Tõstsin siia “disku pole oluline” grupist:
On toimunud kahe termini hägustumine. Muide, ajal kui “Programeerijad” olid “masinast” eemal, töötas see paremini.
On kaks protsessi
- Arendamine (ja arhitektuuri disain) mida teevad Tarkvara Arhitekt ja Vanemarendaja. See, muide, on vana hea System Engineering ja muudest “töökoralduse raamistikest” tuntud “voodiagrammide” “olekumasinate” ja CBD-de joonistamine.
- KODEERIMINE… loodud Arenduse (algoritmi, töövoo, Protsessi) implemeteerimine konkreetses keeles v. dialektis.
1960ndatel veel olid ProgrameeriJAD (p. 1) ja ProgrammISTid (p. 2)
Seoses terminaalide tulekuga see erisus natuke hägustus. Ja jah, iga helloworldi jaoks ei ole vaja voodiagrammi. Kiirem-lihtsam on otse mõtelda ja kodeerida (või ainult kodeerida, nagu Urundaja teeb).
Paraku tõi see kaasa sellise õnnetu olukorra, kus paljudes kohtades kus väga oleks VAJA olnud seda “voodiagrammi” ja muud “Bürokraatiat” “optimeerisid” “ekseli tabeliga MBA-d” selle protsessist välja… tulemus Odav ja Halb ja Vigane Tarkvara.
Okei, mindi siis Protsessi parandama. A optimeerida ikka vaja ju. Tekkis mõiste Tarkvara Arhitekt. Jõuab teine lausa 10nel Arendajale diagramme vorpida. Fine.
Aga unustati ära Vee-mudel. Kui reaalse implementeerimise-kodeerimise käigus ilmnes vigu loogikas (Arhitekt on ju ka “ainult inimene”) siis ei mindud tema juurde tagasi vigu parandama vaid sõideti disainidoklumentatsioonist lihsalt “üle”.
Spekile ju vastab, testid vigu ei anna, miste veel tahate?
Ja see viimane on üsna valdav… loodusõnnetus.
Enivei, AI… vibe coding. Jummalast OK asi. Ausõna. Kui Arhitekt ja Arendaja teevad asju “tsiviliseeritud moel” Vee mudeli ja SE parimate praktikate järgi, siis KODEERIMISE ülesande ehk programmISTi töö võib vabalt AI peale jätta.
Ja AI saab täitsa OK hakkama selle “mehhanilise musta tööga” kui MÕTLEMISE töö on inimesed enne korrektselt ära teinud.
Iga kingsepp jääbu oma liistude juurde.