Lugu järgmine. Rohkem kui poole aasta jooksul pole ma viitsinud kokku panna ühe projekti visandit, mis tuleb esitada 1-2 A4 ulatuses inglise keeles. Tegemist on nii öelda põhitegemise kõrvalt tekkinud ideega. Ilmselt pole ma seda ette võtnud seetõttu, et antud mõtestik pole ühtinud peamise nokitsemisega – motivatsiooni küsimus, vast.
Seoses sellega pakun mõnele inimesele võimaluse, tulla käesolevas projektis osanikuks, kes paneks kogu loo väga ilusti kirja. Räägiksin vabas vormis mida on põhimõtteliselt vaja teha, kuidas ma projekti teostumist oma vaimusilmas näeksin, jne… Peaks vbla midagi esialgse plaaniga seoses juurde genereerima või teistmoodi esitama. Sobival partneril oleks soovitavalt kõrge IQ või loovus või mõlemad. Inglise keele hea oskus tuleks kasuks, kuid vabalt võib esitluse ümber tõlkida või üle vaadata mõni inglise filoloog.
Teoreetiliselt ei pea te sellesse projekti investeerima ühtegi krooni – tuleb kokku panna 2lk. inglise keelset materjali ja kui ühe organisatsiooni bossid selle aktsepteerivad, tuleb sõlmida leping ning siis võib oma pangaarvet jälgima hakata. Tegu on ühekordse projektiga, kuid peale nõusolekut läheb ilmselt aasta-kaks enne kui midagi laekuma hakkab. Kui läheneda teise nurga alt, võib palju kiiremini, aga vähem teenida.
Visand >> Nõusolek >> Leping
Idee iseenesest on lihtne, kuid seda on ülikeeruline ise teostada tema haarde laiuse pärast. Seepärast ongi projekt välja pakutud ühele organisatsioonile, kel oleks seda palju lihtsam teostada. Kogu projekti teostaks antud organisatsioon. Eestist on accept asjale olemas, kuid rakendamise või mitterakendamise otsustavad selle organisatsiooni global bossid – neile see inglise keelne lugu. Seda ideeskeemi on võimalik härrastele mittemeeldivuse korral ümber mängida ja muudesse kohtadesse ka pakkuda – siis on asjal väiksem ulatus ilmselt. Ahah, mida asja algatajad võiksid siis teenida – palju määramatuid momente, aga – projekti käiku minemise korral vast saja tuhande ja miljoni dollari vahele jääva summa paari aasta jooksul.
Loomulikult on 1867 põhjust miks asi ei pruugi teoks saada, kuid kaotada pole ka erilist – raha pole ju vaja. Only 2 pages text! Niisiis otsin ma ajudega inimest, kes nõustuks oma energiat rakendama väiksesse ajurünnakusse ja pärast oma mõtteid väga ilusti paberile panema. Pakutav osalus ajuinvestorile oleks ilmselt 25-40% vahel, juhuks kui asi lepinguni jõuab. Osaluse suurus sõltub potentsiaalist mida ajuinvestoril pakkuda on.
Huvitatud võiksid meilida abesiki45@hotmail.com
Et võiks veenduda, et ajuinvestoril on kübe loovust või IQ-d või mõlemaid kupli all, palun saada soovitavalt ühe lehekülje pikkune eestikeelne essee ühel järgnevatest teemadest:
1) Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
2) Algarvude sära punases kaevus
3) Sibulatehase kääks
10 points, abesiki!
Pubekate ja roosaprilliliste kirjavigadega andke-mulle-miljon-dollarit jutu asemel on nuud taiesti arvestatav pakkumine, milles ei nouta, vaid pakutakse miljonit. Nagu Mark Cubani sel sugisel ekraanile joudvas shows:)
Ma loodan, et Sa seda kommi igavuse peletamiseks ei kirjutanud...noh, et lobus igavusehetkedel esseede saatel naeru lagistada:) Teemad on igatahes vagevad ja osalejatest ilmselt puudust ei tule:)
Edu!
