Tallinki üheksa kuu kasum langes ligi 90 protsenti
Muide, kas keegi vihastas Stefani välja, et teda enam siin postitamas ei kohta?
2 Likes
Uus foorum vihastas? 
4 Likes
Tallink Q3 analysis: “Ready for consumer revival”
Link to report
1 Like
Grootschalige opvang op de MS Silja verlengd
De opvang op het schip de MS Silja in de Merwehaven wordt verlengd tot en met 31 januari 2027, met de mogelijkheid om nog een jaar te verlengen. Op het schip is plek voor 2.000 statushouders die wachten op een woning in Nederland. Tot nu toe werden alleen statushouders die toegewezen zijn aan een gemeente in Zuid-Holland opgevangen, maar voortaan kunnen ook statushouders uit andere provincies hier tijdelijk verblijven.
https://www.rotterdam.nl/rotterdam-verlengt-opvanglocaties-coa
Stena Line köper Wasaline – tar över trafiken över Kvarken
Det stora rederiet Stena Line köper Wasaline och tar över färjetrafiken mellan Vasa och Umeå. Aurora Botnia blir ändå kvar i städernas ägo.
https://yle.fi/a/7-10087415
6 Likes
Olukord on siis muutunud nii absurdseks, et 2025 aasta kohta võime tõenäoliselt öelda, et Tallink on kasumis Hollandis aga kahjumis Läänemerel. Aga mina usun, et nii võibki jätkata, kuna Läänemere laevaäri ei ole enam nagu oli. Peamine põhjus on selles, et Eesti on muutunud meeletult palju kallimaks soomlastele (ja rootslastele) kui oli. Suvel reisisin Göteborg-Fredrikshavn. Sel liinil on päevas ehk 4-5 reisi. Hel-Tal liinil teeb Tallink üksi 14 reisi päevas. Tulevik saab olema teistsugune, ma arvan. Kui Tallink vähendaks reiside arv 50% võrra, siis ehk vähenes reisijate/autode arv 10-20% võrra (muidugi ka piletihinna küsimus). Sto-Tal liin ja Soome-Rootsi liinid lähevad vaevaliselt edasi, aga arvan jällegi, et tuleb ühendada kolmnurgas Stockholm-Tallinn-Helsinki, et oleks kasumlik toode tulevikus. Siingi üks “aga” nimelt keegi ei tea mid teeb Viking Line. Vikingi kohta jälle, siis üks youtuber väitis, et nad peaksid Katajanokka->Länsisatama mõne aasta pärast kolida. Kui nii oleks, siis ehk veel tõenäolisem, et Eckerö+Viking ühel päeval ühineksid. Siis mõne aasta pärast on jällegi Rail Baltic Muugal, mis samuti kõik pahupidi keerab.
Ühesõnaga, palju muutujad Tallinki võrrandis edaspidi.
15 Likes
Kui üldse midagi sellist, siis pigem Infortar mitte Tallink
Linnahalli kai külge saavad maabuda ainult väikesed laevad, suurte laevade tarbeks tuleb seal kogu kaide süsteem ja akvatoorium kapitaalselt ümber ehitada. Tallinki laevad on linnahalli jaoks liiga suured. Lisaks - ka praegune linnahall, oma lagunevas olekus, ei ole takistuseks sealt kaudu laevaühendust pidada. Samuti võimalikku kopteriühendust.
Aga kuna sealt Soomesse ega Rootsi laevu ei välju, siis ei tasu see värk end ära. Kunagi Soomesse tasus.
Linnahalli juurest käivad järgmised laevad: https://www.sunlines.ee/
1 Like
Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult kontserni nõukoguga ettepaneku tasuda 2026. aastal dividendi 6 senti aktsia kohta.
5 Likes
Puhaskasum YoY = -57%
Dividend payout ratio = 2,6
Selliste numbritega asja nimetatakse tavaliselt dividend trap-iks.
5 Likes
Pole küll välja toodud, aga arvatavasti dividendide väljamaks kahes osas jälle?
1 Like
Puhaskasumi puhul on tegemist on raamatupidamusliku vallatusega. Q4´25 vs Q4´24 on amorti keeratud -56.5% madalamaks ehk joonistatud aasta kasum 3 milli pealt 17 peale. Mitte et see liiga oluline on, meedia jaoks puhtalt tehtud. Sisuline osa on pigme seal rahavoo poolel.
Hetkel on tegemist võlakirjaga, mitte aktsiaga. Sest väärtuskasvu on keeruline genereerida pikemas vaates. Sisuliselt puuduvad selleks sammud, mida saaksid teha põhiäri kontekstis. Ehk hetkel toimubki vaba rahavoo ära jagamine võlaomanike ja aktsionäride vahel.
Praegust divikat saab sisuliselt maksta puhtalt 2025 aasta tavapärasest suumera materiaalse põhivara müügi tõttu. Seega hetkel Tallinki ostmisel pead suutma hinnata, kas 2026 EDITDA on võimeline taastuma 2024 tasemele või mitte.
Kaua sa ikka saad seda põhivara müüa, et dividendi maksta…
10 Likes
Tsitaat
Kaua sa ikka saad seda põhivara müüa, et dividendi maksta…
Omakapitali aktsia kohta on ca. 1 eur. Kui kasumit ei teeni, siis 6 senti aastas makstes 16-17 aastat? Aga isegi 2025 oldi kasumis… päris pikalt võib nii minna
4 Likes
Dividendi makstakse rahast, mitte omakapitalist 
2 Likes
Netovõla ja EBITDA suhe on aasta lõpu seisuga 3,32. Isegi praeguse tempoga edasi tammudes saavad ühel hetkel laenud makstud, aga rahavoog jääb. Jaotamata kasum on 340,173 miljonit. Siit saab veel pikalt jäneseid kübarast välja tõmmata…
Tallinki puhul on ka täiesti reaalne stsenaarium, et tulevad kullast lipsunõeltega hiinlased ja teevad pakkumise, millest on raske keelduda.
