P.S. gurmanka,
mis puudutab parkimise värke
Probla on väga sügaval ja mõistagi tegelen sellega sisuliselt iga päev. Aga siin foorumis seda täielikkuses kajastada ei jõua, kuigi sinu nõuanded oleksid võib-olla vägagi teretulnud. Aga privas vestlemist on takistanud sinu kehvake tervis (ja jumal tänatud, mul omal parem pole, ülepingutamine ei tee head...)
Suu yhetab veel siiamaale! I love spicy food, but I can't stand the violence!
Lisaks, siis ka omalt poolt natuke hot sauce teemale!
Vend TAAVI! Turu reguleerimise osas peab olema vyga ettevaatlik kuid kahjuks reguleerib seda enamaltjaolt suurem account. Nyiteks vyliskapital. Seega on reguleerimine hydavajalik. Kui niinimetatud Government Supermarket paiskab raha mingisse harusse, siis tuleks seda teha lybi mitme haru ning yyrmiselt ettevaatlikult.
Samas on ehitus selline ala, mis annab tyyd mitmetele tyystusharudele. Seega tuleks seda raha anda vyimalikult hajutatult. Eelkyige peaks kasu saama Tallinna maksumaksja, siis ehitus, siis myyblityystus, saekaater jne. kuni lypptarbijani vylja.
Vend RIQil on ka kahtlemata yigus! Kommunism kahjuks ikkagi on veel alles. Marxism ja Leninism ikka sammuvad veel kysikyes, mis vyljendub eelkyige riiklikus supermarketis. Kahjuks on nad mylemad kaotajad. Vyitjad-Keynes ja Smithsonian on ikka veel piiri taga. Samuti vyljendub see Eesti Energias jne.
GURMANKA! What the hell you are talking about? (lisaks nuumatakse kohtutäitureid ja koormatakse kohtuid.) jyrsku peaks ikkagi muutma kohtusysteemi efektiivsemaks ja palkama rohkem kohtunikke jne., mitte vyhendama ehk mitte koormama neid.
JA jah vend VELIKJI! Palka rohkem kohtunikke ning rohkem case kohtutesse and less free money ehk dumpingut vyi finants keeles write offe! Take care! haha
Lisaks, siis ka omalt poolt natuke hot sauce teemale!
Vend TAAVI! Turu reguleerimise osas peab olema vyga ettevaatlik kuid kahjuks reguleerib seda enamaltjaolt suurem account. Nyiteks vyliskapital. Seega on reguleerimine hydavajalik. Kui niinimetatud Government Supermarket paiskab raha mingisse harusse, siis tuleks seda teha lybi mitme haru ning yyrmiselt ettevaatlikult.
Samas on ehitus selline ala, mis annab tyyd mitmetele tyystusharudele. Seega tuleks seda raha anda vyimalikult hajutatult. Eelkyige peaks kasu saama Tallinna maksumaksja, siis ehitus, siis myyblityystus, saekaater jne. kuni lypptarbijani vylja.
Vend RIQil on ka kahtlemata yigus! Kommunism kahjuks ikkagi on veel alles. Marxism ja Leninism ikka sammuvad veel kysikyes, mis vyljendub eelkyige riiklikus supermarketis. Kahjuks on nad mylemad kaotajad. Vyitjad-Keynes ja Smithsonian on ikka veel piiri taga. Samuti vyljendub see Eesti Energias jne.
GURMANKA! What the hell you are talking about? (lisaks nuumatakse kohtutäitureid ja koormatakse kohtuid.) jyrsku peaks ikkagi muutma kohtusysteemi efektiivsemaks ja palkama rohkem kohtunikke jne., mitte vyhendama ehk mitte koormama neid.
JA jah vend VELIKJI! Palka rohkem kohtunikke ning rohkem case kohtutesse and less free money ehk dumpingut vyi finants keeles write offe! Take care! haha
Väike uudis lisaks:
"Tallinna linnavalitsus taotles valitsuselt eelarvevälisest omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 40 miljonit krooni.
Seletuskirja kohaselt tuleb sundüürnike probleemide lahendamiseks kasutada nii riigi kui kohalike omavalitsuste vahendeid.