P.S. Pole kaua Eestis olnud, mis valuuta see Eestis seadusliku maksevahendina kehtib nuud? US Dollar?:)
Pubekate ja roosaprilliliste kirjavigadega andke-mulle-miljon-dollarit jutu asemel on nuud taiesti arvestatav pakkumine, milles ei nouta, vaid pakutakse miljonit. Nagu Mark Cubani sel sugisel ekraanile joudvas shows:)
Ma loodan, et Sa seda kommi igavuse peletamiseks ei kirjutanud...noh, et lobus igavusehetkedel esseede saatel naeru lagistada:) Teemad on igatahes vagevad ja osalejatest ilmselt puudust ei tule:)
Edu!
P.S. Pole kaua Eestis olnud, mis valuuta see Eestis seadusliku maksevahendina kehtib nuud? US Dollar?:)
Spunk, oanda.com on abiks, vaata sealt;)
jah, see pole mingi naljana mõeldud. esseede teemad rasked sellepärast, et lihtsa teemaga ei selguks inimese soovi tugevus projektis kaasa lüüa ja teisalt on see võimalus potentsiaalsel ajuinvestoril demonstreerida oma mõttelendu.
abesiki, kas äriideeks on välja anda esseekogumik loetletud 3 teemal? :)
tagasihoidlik ettepanek, et essee saatja võiks juurde märkida, kas seda tohib avalikult veebi üles panna.
ja abesiki avalikustaks paremad neist. usun, et põnevust jaguks nii mõnelegi :)
ja abesiki avalikustaks paremad neist. usun, et põnevust jaguks nii mõnelegi :)
ei fire, eksisid tsut-tsut. hoopis selle foorumi kommentaaridest.
(autoriõigustest pole me vist ka kuulnud)
igaks juhuks: see komment oli nali:)
(autoriõigustest pole me vist ka kuulnud)
igaks juhuks: see komment oli nali:)
Inime andis nõusoleku, et tema essee võib üles siia panna. See on tal kiiresti kirjutatud, nii et pisiasjadele pole mõtet erilist tähelepanu pöörata.
SIBULATEHASE KÄÄKS
Teadagi pole sibulatehasest keegi midagi kuulnud, kuna sibul on reklaamitagi kõigile teada tuntud abivahend esimeste külmade saabumisega kaasneva gripilaine tagajärjete likvideerimisel. Muidugi kasvatab inimene vähimalgi võimalusel oma sibula ise. Selles pole midagi keerulist. Küsimus vast tootlikuse ja tarbimise omavahelises suhtes. Ja muidugi on määravaks teguriks ka tarbimisharjumus ja vajadus. Samas on sibul igas enesest lugupidavas toiduainetega kauplevas asutuses müüginomeklatuuris, niiet probleem sibulaga, kui selline, lihtsalt puudub. Küll aga tõuseb esile probleem kääksuga, mis on sibulatehase paratamatu ja samas nii talumatu kaasvili.
Kääks tekib sibulapealsete eemaldamisel sibula mugulast. Pealsete eemaldamine toimub tehase siseruumides konveiermeetodil ja käsitsi. Vastavaid seadmeid tööprotsessi mehhaniseerimiseks ei ole kohalikes tingimustes võimalik hankida mitmetel erinevatel põhjustel.
Esiteks: sibula kasutingimused muudavad produkti kuju sedavõrd, et ühtlast standardit ei ole võimalik välja töötada.
Teiseks: kohapeal väljatöötatud seadmete kvaliteet on madal ja viib tootlikuse allapoole kasumivõimaluse piiri.
Ja veel terve rida väiksemaid põhjusi, mis kõik viivad kokkuvõtteks tõigani, et sibulatehases töötab 638 inimest konveierliinil, eemaldades sibulapealseid mugulatest. Kuigi tööjõu kasutamine tundub esmapilgul ebarentaabel, on tegelikus näidanud teisipidiseid tulemusi. Tehase jõudlus on maksimaalne just sellel läbiproovitud viisil.
Peateema juurde tagasi tulles – kääks on niisiis pealsete eemaldamisest tekkiv heli. Paljude kääksude kokkulangemine ühele ajahetkele toob endaga kaasa müra, mille tase küündib tipphetkel 126 dB – ni. Just see ongi peamine probleem, millele lahenduse otsimisega tegeleb terve tehnikateaduskond ja pool majandusministeeriumist.
