Keskerakonnal nii või naa pikka pidu pole. Parteisse on sisuliselt alles jäänud ainult kas venemeelsed poliitikud või siis sellised, kes pole häältemagnetid ning keda mitte ükski teine erakond ei taha. Ainukese erandina selles osas jääb silma Lauri Laats, kes on jätnud üsna mõistliku inimese ja poliitiku mulje. Siiani imestan, mida ta teeb veel kesikute hulgas. Teisalt, kui vaadata temaga seotud äriühingute tellimuste sõltuvust Tallinna linnast, siis ehk võiks teatud järeldusi teha.
Samas unustatakse ära, et praegused olid viimased valimised, kus said osaleda ka nn. hallipassi omanikud. Pakun puusalt, et enamus hallipassi omanike häältest läks sel korral veel keskerakonnale, eelkõige just Tallinnas. 4 aasta pärast nad enam hääletada ei saa, seega tuleb selle arvelt kesikutele korralik häälte arvu kukkumine ning peamist viiulit nad 4 aasta pärast enam ei mängi. Eks selle tõttu on ka arusaadav, miks nad ikka ise tahaksid praegu veel 4 aastaks linnas võimule saada.
Kui kesikud tahaksid teha ka 4 aasta pärast hea tulemuse, peaks kogu partei oluliselt eestimeelsemaks muutuma, aga arvestades nende praegust isikkoosseisu, siis pole küll aru saada, et kelle või mille arvelt selline muutus tuleks.
to: Murzilka
Ennustatav on see, et kui kesikkond allavoolu kanalisatsiooni suundunud on, siis on ka reformipartei sunnitud ennast kõvasti muutma, sest nüüd tuleb ennast vastandama hakata kellegi uue vastu ja seda pole enam teps mitte lihtne teha. Sest kuidas sa vastandud kellegi vastu, kes sinust eriti ei erinegi enam? Seega tuleb hakata ajama muud poliitikat, kui vastandumine, mis tähendab omakorda, et see partei teeb läbi suured muutused ning võib lausa laiali joosta.
Lauri Laats ei ole normaalne poliitik. Ta on lihtsalt välimuselt ja jutu sõnadevaliku poolest sümpaatne, aga kui sealt mingit mõtet otsida, siis on oi-oi-oi.
kodakondsuseta isikuid on Eestis 60 000. Kui arvestada, et pooled neist elavad Tallinnas ja pooled neist halli-passi tallinlastest ka seekord valimas ei käinud kaotab Kesk vaid 15 000 häält 81 000 st mille nad Tallinnas said. Jääb ikkagi 66 000 häält, mis annab neist ülekaalukalt Tallinna valimisvõitja, kes hakkab tantsupartnereid valima
Tuleb arvestada, et Vene, Valgevene, Ukraina, Kasahstani, Gruusia , Armeenia jt kodanike hääleõiguse kaotamine vähendas Keski häältesaaki Tallinnas vaid 6000 hääle võrra võrreldes 2021.a. ja vaid 1 mandaadi võrra linnavolikogus. Teised erakonnad kindlasti lootsid suuremat hävingut.
See, et seda ei juhtunud oli neile kibe pettumus, eriti muidugi Ekrele, kes agaralt astus kevadel põhiseaduse kiireloomulise muutmise rongile, kuid tulemuseks oli hoopis volikogust väljajäämine. Vabalt võib juhtuda, et ka hallipassimeeste väljajätmine ei anna sellist efekti nagu loodetakse. Lisaks on just hallipassimeestel motiiv Eesti kodakondsuse taotlemiseks, sest veel 15 aastat tagasi oli neid 100 000, võib juhtuda, et 4 aasta pärast on neid näiteks kõigest 40 000 .
Mingit muud põhjust kui Keski elektoraadi vähendamine eelkõige Tallinnas sel põhiseaduse välkkiirel muudatusel ju polnud ja võiks jätta rumala teesklemise nagu oleks olnud
stagna, sa eksid paaris punktis.
- Vale on väide, et hallipassiomanikel on suurem motivatsioon Eesti passi taotlemiseks. Tegelikkuses ei ole seda mitte. Neil on olnud aaega seda teha sisuliselt 34 aastat, millegipärast nad pole seda teinud. Nende üldarvu vähenemine on olnud täiesti loomulik - lihtsalt vanuse tõttu on osad neist siit ilmast lahkunud.
- ma olen päris kindel, et kuna praegusel korral oli nendel viimane kord võimalus osaleda valimistel ning arvestades, et enamik nendest halli passi omanikest on pensionärid või pensioni eelikud (ehk siis kõige aktiivsem valijagrupp), siis pigem käis Tallinnas neist valimas nii 80-90%. Ehk siis ümmarguselt 25 tuhat, kellest 99% andis oma jääle kesiklale.
Sinu oletus on sama tõenäoline, kui minu oletus, et Tallinna hallipassimeestest osales valimistel 98%.