Raha eraldamisel tuleb arvestada kõigi laekunud ja põhjendatud taotlustega, kusjuures alates 2002. aastast täiendavat raha omandireformi reservfondi enam ei laeku.
20 miljoni krooni eraldmine on osa Edgar Savisaare (pildil) juhitava linnavalitsuse suurejoonelisest 900 miljoni kroonisest elamuehitusprgrammist, milles linn on arvestanud riigi 25-protsendilise osalusega ehk 40 miljoni krooniga aastas."
Sai räägitud küll, et vihjed seadusandlusele, mille kohaselt riigilt raha küsiti olid pehmelt öeldes ebapädevad ja mitte vettpidavad, aga...
"Tallinna linnavalitsus taotles valitsuselt eelarvevälisest omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 40 miljonit krooni.
Seletuskirja kohaselt tuleb sundüürnike probleemide lahendamiseks kasutada nii riigi kui kohalike omavalitsuste vahendeid.
Raha eraldamisel tuleb arvestada kõigi laekunud ja põhjendatud taotlustega, kusjuures alates 2002. aastast täiendavat raha omandireformi reservfondi enam ei laeku.
20 miljoni krooni eraldmine on osa Edgar Savisaare (pildil) juhitava linnavalitsuse suurejoonelisest 900 miljoni kroonisest elamuehitusprgrammist, milles linn on arvestanud riigi 25-protsendilise osalusega ehk 40 miljoni krooniga aastas."
Sai räägitud küll, et vihjed seadusandlusele, mille kohaselt riigilt raha küsiti olid pehmelt öeldes ebapädevad ja mitte vettpidavad, aga...
To: -- Taavi 24/04/02 13:41
Riigi ja omavalitsuse ylesanne on tagada linnaelanike heaolu tootes avalikke kaupu ja hüvesid. Avalikud kaubad on sellised kaubad, mida turg ei taha toota või ei tooda piisaval hulgal...
Vadates projekti dokumentatsiooni on see suunatud 70% ulatuses korteritele, mida
turg ei taha toota 1 ja 2 toalised ning kööktoa tüüpi eluruumid!!!
Turg ei tooda ühetoalisi kuna ühe 4se eest saab kasu kui viie 1se müügist ja vaeva kah vähem.
Turg k2itub loodusseadustest l2htuvalt ...
Põhimõtteliselt õige jutt aga ... me inimesed armastame mõistet "humaansus" ja see
väljendub paraku ka Eesti Põhiseaduses a' abivajajaid tuleb aidata!
Taav sulle istub vist rohkem see mentaliteet, et "Äraaetud hobused lastakse maha!"
...kes rohkem suudavad need võiksid uhkusega vastu rinda taguda ja hõisata
ma suudan ja tahan aidata!!!!
p.s. Tegelikult on soovitav vlmis ehitada 500 korterit korraga siis kinnisvaraspekulandid
nõrgas paanikahoos toovad turule ülejäänud 4500 elamispinda...
ja kõik on happy :) maksumaksjale jääb kah rohkem pappi tasku :))
Riigi ja omavalitsuse ylesanne on tagada linnaelanike heaolu tootes avalikke kaupu ja hüvesid. Avalikud kaubad on sellised kaubad, mida turg ei taha toota või ei tooda piisaval hulgal...
Vadates projekti dokumentatsiooni on see suunatud 70% ulatuses korteritele, mida
turg ei taha toota 1 ja 2 toalised ning kööktoa tüüpi eluruumid!!!
Turg ei tooda ühetoalisi kuna ühe 4se eest saab kasu kui viie 1se müügist ja vaeva kah vähem.
Turg k2itub loodusseadustest l2htuvalt ...
Põhimõtteliselt õige jutt aga ... me inimesed armastame mõistet "humaansus" ja see
väljendub paraku ka Eesti Põhiseaduses a' abivajajaid tuleb aidata!
Taav sulle istub vist rohkem see mentaliteet, et "Äraaetud hobused lastakse maha!"