Kuna pealsete eemaldamine on pidev protsess ja selle peatamine või aeglustamine tooks endaga kaasa korvamatuid tagajärgi kogu toiduainetetööstuses ja inimkonna terviseseisundis, siis iga uue tehnoloogilise lahenduse juurutamine peab olema eelnevalt põhjalikult läbikaalutletud ja analüüsitud.
Käesoleval aastal riigikogus vastu võetud seaduse sätted müratasemete normide vähendamise kohta on viinud situatsioonini, kus tehase töö jätkamine on sisuliselt võimalik vaid poole võimsusega – mis viib ilmselgelt pankrotini. Seega on kääksust vabanemise ainus tee tehnoloogia arendamine antud vallas ja selle kohene juurutamine sibulatehases.
Sibulatehase tehnoloogiaosakonna juhatus.
SIBULATEHASE KÄÄKS
Teadagi pole sibulatehasest keegi midagi kuulnud, kuna sibul on reklaamitagi kõigile teada tuntud abivahend esimeste külmade saabumisega kaasneva gripilaine tagajärjete likvideerimisel. Muidugi kasvatab inimene vähimalgi võimalusel oma sibula ise. Selles pole midagi keerulist. Küsimus vast tootlikuse ja tarbimise omavahelises suhtes. Ja muidugi on määravaks teguriks ka tarbimisharjumus ja vajadus. Samas on sibul igas enesest lugupidavas toiduainetega kauplevas asutuses müüginomeklatuuris, niiet probleem sibulaga, kui selline, lihtsalt puudub. Küll aga tõuseb esile probleem kääksuga, mis on sibulatehase paratamatu ja samas nii talumatu kaasvili.
Kääks tekib sibulapealsete eemaldamisel sibula mugulast. Pealsete eemaldamine toimub tehase siseruumides konveiermeetodil ja käsitsi. Vastavaid seadmeid tööprotsessi mehhaniseerimiseks ei ole kohalikes tingimustes võimalik hankida mitmetel erinevatel põhjustel.
Esiteks: sibula kasutingimused muudavad produkti kuju sedavõrd, et ühtlast standardit ei ole võimalik välja töötada.
Teiseks: kohapeal väljatöötatud seadmete kvaliteet on madal ja viib tootlikuse allapoole kasumivõimaluse piiri.
Ja veel terve rida väiksemaid põhjusi, mis kõik viivad kokkuvõtteks tõigani, et sibulatehases töötab 638 inimest konveierliinil, eemaldades sibulapealseid mugulatest. Kuigi tööjõu kasutamine tundub esmapilgul ebarentaabel, on tegelikus näidanud teisipidiseid tulemusi. Tehase jõudlus on maksimaalne just sellel läbiproovitud viisil.
Peateema juurde tagasi tulles – kääks on niisiis pealsete eemaldamisest tekkiv heli. Paljude kääksude kokkulangemine ühele ajahetkele toob endaga kaasa müra, mille tase küündib tipphetkel 126 dB – ni. Just see ongi peamine probleem, millele lahenduse otsimisega tegeleb terve tehnikateaduskond ja pool majandusministeeriumist.
Kuna pealsete eemaldamine on pidev protsess ja selle peatamine või aeglustamine tooks endaga kaasa korvamatuid tagajärgi kogu toiduainetetööstuses ja inimkonna terviseseisundis, siis iga uue tehnoloogilise lahenduse juurutamine peab olema eelnevalt põhjalikult läbikaalutletud ja analüüsitud.
Käesoleval aastal riigikogus vastu võetud seaduse sätted müratasemete normide vähendamise kohta on viinud situatsioonini, kus tehase töö jätkamine on sisuliselt võimalik vaid poole võimsusega – mis viib ilmselgelt pankrotini. Seega on kääksust vabanemise ainus tee tehnoloogia arendamine antud vallas ja selle kohene juurutamine sibulatehases.
Sibulatehase tehnoloogiaosakonna juhatus.
Ja mina veel mõtlesin sulle veel ühe ilusa unejutu algarvudest kirjutada.
Kusjuures ma oletan, et sulle tuleb sellise pakkumise peale suur hulk esseid väga andekatelt inimestelt, kes pole peale kooli lõpetamist saanud ennast enam sisseharjunud viisil väljendada.