Äkki Kõlvart pani oma brigaadi tööle ja kogus kõikide hallipassimeeste ja muidu potensiaalsete keski valijate isikutunnistused kokku ja tegid nende endi eest valimised ära? Sellist segaverelist ei vali vabatahtlikult ükski venerahvusest inimene, aga ilmselt väikse nutsu eest oleks nad kõik nõus…
Aga ei usu mina, et ta suudab oma valijad kodakondsuse eksameid sooritama panna või palgata kedagi, kes nende eest need eksamid ära sooritavad…
Ei ole vaja tõde maha salata - keskerakonna põhivalija on Eesti kodakondsusega venelane (mitte rahvuse vaid keele järgi). Kõik need hallid passid ning vene passid annavad ainult mõned protsendid (mitte protsendipunktid!) kesikutele hääli juurde.
Lisaks muidugi laiad massid vanema põlvkonna eestlasi juurde, kes on kogu oma elu “Meie Etkarit” valinud ja nüüd harjumusest kesikuid edasi valib. Sest nooremas põlves “Rahvarindest” saadud emotsionaalsed mälestused on niivõrd tugevad.
15 aasta jooksul kindlasti mistahes suurest läbilõikeliset 100 k elanikegrupist 40 % maha ei sure ja 80-90 % valimisaktiivsust kah üheski suures elanikegrupis pole. Meil pole ometi P.Korea.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 31. detsembri 2021 seisuga 66 592 määratlemata kodakondsusega isikut (35 486 meest ja 31 106 naist). Neist 60 olid alla 15-aastased, 1138 inimest 15-29-aastased, 24 068 inimest 30-49-aastased, 22 096 inimest 50-64-aastased ja 19 230 inimest 65-aastased ja vanemad.
Eks surevad põhiliselt need 65-aastased ja vanemad
Viimase kolme aasta jooksul ( 1.jaanuar 2022- 1.jaanuar 2025) on kodakondsuseta isikute arv langenud 6000 võrra
Ja noorematel siiski on motivatsioon Eesti passi hankida rohkem kui Vene või Valgevene passi, sest neil on nüüdsel aja teatud stigma küljes, et on kahtlane ja ebausaldatav element ning selle kandja tulevik on tume. Mine tea mis nõudeid selle passi kandjale tulevikus esitatakse kui ta tahab siia elama jääda…
Kel rohkesti ja olulist asja idapiiri taha, tahab oma kodakondsuseta staatust säilitada, kuid sel vabal reisimisel Venemaale ja tagasi on ka omad negatiivsed küljed. Reisimine Euroopa Liidus on neile pmst viisavaba, kuid laias maailmas üldiselt on Eesti passiga reisimisel ikka palju rohkem riike avatud.( koguni 185 ), sealjuures suure lombi taga . Hallipassimees ei saa töötada riigiametis ega KOV ega sõjaväes . ( No Eesti sõjaväkke nad nii väga minna vist ei tahagi )
Kokkuvõttes tahan ma öelda, et need, kes tahtsid Keski Tallinna linnavõimu juurest kindla käega eemale suruda, ( Kindlates kätes Eesti !) olid üsna pettunud sel aastal ja vaevalt nad on palju rõõmsamad ka 2029.a.
Mõned asjad lihtsalt on nii nagu need on. Tallinn ei ole eestikeelne ega ka eestimeelne linn Narva ei ole seda. Kohtla- Järve ei ole seda. Ja linnavõim paratamatult kujuneb enamasti selliseks missugused on linna elanikud.
Tartlasena mulle ei meeldi, millise erakonna käes on olnud linnavõim siin juba palju aastaid, kuid ma möönan, et enamik tartlasi ilmselt tahabki niisugust . Ja mis seal ikka parata …
On mitmeid sugulasi ja sõpru ka Tallinnas ja nii vähe kui nendega linnavõimust on juttu olnud, ütlevad, et ega see nende elu eriti palju ei mõjuta ega seganud isegi siis kui Savikas seal bossi mängis või Kõlvart … Keegi ei hakka kirjutama sapist kirjandit Elu võimalikkusest Tallinnas… Need, kel omad üsna suure krundiga eramajad, on mures, et mis saab maamaksust uue linnavõimu ajal. Teadagi ,et nad ei taha maksta kui seni ei maksnud
Ma ei ole ausalt öeldes isegi süvenenud, mida see Laats räägib. Eeldan, et kui inimene on kesik, siis kesiku juttu räägib. Miks teda “normaalseks” poliitkuks peetakse, on mitte jutu pärast, vaid seetõttu, et ta sai kohalike elanike arvates Mustamäe juhtimisega normaalselt hakkama ja võttis oma ülesandeid tõsiselt.
Tallinna linnaosavenama poliitiline ametikoht ongi traditsiooniliselt selline koht, kus poliitilisi jamasid ei teki, kui seda kohta täitev poliitik just neid ise ei tekita. Sest kõik olulisemad ülesanded linnas on mitte linnaosavanemate vaid abilinnapeade õlul. Just abilinnapea on ametikoht, kus võib tööalaselt või poliitiliselt põruda ja linnarahva näol endale alalise vaenlase tekitada. Linnosavanem aga saab tegeleda ainult meeldivate asjadega ning särada linnarahvale, esinedes kohalikus meedias oma pildiga ja jutuga.