...kes rohkem suudavad need võiksid uhkusega vastu rinda taguda ja hõisata
ma suudan ja tahan aidata!!!!
p.s. Tegelikult on soovitav vlmis ehitada 500 korterit korraga siis kinnisvaraspekulandid
nõrgas paanikahoos toovad turule ülejäänud 4500 elamispinda...
ja kõik on happy :) maksumaksjale jääb kah rohkem pappi tasku :))
Ma kahjuks ei tea kui suur on EESTI GDP kuid arvan, et paisata lyhiajaliselt sinna sisse 900 miljonit EEK peaks kyigutama seda parasjagu. Vyibolla nyuab see isegi monetary vyi fiscal policy erakordset rakendamist. Muidugi kyik oleneb kuidas seda teha.
Samas peaks seda raha jagamist ka hoolikalt kontrollima ja jylgima. Tundub, et nii mynigi mees vyib saada peale seda yritust ameti kyrgendust ning myni kahjuks loovutama oma kyesoleva positsiooni ja karjyyri igaveseks.
loomulikult on see kasulik EESTI perele saada omale tutt uus kodu.
Samas peaks seda raha jagamist ka hoolikalt kontrollima ja jylgima. Tundub, et nii mynigi mees vyib saada peale seda yritust ameti kyrgendust ning myni kahjuks loovutama oma kyesoleva positsiooni ja karjyyri igaveseks.
loomulikult on see kasulik EESTI perele saada omale tutt uus kodu.
Vastuseks Rakuc-le. Eesti p6hiseaduses on 8eldud: § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed.
puht subjektiivselt tundub mulle et seda ideed v2ljendab ka p6hiseaduse vaim.
Lisaks ytleb p6hiseadus: § 16. Igaühel on õigus elule
Nendest kahest paragrahvist v6ib j2reldada loodusseaduste eiramist p6hiseaduses. K6ik inimesed ei saa piiratud ressursside tingimustest ellu j22da olukorras kus "k6ik" v6ib t2hendada l6pmatut inimhulka.
Olgu riigi seadus milline tahes. Kui seadusesse on sisse programmeeritud vastuolu (loodusseadustega).. siis see ei t88ta.
V2idan veel et "6iglus" ja "humaansus" on vastuoluline m6istete paar, kuna 6igluse puhul tagatakse k6igile v6rdsed v6imalused, aga humaansuse puhul tagatakse n6rkadele eelised ehk tugevamate suhtes ollakse eba6iglased :). Humaansus on selgelt Eesti p6hiseaduse § 12-ga vastuolus.
Kogu vaidlus taandubki sellele et mina isiklikult hindan seadustes rohkem 6igluse vaimu, kui humaansuse vaimu p6hjustel, mida ma eelmistes postitustes selgitasin.
puht subjektiivselt tundub mulle et seda ideed v2ljendab ka p6hiseaduse vaim.
Lisaks ytleb p6hiseadus: § 16. Igaühel on õigus elule
Nendest kahest paragrahvist v6ib j2reldada loodusseaduste eiramist p6hiseaduses. K6ik inimesed ei saa piiratud ressursside tingimustest ellu j22da olukorras kus "k6ik" v6ib t2hendada l6pmatut inimhulka.
Olgu riigi seadus milline tahes. Kui seadusesse on sisse programmeeritud vastuolu (loodusseadustega).. siis see ei t88ta.
V2idan veel et "6iglus" ja "humaansus" on vastuoluline m6istete paar, kuna 6igluse puhul tagatakse k6igile v6rdsed v6imalused, aga humaansuse puhul tagatakse n6rkadele eelised ehk tugevamate suhtes ollakse eba6iglased :). Humaansus on selgelt Eesti p6hiseaduse § 12-ga vastuolus.
Kogu vaidlus taandubki sellele et mina isiklikult hindan seadustes rohkem 6igluse vaimu, kui humaansuse vaimu p6hjustel, mida ma eelmistes postitustes selgitasin.
GDP oli 1996 aastal 75 miljardit - 2001 seega üle 90 mld-i (5% kasv a.)
rahasüst on alla ühe %kokku ning seda nelja aasta jooksul???