Potentsiaali kui palju, ehk hakkad parimaid kontakte ka müüma? Projekti hea kirjutamine ja väljavormimine on alati üks paras pähkel olnud.
Kusjuures ma oletan, et sulle tuleb sellise pakkumise peale suur hulk esseid väga andekatelt inimestelt, kes pole peale kooli lõpetamist saanud ennast enam sisseharjunud viisil väljendada.
Potentsiaali kui palju, ehk hakkad parimaid kontakte ka müüma? Projekti hea kirjutamine ja väljavormimine on alati üks paras pähkel olnud.
Loomulikult, kui tunned, et peas liigub huvitavaid mõtteid, pane teele:)
See oli alles esimene essee, mis laekunud.
Mingeid piiranguid ju pole - ole 5 aastane, kümne käega, puruvaene või albaanlane - loeb hoopis kreatiivsus või hea strukturaalne mõtlemine, kas sellest projektist sünnib midagi või mitte. Võimalus vähemalt on.
See oli alles esimene essee, mis laekunud.
Mingeid piiranguid ju pole - ole 5 aastane, kümne käega, puruvaene või albaanlane - loeb hoopis kreatiivsus või hea strukturaalne mõtlemine, kas sellest projektist sünnib midagi või mitte. Võimalus vähemalt on.
Mikä on essee?
Essee on lyhyehkö tutkielma, jossa pohditaan valittua aihetta, mutta ei pyritä laatimaan siitä tyhjentävää kuvausta. Essee eroaa referaatista siten, että siinä näkyy kirjoittajan omakohtainen suhde tietoon: kirjoittaja arvioi lukemaansa lähdekirjallisuutta ja ilmaisee oman mielipiteensä aiheesta. Esseessä esitetyt väitteet ja havainnot perustellaan ja kirjallisuuteen pohjautuvat perustelut dokumentoidaan lähdeviittein. Käytetty lähdekirjallisuus merkitään lähdeluetteloksi esseen loppuun.
Olennaista esseessä on ongelmakeskeinen lähestymistapa. Hyvää esseetä ei voi kirjoittaa, jos ei ole tutustunut hyvin lähdeaineistoon, pohdiskellut asiaa sen pohjalta ja valinnut näkökulmaa kirjoitelmaansa. Hyvin kirjoitetusta esseestä käy ilmi, että kirjoittaja on ymmärtänyt lukemansa lähdeaineiston ja osaa yhdistellä sen sisältöjä aiempiin tietoihinsa. Kirjoittajalta odotetaan omakohtaista sanottavaa, omia havaintoja ja aiempien tietojen tai kokemusten yhdistelyä luettuun lähdeaineistoon. Lähdeaineiston ajatuksia ja väitteitä on pyrittävä mahdollisuuksien mukaan problematisoimaan, analysoimaan, vertailemaan ja arvioimaan. Väitteitä on perustellusti kiistettävä tai tuettava. Vaikka kirjoittajan tyyli ja näkökulma voivat olla persoonallisia, pyritään esseen argumentoinnissa kuitenkin puolueettomuuteen ja ns. tieteellisyyteen. Pelkät mielipiteet eivät riitä.
Miten essee rakennetaan?
Essee on sekä tyyliltään että rakenteeltaan vapaampi kuin tieteellinen raportti tai artikkeli. Tekstin tulee kuitenkin edetä järjestelmällisesti, ei yksityiskohdasta toiseen hyppelehtien. Tekstillä tulee siis olla juoni. Essee jakautuu kolmeen osaan: johdantoon, käsittelyosaan ja päätäntöön. Osat on hyvä erottaa väliotsikoilla, ja lisäksi käsittelyosassa voi käyttää väliotsikointia helpottamaan kokonaisuuden hahmottamista.
Johdannossa kuvaillaan esseen aihe tai ongelma, annetaan lyhyesti taustaa aiheen käsittelylle ja esitellään valittu tarkastelunäkökulma. Näkökulmasta riippuu, mitä asioita esseessä tarkastellaan ja mitkä asiat jäävät tarkastelun ulkopuolelle. Tärkeää on, että teet lukijalle selväksi, mitä aiot käsitellä, missä järjestyksessä ja mistä näkökulmasta.