Mul on Tallink portfellis täitsa olemas ja mina hetkel müüma ei kavatse hakata…
3 Likes
Minule hakas sama asi kohe silma. Päris nauditav silmamoondus ja tore lüke.
- Kontserni kasumilikkust mõjutas amortisatsioonikulu vähenemine tulenevalt kruiisi ja reisilaevade (va shuttle laevad) hinnangulise kasuliku eluea ühtlustamisest 45 aastale.
Regula peaks varsti müüki tulema, äkki ostavad ära hea vana pann.
1 Like
Paavo läheb minema - väga keansti on Tallinki vedanud läbi viimaste kriiside. Jääb loota, et järgmine on sama tubli!
4 Likes
Minu silmis mitte sugugi hea uudis. Nõgene on läbi ekstra raskete aegade Tallinki vedanud. Äärmiselt tugev juht ja intelligentne administraator. Ootab uue juhi ära, kehvemal juhul tuleb maha müüa.
6 Likes
Stefan? Mis see nüüd ometi on. Üks ettevõte maksab oma laevade laene maha ja teine ehitab ja on arengufaasis. Õunad ja apelsinid. Teist ei oleks oodanud.
1 Like
AGM
Tegelikult on raske veel öelda kes investeerib, ja kes ei. Aga jah, Tallink on läbinud metamorfoosi kus vana mitte dividendi maksev ettevõte on muutunud suurte dividendide maksvaks ettevõtteks. Samas pole põhjust kritiseerida, et see aasta makstakse aastakasumist rohkem, ettevõte ongi vähenemas oma reaalvara hulka, ja siis tuleb vaadata pigem rahavood äritegevusest kui aastakasumi.
Tallinki äri on endiselt täiesti jagatud eri kategooriates:
- Kasumlik äri Soome lahel
- Ebanormaalselt hea kasumiga äri Hollandis
- Ebanormaalselt halva kasumiga äri Rootsi-Soome/Eesti
Mingil määral punkt 2 ehk toetab punkt 3. Kasvõi mullu oli prahtimistulud umbes 55 MEUR, ja Rootsi liinidel oli segmentide tulem umbes 0, see siis enne “jagamatude kulude” arvestamist.
Kokkuvõtvalt 2025:
Eesti-Soome segment
Müügitulu: 314 MEUR
Segmendi tulem: 70 MEUR
Rootsi-Soome ning Rootsi-Eesti segmendid
Müügitulu: 311 MEUR
Segmentide tulem: 0 MEUR
Nagu öö ja päev niisiis. Aga on siis ka teine anomaalia kus prahtimisäri on väga kasumlik, suurte tuludega ja väiksete kuludega.
Hea küll, Viking Line on hakanud ette valmistama elektrilaevaprojekti Hel-Tal liini jaoks, aga Tallink on ka rääkinud, et tulevikus tuleb uusi investeeringuid, ebaselge aga millal. Küsimus siis pigem, missugune saab liiklus olema Hel-Tal liinil tulevikus. Kas pikamaa kaubavedu üldse saab toimuma Helsingi ja Tallinna kesklinnade vahel. Pigem mitte ma arvan. Siis on alles sõiduautod ja reisijad mis edaspidigi liiguvad nagu täna Länsisatama ja Vanasadama vahel. Mitu laeva ja väljumisi on selleks majanduslikult õigustatud…
Ja siis jällegi pikad Rootsi-liinid, mis nendega teha… Mingisugune kultuurimuutus on toimunud, kus vana turism Rootsi-Soome on vähenenud. Soomlased kes kolisid Rootsi pärast sõda, ja nende lapsed etc ei ole enam nii suur reisijate grupp. Noored ei joo enam nii palju alkoholi, vaid vaatavad oma mobiiltelefoni. Odavlennud on tulnud. Ma arvan siiski, et kui ühendada nii Stockholm, Helsingi ja Tallinn kolmnurgaliikluses siis peaks olema piisavalt kruiisireisijaid ka aastaringselt. Viking Line’il siinjuures on oma “kodu” Ahvenamaal, ja Tallinkil ikka Tallinnas, mistõttu oleks mu arvates mõistlik, et Tallink oleks see, kes loobuks keskkonna jaoks mõttetute ringreisidest Ahvenamaale, ja selle asemel sõidaks igal ööpäeval lihtsalt Stockholm-Tallinn-Helsingi-Tallinn-Stockholm. Taxfree-pood poleks siis enam taxfree-pood, aga seegi äri mis pole enam nii hea, ma arvan. Parem ühendada kolme linna reisijad.
Väga palju ei muutunudki läinud aastal, aga arvan endiselt, et suuri muutusi on tulemas selles kuidas Tallinki (ja Vikingi) äri hakkab toimuma. Neil ongi selged tugevused mille peal ehitada, aga ka segmente mis vajab muutusi ja uusi tulevikuvaateid. Vikingi puhul peaks olema küsimus ka, kas ühel päeval ühineda Eckeröga.
Palju vana juttu mult, aga vaatan huviga kuidas Läänemere laevaäri areneb.
17 Likes