Rahahulk on suht väike ja osa sellest libiseb paratamatult kõrvale eesmärgist!!!
:(
rahasüst on alla ühe %kokku ning seda nelja aasta jooksul???
Rahahulk on suht väike ja osa sellest libiseb paratamatult kõrvale eesmärgist!!!
:(
Ennekõike JOKKERJOSS,
Palun arvesta, et Eestis viimasel kümnendil kehtinud monetaarpoliitiliste põhimõtete kohaselt (kuigi on öeldud, et valuutakomitee on põhimõtete puudumine, aga see pole hetkel oluline!) keskpank ja riik ei sekku mingitesse elamuehitusprogrammidesse. On sügavalt ükskõik, kas see summa on 900 milli või 1,2 miljardit, see on ikkagi enamuses linna raha ja nagu näha, ei taha riik ühe teatud erakonna valimiskampaaniat eriti finantseerida. Milleks tal ka formaaljuriidiliselt täielik õigus on :-)
rakuc,
mul on tunne, et Sa oled veidi valel teel!
Esiteks 4 ühetoalise korteri hind on tunduvalt suurem kui 1 neljatoalise hind. Ja selle hinna paneb paika turg, mitte Päike.
Teiseks, loe teisipäevast Postimeest ja siis mõtle, kes on need abivajajad, kes sellest projektist ikka kasu saavad ja kes mitte. Kui näiteks Linnar Viik ei taha pangast eluasemelaenu võtta ja endale korterit/maja osta, siis mul tekib küsimus, kes on need reaalsed abivajajad, keda sellega tegelikult toetatakse? Mina maksan oma palgast 26% tulumaksu, 1% töötuskindlustusmaksu, 33% sotsiaal-ja ravikindlustusmaksu, lisaks 18% käibemaksu ja 26% väärtpaberite võõrandamisel tekkinud tulust (kui hästi läks:). Ma arvan, et see on piisav! Kui nüüd kohalik omavalitsus arvab, et ta võib mind läbi turusolkimise lihtsalt veel vaesemaks teha, siisma leian, et see on üle kodaniku taluvuse piiri minek.
Ma tahan selle raha eest saada avalikke kaupu! Linnar Viigi (sry, nothing personal, aga tema seletab Postimehele kõige suurema hoolega:) korter ei ole avalik kaup!
Tekib tõesti tunne, et kogu projekt ongi välja mõeldud selleks, et sellest kümnis kõrvale toimetada ja lisaks veel lollide valijate hääli püüda - näe meie tegime (seda, et tegime teid kõiki vaesemaks, ei öelda)!
Palun arvesta, et Eestis viimasel kümnendil kehtinud monetaarpoliitiliste põhimõtete kohaselt (kuigi on öeldud, et valuutakomitee on põhimõtete puudumine, aga see pole hetkel oluline!) keskpank ja riik ei sekku mingitesse elamuehitusprogrammidesse. On sügavalt ükskõik, kas see summa on 900 milli või 1,2 miljardit, see on ikkagi enamuses linna raha ja nagu näha, ei taha riik ühe teatud erakonna valimiskampaaniat eriti finantseerida. Milleks tal ka formaaljuriidiliselt täielik õigus on :-)
rakuc,
mul on tunne, et Sa oled veidi valel teel!
Esiteks 4 ühetoalise korteri hind on tunduvalt suurem kui 1 neljatoalise hind. Ja selle hinna paneb paika turg, mitte Päike.
Teiseks, loe teisipäevast Postimeest ja siis mõtle, kes on need abivajajad, kes sellest projektist ikka kasu saavad ja kes mitte. Kui näiteks Linnar Viik ei taha pangast eluasemelaenu võtta ja endale korterit/maja osta, siis mul tekib küsimus, kes on need reaalsed abivajajad, keda sellega tegelikult toetatakse? Mina maksan oma palgast 26% tulumaksu, 1% töötuskindlustusmaksu, 33% sotsiaal-ja ravikindlustusmaksu, lisaks 18% käibemaksu ja 26% väärtpaberite võõrandamisel tekkinud tulust (kui hästi läks:). Ma arvan, et see on piisav! Kui nüüd kohalik omavalitsus arvab, et ta võib mind läbi turusolkimise lihtsalt veel vaesemaks teha, siisma leian, et see on üle kodaniku taluvuse piiri minek.