Johdantoa seuraa varsinainen käsittelyosa, jonka rakenne riippuu valitusta näkökulmasta. Rakenne voi perustua esimerkiksi vertailuun tai esiteltäviin pääväitteisiin ja niiden kommentointiin. Teksti voi edetä myös laajoista ilmiöistä suppeisiin, teoriasta käytäntöön tms.
Käsittelyosassa hyödynnetään eniten tehtävään kuuluvaa lähdeaineistoa. Eri lähteitä kannattaa hyödyntää rinnakkain. Kun tarkastelet esseessäsi tiettyä teemaa, tutki, mitä eri lähteet kertovat siitä ja millaisia eri näkökulmia lähteet avaavat aiheeseen. Esseetä kannattaakin kirjoittaa samanaikaisesti, kun lukee lähdekirjallisuutta. Tällöin lähteistä avautuvat näkökulmat ohjaavat esseen kirjoittamista, mutta myös esseen kirjoittaminen alkaa ohjata lukemista.
Oman pohdinnan ja lähteiden käytön suhde aiheuttaa joskus ongelmia; esseestä tulee helposti vain lähdeaineiston referaatti. Esseessä tulisi kuitenkin pyrkiä lähdeaineiston ja oman pohdinnan vuoropuheluun. Kirjoittaessasi mieti, mihin kysymyksiin haet vastauksia ja miten lähdekirjallisuudessa esitetyt väitteet toteutuvat käytännössä: millaisia omia käsityksiä, havaintoja ja kokemuksia sinulla on aiheesta? Myös havainnollistavat esimerkit ovat tärkeitä, koska niiden avulla voit osoittaa, että olet ymmärtänyt asian ja osaat soveltaa tietoja. Muista kuitenkin erottaa oma ajattelusi lainatusta ja merkitä lainatut ajatukset lähdeviittein. (Viitteiden käyttöön saa apua Hurtan ja Peltolan teoksesta Tutkielmantekijän opas.)
Päätäntö on lyhyt yhteenveto esseen tärkeimmistä ajatuksista. Varsinaista uutta asiaa ei ole syytä kehitellä. Päätännössä tiivistetään käsittelyosan keskeisimmät päätelmät ja pohditaan esseen olennaisimpia teemoja. Siinä varmistetaan myös, että tehtävänanto on täytetty: jos tehtävänannossa on esitetty suora kysymys, päätännössä hahmotellaan siihen vastausta käsittelyosassa esiin nostettujen näkökulmien pohjalta. Päätäntö on syytä nivoa tiiviisti käsittelyosaan; siihen kiteytetään se, mitä esseessä haluttiin korostaa. Lukijaa kiinnostaa myös, mitä esseetehtävä opetti kirjoittajalle.
Essee on lyhyehkö tutkielma, jossa pohditaan valittua aihetta, mutta ei pyritä laatimaan siitä tyhjentävää kuvausta. Essee eroaa referaatista siten, että siinä näkyy kirjoittajan omakohtainen suhde tietoon: kirjoittaja arvioi lukemaansa lähdekirjallisuutta ja ilmaisee oman mielipiteensä aiheesta. Esseessä esitetyt väitteet ja havainnot perustellaan ja kirjallisuuteen pohjautuvat perustelut dokumentoidaan lähdeviittein. Käytetty lähdekirjallisuus merkitään lähdeluetteloksi esseen loppuun.
Olennaista esseessä on ongelmakeskeinen lähestymistapa. Hyvää esseetä ei voi kirjoittaa, jos ei ole tutustunut hyvin lähdeaineistoon, pohdiskellut asiaa sen pohjalta ja valinnut näkökulmaa kirjoitelmaansa. Hyvin kirjoitetusta esseestä käy ilmi, että kirjoittaja on ymmärtänyt lukemansa lähdeaineiston ja osaa yhdistellä sen sisältöjä aiempiin tietoihinsa. Kirjoittajalta odotetaan omakohtaista sanottavaa, omia havaintoja ja aiempien tietojen tai kokemusten yhdistelyä luettuun lähdeaineistoon. Lähdeaineiston ajatuksia ja väitteitä on pyrittävä mahdollisuuksien mukaan problematisoimaan, analysoimaan, vertailemaan ja arvioimaan. Väitteitä on perustellusti kiistettävä tai tuettava. Vaikka kirjoittajan tyyli ja näkökulma voivat olla persoonallisia, pyritään esseen argumentoinnissa kuitenkin puolueettomuuteen ja ns. tieteellisyyteen. Pelkät mielipiteet eivät riitä.
