja kuidas see kõik tehisintellekti puudutab? Arvuti on arvuti, olgu ta siis firma seadmekapis või koduse kirjutuslaua all või mingi virtualiseeritud instants kusagil kaugel. Meil piisab teadmisest, missugune on tema liides välismaailmaga ning tarkvaraga, mida me selles arvutis jooksutada tahame. Kõik, kogu lugu.
Absoluutselt ei puutu. Lihtsalt osad inimesed joonistasid siin kandilisi kaste, rääkisid juhtme seinast välja tõmbamisest ja varukoopiatest mis ei ole järgmisel hetkel tööd üle võtma kui originaal saba paneb. Kõik see tundus nii 80ndad.
Pilves on kõik outsourcetud, ka "saba seinast" operatsioon. Kui AI hakkab tegema midagi, mis ta omanikule ei meeldi, siis võib lihtsalt operaatorile arve maksmata jätta. Edasine toimub automaagiliselt.
/Lohakus maksab kätte, raulir eespool ütles juba sama/
Omades täpset ja detailset arusaama kuidas pilv toimib ning kuidas pilveteenuse pakkumine korraldatud on on sooo 80nendad. Ning "Pilv on nii keeruline laialivalguv ja keegi ei tea kuidas ta töötab." on 2017 ?
Aju=arvuti on üldse eelmise sajandi viiekümnendad. Arvutiprogrammi väljund (olles kuitahes "tark" või juhuslik või "silmi avav") ei ole tegelikult üldse ligilähedaseltki indikatsioon süsteemi intelligentsusest. Viimasel ajal viibutatakse selle terminiga ikka väga uljalt, pannakse veel "pilv" ja "õppiv" ja veel mõned totrad märksõnad juurde ja justkui ongi tehisintelligents. Täpselt nagu siin keegi varem kirjutas - mõnikümmend rida "trips-traps-trulli" mängivat programmi on täpselt sama "intelligentne" kui see moos, mis Google serverites "oma keelt" leiutab jne. Arvutuste jada, millel ilma inimaju osaluseta pole mitte mingisugust mõtet. Naela taguvat haamrit või raamatut kirjutavat pliiatsit naljalt ei tõtata intelligentseks nimetama. Arvutiprogramm on tööriist ja ei ole ühtegi indikatsiooni, et see oleks muutunud või võiks üldse muutuda.
AI mingis isoleeritus arvutis võib teha mida tahab - aga mõju ei mingit. Mõjuks on vaja ligipääsu täituritele - solenoidid, mootorid, lülitid jms. Need kõik vajavad toimimiseks energiat - üldjuhul elektrienergiat (võib ka vaakumit vms). Kui täituritelt energia ära võtta siis on AI nigu pea ilma kehata.
Tin Omades täpset ja detailset arusaama kuidas pilv toimib ning kuidas pilveteenuse pakkumine korraldatud on on sooo 80nendad. Ning "Pilv on nii keeruline laialivalguv ja keegi ei tea kuidas ta töötab." on 2017 ?
Ei-ei. Sa ei saa aru. Pilv on, sihuke pilv noh, töötab, noh. :) Kui nüüd hakata võrdlema tänapäevast pilve omaaegse IBM-i mainframedel populaarse VM lahendusega, siis sisuliste erinevuste leidmine ilma pisut tõsisemalt süvenemata ei pruugi üldse väga lihtsaks kujuneda.... :D
Tin Omades täpset ja detailset arusaama kuidas pilv toimib ning kuidas pilveteenuse pakkumine korraldatud on on sooo 80nendad. Ning "Pilv on nii keeruline laialivalguv ja keegi ei tea kuidas ta töötab." on 2017 ?
Ei-ei. Sa ei saa aru. Pilv on, sihuke pilv noh, töötab, noh. :) Kui nüüd hakata võrdlema tänapäevast pilve omaaegse IBM-i mainframedel populaarse VM lahendusega, siis sisuliste erinevuste leidmine ilma pisut tõsisemalt süvenemata ei pruugi üldse väga lihtsaks kujuneda.... :D
Ei ei erinevused on :)
Pilv = Dokumenteerimata lahendus suure hulga serverite ja ühendustega mille puhul see inimene kes nende kooslusest aru sai lasti eelmise sajandi alguses lahti kuna ta oli liiga vana.
Vanaaegne IBM mainframe = supertäpselt dokumenteeritud ja hallatud süsteem milles on suur protsessor või terve kari suuri protsessoreid (MP) erinevate andmete hulkadega arvutamiseks traadiga kokku tõmmatud ning seda haldvad insenerid kes teavad väga vastikult täpselt kuidas antud süsteem töötab ning kus on iga süsteemi lüliti ja traat mis ühest protsessorist teise viib.
Fake McCoy Tin, sinu IBMi mainframed on tänaseks kõik pensile saadetud, kas sa ise pole mõelnud pensile jääda ja memuaare kirjutama hakata?
Panin sulle plussi, sest jah seda peaks tegema. Aga, siiaamaani on inimesed olemas kes saavad täpselt aru, misasi on pilv ja kuidas see toimib, miks pilve toimimiseks on vaja meeletus koguses CCIE kvalifikastooniga inimesi + MCSE-sid (vana numeratsioon) + CIO-sid + RHCE (olenevalt derivaadist) + CEH+ SANS sertifikatsioonidega inimesi. Ja täiesti maagiline on see, et enamuses nad saavad väga vastikult täpselt aru kuidas kogu see masinavärk töötab. Bläk mädzik ju nõu. Bit tuleb ja siis läheb, müstika ju.
Aga mina kui vana coboli proheja olen jah obsolete ning nüüd lähen ja krjutan oma AI B-s ja siis panen kogu maailma telefonid helisama kõik ühe korraga...
Ahjah see jäi ütlemata, et jah ega pilv ja ai on sellised asjad mis toimivad täitsa ise ning polegi ju vaja kedagi kes nendga tegeleb, annad näiteks AI-le ülesande mine varasta mõisa viljasalvest vilja ja siis käibki teeb ja toimetab ja keegi ei tea ega keegi ja ega see ongi üks suur müstika kuidas järsku vili mõisa salvest otsa saab onju.