Päris paljud tänapäeval tuntud poliitikud on sedasi abilinnapeadena suutnud “The Suurde Poliittaevasse” tõusta ja jätkuvalt soliidseid häälesaake korjata. Kas nad ka muidu oleks selliselt edukad? Kahtlen.
Hetkel aga Lauri Laats ei ole linnaosavanem, vaid tüüpilist sousti välja ajav riigikogu liige, linnarahva mälus aga säilub mälupilt kunagisest õndsast linnaosavanemast. Seega ülistused jätkuvad. Ka siin, foorumis.
See on “ülistus”, kui ma tähele panen, kuidas on kellelgi õnnestunud oma valijatele endast püsiv hea mulje jätta?
Olgu siis pealegi.
Vähemalt millegagi sai poliitik edukalt hakkama.
Mõnel teisel on ainult ämbrite rida, aga ikka leidub isiklik fännklubi. Seda on palju raskem selgitada.
Ehk keegi oskab loetleda, mida erilist Lauri Laats on linnaosavanemana korda saatnud? Midagi sellist, mida mitte keegi teine ei oleks teinud.
Ta on alati viisakas. Ta ei tee lauslollusi nagu Oss-Kastiratas.
To: MG768
Siin ma mõned kommentaarid tagasi kirjeldasin, mis vahe on linnaosavanemal ja abilinnapeal. Loe see läbi. Kastiratas-PPP oli abilinnapea, Laats linnaosavanem. Kerge on olla linnosavanem, eriti kui mitte midagi ei tee ja selle aja jooksul suudab viiskas olla. Ma ei kiida absoluutselt sellega seoses Kastiratast.
Kui riigikogus suudab Lauri Laats, ise väliselt väga viisakas olles ja väga viisakaid sõnu valides, kesikute möga suust välja ajada, siis see viisakus ei muuda möga ennast mingiks asjalikuks kraamiks vaid see kõik jääb endiselt selleks samaks mögaks.
Reinsalu labane populism ja valetamine nüüd loodetavasti kõiki hulluks ei aja. Aga raske küsimus on, kellest võiks 2027. a valimiste järel saada Eesti peaminister. Ühelegi praegusele partei juhile ei tahaks häält anda. Eks ole muidugi aega ka kuni valaida tuleb.
Huvitavat infot Kõlvartilt:
Sisekontrolli koostatud akti põhjal on tuvastatud kahtlased tegevused turgude müügilubadega aastatest 2024 ja 2025 ehk need tehingud on toimunud sotside juhitud linnas. Sotside linnapea katse sildistada seda „Keskerakonna pärandiks“ on mitte ainult ebaõige, vaid ka ebaadekvaatne. Juba alates 2021 juhtis linna ettevõtlust, sealhulgas turgusid sotside abilinnapea Joosep Vimm ning sotside koordineerida oli ka Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse tegevus. Nii 2022 Tallinna ettevõtlusdirektoriks valitud Kalle Killar kui ka turge haldava AS Tallinna Arendused juht Rainer Aavik on mõlemad praeguse linnapea Ossinovski endised kolleegid Sotsiaalministeeriumist. Kõige kõnekam on asjaolu, et üks töötaja teatas kahtlastest tehingutest müügilubadega Rainer Aavikule juba augustis 2025, kuid viimane otsustas kaks kuud enne valimisi seda teadet mitte menetleda. Veelgi enam – teavitaja hoopis koondati ametist.
Seega on Tallinna turgude juhtimine ja seda koordineerivate asutuste mehitamine olnud juba neli aastat sotside endi vastutusalas ning sotside enda komplekteeritud meeskonnaga.
Minu jaoks jättis see tsirkus kohe mulje, et tegu oli sotside ennetava käiguga, lükata süü kellegi teise peale.
Paistab, et Sõõrumaa saab 4 aastat linnapea olla 
Esimesel kahel aastal on linnapea ametis Isamaa esitatav kandidaat, kellel puudub varasem poliitiline taust ja kes omab ulatuslikku juhtimiskogemust. Järgmisel kahel aastal juhib linnavalitsust Keskerakonna kandidaat.
Nagu keegi vahepeal, üle nädala tagasi, informeeris – IRL tahaks hirmsasti kesikutega koos linna viletseda, aga nad ei julge, sest nad kardavad inimesi. Inimesi tänavalt. Inimesed ei pruugi seda mõista. Paistab, et nüüdseks on IRL oma kartusest lahti saanud, sest nagu Jeesuski ütleb: “Ärge kartke!”
Ehk siis nüüd hakkab olema nii – keegi tuntud härimees hakkab istuma linnapea toolil puhtalt kesikute linnaviletsuses. “Ärge Kartke!”
Huvitav, kas muru saab nüüd niidetud ja lumi koristatud? Ja need napakad niitmata puugi ja rottide kasvandusvälud kaovad minevikku? Loodetavasti ka punareformi kastiratturite kesklinna sulgemise projekt.
Linn on nii p…e keeratud paari aastaga, tänases olukorras ei pea väga palju tegema , et geniaalse linnajuhina ajalukku ennast kirjutada.