Miten essee rakennetaan?
Essee on sekä tyyliltään että rakenteeltaan vapaampi kuin tieteellinen raportti tai artikkeli. Tekstin tulee kuitenkin edetä järjestelmällisesti, ei yksityiskohdasta toiseen hyppelehtien. Tekstillä tulee siis olla juoni. Essee jakautuu kolmeen osaan: johdantoon, käsittelyosaan ja päätäntöön. Osat on hyvä erottaa väliotsikoilla, ja lisäksi käsittelyosassa voi käyttää väliotsikointia helpottamaan kokonaisuuden hahmottamista.
Johdannossa kuvaillaan esseen aihe tai ongelma, annetaan lyhyesti taustaa aiheen käsittelylle ja esitellään valittu tarkastelunäkökulma. Näkökulmasta riippuu, mitä asioita esseessä tarkastellaan ja mitkä asiat jäävät tarkastelun ulkopuolelle. Tärkeää on, että teet lukijalle selväksi, mitä aiot käsitellä, missä järjestyksessä ja mistä näkökulmasta.
Johdantoa seuraa varsinainen käsittelyosa, jonka rakenne riippuu valitusta näkökulmasta. Rakenne voi perustua esimerkiksi vertailuun tai esiteltäviin pääväitteisiin ja niiden kommentointiin. Teksti voi edetä myös laajoista ilmiöistä suppeisiin, teoriasta käytäntöön tms.
Käsittelyosassa hyödynnetään eniten tehtävään kuuluvaa lähdeaineistoa. Eri lähteitä kannattaa hyödyntää rinnakkain. Kun tarkastelet esseessäsi tiettyä teemaa, tutki, mitä eri lähteet kertovat siitä ja millaisia eri näkökulmia lähteet avaavat aiheeseen. Esseetä kannattaakin kirjoittaa samanaikaisesti, kun lukee lähdekirjallisuutta. Tällöin lähteistä avautuvat näkökulmat ohjaavat esseen kirjoittamista, mutta myös esseen kirjoittaminen alkaa ohjata lukemista.
Oman pohdinnan ja lähteiden käytön suhde aiheuttaa joskus ongelmia; esseestä tulee helposti vain lähdeaineiston referaatti. Esseessä tulisi kuitenkin pyrkiä lähdeaineiston ja oman pohdinnan vuoropuheluun. Kirjoittaessasi mieti, mihin kysymyksiin haet vastauksia ja miten lähdekirjallisuudessa esitetyt väitteet toteutuvat käytännössä: millaisia omia käsityksiä, havaintoja ja kokemuksia sinulla on aiheesta? Myös havainnollistavat esimerkit ovat tärkeitä, koska niiden avulla voit osoittaa, että olet ymmärtänyt asian ja osaat soveltaa tietoja. Muista kuitenkin erottaa oma ajattelusi lainatusta ja merkitä lainatut ajatukset lähdeviittein. (Viitteiden käyttöön saa apua Hurtan ja Peltolan teoksesta Tutkielmantekijän opas.)
Päätäntö on lyhyt yhteenveto esseen tärkeimmistä ajatuksista. Varsinaista uutta asiaa ei ole syytä kehitellä. Päätännössä tiivistetään käsittelyosan keskeisimmät päätelmät ja pohditaan esseen olennaisimpia teemoja. Siinä varmistetaan myös, että tehtävänanto on täytetty: jos tehtävänannossa on esitetty suora kysymys, päätännössä hahmotellaan siihen vastausta käsittelyosassa esiin nostettujen näkökulmien pohjalta. Päätäntö on syytä nivoa tiiviisti käsittelyosaan; siihen kiteytetään se, mitä esseessä haluttiin korostaa. Lukijaa kiinnostaa myös, mitä esseetehtävä opetti kirjoittajalle.