Ma tahan selle raha eest saada avalikke kaupu! Linnar Viigi (sry, nothing personal, aga tema seletab Postimehele kõige suurema hoolega:) korter ei ole avalik kaup!
Tekib tõesti tunne, et kogu projekt ongi välja mõeldud selleks, et sellest kümnis kõrvale toimetada ja lisaks veel lollide valijate hääli püüda - näe meie tegime (seda, et tegime teid kõiki vaesemaks, ei öelda)!
njah... ma selline noor nolk kes olek ilmselt õnnelik sellise võimaluse üle, et saaks omandada korter riigipoolt. nagu vanal hallil ajal, siis kui minu esivanemad veel noored olid. arusaatuks jääb ainult kuidas toimub see valiku tegemine, et kes saab ja kes mitte ning millal ja mis tingimustel. nagu iga inimene mõtleb oma rahakotile siis hetkel on veidikene tüütavaks muutunud see et maksan kellegile oma vaevaga teenitud palga üüripeale ja selle peatäies ulatuses. nimelt elan süda tänaval ning maksan 3500.- ringis (seda maksan muidugi kahasse) panga poole pöörduda ja laenu võtta hetke sissetulek aga ei võimalda. nokk kinni saba lahti. et mida ma halan ja otsigu endale odavam eluase. kah öige aga järgmist korterit tahaks juba endale maksma hakata.
njah, sheldon, siis on muidugi jama. Aga kui Sa loodad, et Päike Sulle eraldab linna eluasemefondist mingi pinna, mille saaks pärast lahedasti ära privada, siis ma miskipärast kahtlen selles. Sa pole miski sundüürnik, oled tavaline noor, noh, vanasti elati sel ajal ühikas, aga siis olid ka teised ajad.
Riik ei hakka enam kunagi kortereid andma. Praegune skeem töötab tegelikult analoogselt
omaaegse Oti korteriskandaali skeemiga, kus "doljas" on kõik, kellest võiks projektile potentsiaalselt kasu olla. Vahe on ainult selles, et kui siis tassiti ühine rahvuslik rikkus lihtsalt isamaa paremate poegade vahel laiali ja erastamisest tekkis saamata jäänud tulu, siis nüüd on tegu reaalse kuluga maksumaksja rahakotist.
Riik ei hakka enam kunagi kortereid andma. Praegune skeem töötab tegelikult analoogselt
omaaegse Oti korteriskandaali skeemiga, kus "doljas" on kõik, kellest võiks projektile potentsiaalselt kasu olla. Vahe on ainult selles, et kui siis tassiti ühine rahvuslik rikkus lihtsalt isamaa paremate poegade vahel laiali ja erastamisest tekkis saamata jäänud tulu, siis nüüd on tegu reaalse kuluga maksumaksja rahakotist.
Päikse peale lootma jääda pole mõtet... mõistlik. yks esivanematest elab pelgulinnas ja on sund üürnik ei tea mis head ma teama jaoks saaks teha kuna sealne üürnik lihtsalt on selline mees et ütleb see kuu on üür selline ja selline... ühesõnaga see ei mahu tihti sinna 15kr/m2 sisse. arusaadav kui elanikud ise on nõus midagi rahastama ja siis saama omanikult ehk mingit kompensatsiooni kuid lihtsalt remondirahana seda nõuda ei ole ju seadusega lubatud! ok see juhutajamine on vääga isiklikuks läinud kuid ikkagi ma ei mõista kas oli mõtekas see suur tagastamine jne. kas siis kinnisvara äri ei tasu ennast riigile ära? ...... ära erastada nujah... oleks võimal muidugi kuid oleks ka rahul sellega kui saaks normaalselt mõnda riigi korterit üürida. (kui räägin nagu kollanokk siis parandage mind mitte ära laitke maha... kuidas inimene ikka õpib kui ta kohe välja tõrjutakse:)))
Minu meelest pole siin miskit maha laita, inimesed on erinevad nagu nende soovid ja vajadusedki...