An essay on Algarvude sära punases kaevus
Man's greatest achievement? Perhaps not, but can you afford not to read on when I am about to tell you about Algarvude sära punases kaevus? Underestimate Algarvude sära punases kaevus at your peril. Until recently considered taboo amongst polite society, it is important to remember that ‘what goes up must come down.’ Often it is seen as both a help and a hinderence to so called 'babies', whom I can say no more about due to legal restrictions. At the heart of the subject are a number of key factors. I plan to examine each of these factors in detail and and asses their importance.
Social Factors
There is cultural and institutional interdependence between members of any community. When J H Darcy said 'fevour will spread' [1] she, contrary to my learned colleague Sir George Allen’s recent publication ‘Into the eye of , could not have been referring to eighteenth century beliefs regarding society. Much has been said about the influence of the media on Algarvude sära punases kaevus. Observers claim it cleary plays a significant role amongst the developing middle classes.
Nothing represents every day life better than Algarvude sära punases kaevus, and I mean nothing. It grows stonger every day.
Economic Factors
We no longer live in a world which barters 'I'll give you three cows for that hat, it’s lovely.' Our existance is a generation which cries 'Hat - $20.' We will study the Spanish-Armada model, a lovely model.
http://radioworldwide.gospelcom.net/essaygenerator/images/graph_down_1.gif
When displayed this way it becomes very clear that Algarvude sära punases kaevus is of great importance. Obviously inflation has always depended upon Algarvude sära punases kaevus to a certain extent, but now more that ever. What it all comes down to is money. Capitalists love Algarvude sära punases kaevus.
Political Factors
Machiavellian politics is rife. Are our leaders justified in pursuing and maintaining political power? Comparing current political thought with that held just ten years ago is like comparing Algarvude sära punases kaevus and former Wolves striker Steve Bull.
We cannot talk of Algarvude sära punases kaevus and politics without remembering the words of the uncompromising Demetrius Lionel Forbes Dickinson 'political change changes politics, but where does it go?' [2] What a fantastic quote. To paraphrase, the quote is saying 'Algarvude sära punases kaevus wins votes.' Simple as that.
The question which we must each ask ourselves is, will we allow Algarvude sära punases kaevus to win our vote?
Conclusion
We can conclude that the Algarvude sära punases kaevus is, to use the language of the streets 'Super Cool.' It questions, applauds greatness and is always fashionably late.
One final thought from the talented Ozzy Pfeiffer: 'You win some, you loose some, but Algarvude sära punases kaevus wins most often.' [3]
--------------------------------------------------------------------------------
[1] J H Darcy - The Spaniard - 1988 - PPT
[2] Dickinson - I Am The Dickinster - 1999 Hughs Books
[3] My Algarvude sära punases kaevus! - Issue 4 - BFG Publishing
Aga väga ilus graafik jäi siit puudu, algarvude sära punases kaevus <-> inflation. Jutt siis lehelt www.EssayGenerator.com
Kui jääb kreatiivsusest puudu sellistel teemadel kirjutamiseks, siis internetist leiab ikka midagi.
Man's greatest achievement? Perhaps not, but can you afford not to read on when I am about to tell you about Algarvude sära punases kaevus? Underestimate Algarvude sära punases kaevus at your peril. Until recently considered taboo amongst polite society, it is important to remember that ‘what goes up must come down.’ Often it is seen as both a help and a hinderence to so called 'babies', whom I can say no more about due to legal restrictions. At the heart of the subject are a number of key factors. I plan to examine each of these factors in detail and and asses their importance.
Social Factors
There is cultural and institutional interdependence between members of any community. When J H Darcy said 'fevour will spread' [1] she, contrary to my learned colleague Sir George Allen’s recent publication ‘Into the eye of , could not have been referring to eighteenth century beliefs regarding society. Much has been said about the influence of the media on Algarvude sära punases kaevus. Observers claim it cleary plays a significant role amongst the developing middle classes.
Nothing represents every day life better than Algarvude sära punases kaevus, and I mean nothing. It grows stonger every day.