Mis puutub esivanemasse, kes elab pelgus ja on sundüürnik, siis tema jaoks on see elamuehitusprogramm välja kommunikeeritud. Meenub lausekõlks ajast kui käisid läbirääkimised praeguse koalitsiooni moodustamise üle...no nii, nüüd on teil Helle Kalda ja hakkate kohe sotsiaalmaju ehitama, kohe kümme tükki!
Tegelikkus osutus tunduvalt õudsemaks...
Ega linna jaoks ei ole kinnisvaraäri mingi bisnes kunagi olnud ja ei peagi seda olema. Eluterves ühiskonnas on linnal piisavalt suur sotsiaalelamispinna maht, kuid see täidab sotsiaalset funktsiooni elik toetab avalike kaupade tootmist. Kui politseikonstaablite kohad on täitmata ja selle üheks põhjuseks on eluasemete puudus, siis sel juhul on õigustatud linnalt korteri üürimine nn. "normaalselt". Kui sa aga lihtsalt käid tööl mingi kapitalisti heaks, siis on sinu ja tema asi palgatingimustes nii kokku leppida, et jõuaksid pangalaenu maksta...
Linna asi pole kõiki oma kodanikke elamispinnaga varustada, see on kaup nagu kõik teisedki ja linn peaks vastupidi, tegelema kinnisvaraäriga ainult nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Mis muidugi ei tähenda, et peaks puuduma kontrollimehhanism avalikke huve puudutavate otsuste langetamise üle.
Suur tagastamine oli laiapõhjaline poliitiline otsus. Seda printsiipi juba ei vaidlustaks, aga see et seal ohtralt sigadusi tehti, on juba hoopis teine teema! Mind häirib hoopis see, et neid sigadusi kiputakse teist korda samamoodi tegema...
Mis puutub esivanemasse, kes elab pelgus ja on sundüürnik, siis tema jaoks on see elamuehitusprogramm välja kommunikeeritud. Meenub lausekõlks ajast kui käisid läbirääkimised praeguse koalitsiooni moodustamise üle...no nii, nüüd on teil Helle Kalda ja hakkate kohe sotsiaalmaju ehitama, kohe kümme tükki!
Tegelikkus osutus tunduvalt õudsemaks...
Ega linna jaoks ei ole kinnisvaraäri mingi bisnes kunagi olnud ja ei peagi seda olema. Eluterves ühiskonnas on linnal piisavalt suur sotsiaalelamispinna maht, kuid see täidab sotsiaalset funktsiooni elik toetab avalike kaupade tootmist. Kui politseikonstaablite kohad on täitmata ja selle üheks põhjuseks on eluasemete puudus, siis sel juhul on õigustatud linnalt korteri üürimine nn. "normaalselt". Kui sa aga lihtsalt käid tööl mingi kapitalisti heaks, siis on sinu ja tema asi palgatingimustes nii kokku leppida, et jõuaksid pangalaenu maksta...
Linna asi pole kõiki oma kodanikke elamispinnaga varustada, see on kaup nagu kõik teisedki ja linn peaks vastupidi, tegelema kinnisvaraäriga ainult nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Mis muidugi ei tähenda, et peaks puuduma kontrollimehhanism avalikke huve puudutavate otsuste langetamise üle.
Suur tagastamine oli laiapõhjaline poliitiline otsus. Seda printsiipi juba ei vaidlustaks, aga see et seal ohtralt sigadusi tehti, on juba hoopis teine teema! Mind häirib hoopis see, et neid sigadusi kiputakse teist korda samamoodi tegema...
just Velikij.... aga....:)
krt ma ise ka ei tea enam, mis aga. lugesin seda elamuehitusprogrammi... veidi kahtlane. et paljud elavad ei tea mis tingimustes ning kes on need abivajajad jne. ma ise ka ei kujutaks ette kui ma kahte kohta ei teeniks, kus ma siis hetkel elama peaks? et peaks endale naise võtma et saaks laenu taotleda jne. ok tegelikult olen veidi piist off.... ja kõige ullem et ma ei tea mille peale, enda või selle peale et on antud vast vähe võimalusi ennast teostada. ühesõnaga noortel on veits sttasti kui pole vastavaid tutvusi või kui on suht pohui kus elad!
krt ma ise ka ei tea enam, mis aga. lugesin seda elamuehitusprogrammi... veidi kahtlane. et paljud elavad ei tea mis tingimustes ning kes on need abivajajad jne. ma ise ka ei kujutaks ette kui ma kahte kohta ei teeniks, kus ma siis hetkel elama peaks? et peaks endale naise võtma et saaks laenu taotleda jne. ok tegelikult olen veidi piist off.... ja kõige ullem et ma ei tea mille peale, enda või selle peale et on antud vast vähe võimalusi ennast teostada. ühesõnaga noortel on veits sttasti kui pole vastavaid tutvusi või kui on suht pohui kus elad!
Kes pani tähele, et elamispindade ja leibkondade vahe on u 2000
aga kortereid planeeritakse 5000!!!
TO: Velikij,
Ma pidasin silmas, et 4ühetoalise kasumiosa on sama, mis ühe neljase
seepärast on ahvatlevam ehitada viimaseid suurem.
Tegelikul mind ajab vahtu hoopis asjaolu, et enamik neist "abivajajatest"
elavad pärast krt saamist elama uhkemini kui mina ja
makstes üle kahe korra vähem (sots toetuste abil), kui minu kehvem eluase.
Sestap ootaksin pigem, et abivajajad saavad krt tüübi, mille nad suudavad endale
ise lubada, mitte teiste arvelt!!!
SEEGA rohkem ühikaid ka perekondlikke...
:))
p.s. TTÜ ehitab varsti uue ühika - soovitaksin neil kohe 3 tükki valmis ehitada ja osad
toad linnale delegeerida jaotamiseks (reaalsete kulude katmisega).
aga kortereid planeeritakse 5000!!!
TO: Velikij,
Ma pidasin silmas, et 4ühetoalise kasumiosa on sama, mis ühe neljase
seepärast on ahvatlevam ehitada viimaseid suurem.
Tegelikul mind ajab vahtu hoopis asjaolu, et enamik neist "abivajajatest"
elavad pärast krt saamist elama uhkemini kui mina ja
makstes üle kahe korra vähem (sots toetuste abil), kui minu kehvem eluase.
Sestap ootaksin pigem, et abivajajad saavad krt tüübi, mille nad suudavad endale
ise lubada, mitte teiste arvelt!!!
SEEGA rohkem ühikaid ka perekondlikke...
:))
p.s. TTÜ ehitab varsti uue ühika - soovitaksin neil kohe 3 tükki valmis ehitada ja osad
toad linnale delegeerida jaotamiseks (reaalsete kulude katmisega).
ma ka ei saa aru - miks peab miskist peldikust kohe lukskorterisse kolima?
piisaks ju ka nats odavam (ja seega sama raha eest rohkem) ning et need
r6vedad ja eluohtlikud puuuberikud saaks kord ometi maha lykatud..
nagu koplis on. voi sellised nagu tartus on :)
kus pole peldikutki ning vesi ka pole ja koik kohad madanevad ja varisevad.
tehku siis korralike yhetoalisi hasti palju.. saavad inimesed normaalse eluaseme
ja jaab motivatsoon ka ise suuremat ja paremat hankida. ega ikka 50selt yhetoalises
taha elada perega!
piisaks ju ka nats odavam (ja seega sama raha eest rohkem) ning et need
r6vedad ja eluohtlikud puuuberikud saaks kord ometi maha lykatud..
nagu koplis on. voi sellised nagu tartus on :)
kus pole peldikutki ning vesi ka pole ja koik kohad madanevad ja varisevad.
tehku siis korralike yhetoalisi hasti palju.. saavad inimesed normaalse eluaseme
ja jaab motivatsoon ka ise suuremat ja paremat hankida. ega ikka 50selt yhetoalises
taha elada perega!
kui tartu maantee kiirteeosa jõuab 40-kilomeetrini saab KOSE`st üks väga nõutud elamurajoon.ta on seda juba praegu,ning saab Tallinna eeslinnaks
Kampaanja tulemas ju. Kes lubab tõsta tulumaksu 20%-ni, kes lubab siin kulutada 1,2 milj. j.n.e. Mina suhtun sellesse asjasse skeptiliselt. Õige asi ta igaljuhul pole.
Vahelduseks ka üks selline (vähemalt pealtnäha) täitsa mõistlik lahendus:
KredEx pakub sundüürnikele lahendust
09.05.2002
Valitsus otsustas teisipäeval toetada KredExi «Tagastatud eluruumide üürnike laenugarantii» projekti, mille tarbeks eraldatakse EVP laenudest tagasilaekuvast summast 15,2 miljonit krooni.
«Tagastatud eluruumide üürnike laenugarantii» projekti vastuvõtmine võimaldab sihtasutusel KredEx aidata sundüürnikke garantiitootega, mis muudab pangalaenu kättesaadavamaks tänu madalamale omafinantseerimise määrale.
Garantii eesmärgiks on pakkuda tagastamisele kuuluvate eluruumide üürnikele soodsamaid tingimusi, et osta, renoveerida või ehitada oma enda kodu ja väljuda sundüürniku seisusest.
KredExi garantii abil langeb omafinantseeringu nõue 34-protsendilt kuni kümne protsendini laenu tagatisvara väärtusest. KredEx annab kuni 24-protsendilise garantii laenudele, mis võetakse maksimaalselt 30 aastaks, aga mitte kauem kui laenuvõtja pensioniikka jõudmine.
«Täna elab Eestis ligikaudu 20.000 leibkonda, kes on sundüürnikud. Kuna KredExi eesmärgiks on muuhulgas elamumajanduse arengu toetamine, otsustasime välja töötada Eesti ühiskonnas vajaliku garantiitoote. Järgmiseks sammuks on juba läbirääkimised pankadega,» rääkis KredExi juhataja Maive Rute.
Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on 2000. aastal loodud Majandusministeeriumi haldusalas olev isemajandav sihtasutus.
Eluasemevaldkonnas pakub KredEx praegu noore pere ja noore oma kodu laenugarantiid, mille läbi soetasid oma elamise eelmisel aastal 2545 noort peret ja 587 noort spetsialisti.
KredEx pakub sundüürnikele lahendust
09.05.2002
Valitsus otsustas teisipäeval toetada KredExi «Tagastatud eluruumide üürnike laenugarantii» projekti, mille tarbeks eraldatakse EVP laenudest tagasilaekuvast summast 15,2 miljonit krooni.
«Tagastatud eluruumide üürnike laenugarantii» projekti vastuvõtmine võimaldab sihtasutusel KredEx aidata sundüürnikke garantiitootega, mis muudab pangalaenu kättesaadavamaks tänu madalamale omafinantseerimise määrale.
Garantii eesmärgiks on pakkuda tagastamisele kuuluvate eluruumide üürnikele soodsamaid tingimusi, et osta, renoveerida või ehitada oma enda kodu ja väljuda sundüürniku seisusest.
KredExi garantii abil langeb omafinantseeringu nõue 34-protsendilt kuni kümne protsendini laenu tagatisvara väärtusest. KredEx annab kuni 24-protsendilise garantii laenudele, mis võetakse maksimaalselt 30 aastaks, aga mitte kauem kui laenuvõtja pensioniikka jõudmine.
«Täna elab Eestis ligikaudu 20.000 leibkonda, kes on sundüürnikud. Kuna KredExi eesmärgiks on muuhulgas elamumajanduse arengu toetamine, otsustasime välja töötada Eesti ühiskonnas vajaliku garantiitoote. Järgmiseks sammuks on juba läbirääkimised pankadega,» rääkis KredExi juhataja Maive Rute.
Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on 2000. aastal loodud Majandusministeeriumi haldusalas olev isemajandav sihtasutus.
Eluasemevaldkonnas pakub KredEx praegu noore pere ja noore oma kodu laenugarantiid, mille läbi soetasid oma elamise eelmisel aastal 2545 noort peret ja 587 noort spetsialisti.