Economic Factors
We no longer live in a world which barters 'I'll give you three cows for that hat, it’s lovely.' Our existance is a generation which cries 'Hat - $20.' We will study the Spanish-Armada model, a lovely model.
http://radioworldwide.gospelcom.net/essaygenerator/images/graph_down_1.gif
When displayed this way it becomes very clear that Algarvude sära punases kaevus is of great importance. Obviously inflation has always depended upon Algarvude sära punases kaevus to a certain extent, but now more that ever. What it all comes down to is money. Capitalists love Algarvude sära punases kaevus.
Political Factors
Machiavellian politics is rife. Are our leaders justified in pursuing and maintaining political power? Comparing current political thought with that held just ten years ago is like comparing Algarvude sära punases kaevus and former Wolves striker Steve Bull.
We cannot talk of Algarvude sära punases kaevus and politics without remembering the words of the uncompromising Demetrius Lionel Forbes Dickinson 'political change changes politics, but where does it go?' [2] What a fantastic quote. To paraphrase, the quote is saying 'Algarvude sära punases kaevus wins votes.' Simple as that.
The question which we must each ask ourselves is, will we allow Algarvude sära punases kaevus to win our vote?
Conclusion
We can conclude that the Algarvude sära punases kaevus is, to use the language of the streets 'Super Cool.' It questions, applauds greatness and is always fashionably late.
One final thought from the talented Ozzy Pfeiffer: 'You win some, you loose some, but Algarvude sära punases kaevus wins most often.' [3]
--------------------------------------------------------------------------------
[1] J H Darcy - The Spaniard - 1988 - PPT
[2] Dickinson - I Am The Dickinster - 1999 Hughs Books
[3] My Algarvude sära punases kaevus! - Issue 4 - BFG Publishing
Aga väga ilus graafik jäi siit puudu, algarvude sära punases kaevus <-> inflation. Jutt siis lehelt www.EssayGenerator.com
Kui jääb kreatiivsusest puudu sellistel teemadel kirjutamiseks, siis internetist leiab ikka midagi.
riq, kahjuks ei saa hispaania keelest aru:) netist leiab loomulikult igast staffi, mõni asi võib abiks olla, kuid esseed päris nii vast kokku ei pane:)
Veel üks essee:
Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Algarvude sära punases kaevus
Sibulatehase kääks
Kohe peale esseeteemade avaldamist algasid lugejate ründed. Miks? Vaatleme neid teemasid.
Tehase “kääks” või pankrot on võimalik, ent sibulaid ei tehta tehases. … Hm, veel ei tehta. Kui kuulsime aga uuest nähtusest – seavabrikust, siis varsti kuulsime ära ka selle “kääksu”. Hetkel näib see teema siiski absurdiga piirnevat.
Algarvude sära punases kaevus. Punane sära ei üllata siinmail kedagi, punane kaev aga küll. Algarvude sära kogeb igaüks, kes püüab aru saada matemaatika suurtest probleemidest, ja ühtegi hingelt matemaatikut ei jäta ükskõikseks suurima algarvu otsimine. Aga miks just kaevust? – See küsimus jääb õhku ja häirib lugejat.
Mullast kajab Neguubiku inflatsioon. – Siin jääb hoopis hulk küsimusi kajama: Mitmeprotsendiline on see inflatsioon? Millise pinnasega on tegemist? Mitu korda on juba kajanud? Praeguses infopuuduses tuleb siingi kahtlustada absurdi. Ent lause ise on loogiline: kui asendada need sõnad teiste, sarnaste sõnadega, siis saadav sõnum, näiteks “Metsast kostab paabulinnu mõmin”, vaevalt häiriks kedagi.
Niisiis on kõigis teemades absurdi hõngu, mis provotseeriski lugejaid. Võrdleme neid teemasid mõnede tuntud absurdi liikidega.
Teaduslik absurd. – See on eriline absurdi liikide hulgas. Uue teooria eelduseks on absurdne olukord mingis valdkonnas – rakkude energeetika kohta öeldi enne Peter Mitchelli avastust: “Kes arvab, et ta saab asjast aru, pole millestki aru saanud”. Ja selline absurd ületatakse, seletatakse ära, ning kümme aastat hiljem öeldakse sama asja kohta, et see on ju nii lihtne! Teadusliku absurdi hulka kuuluva väite absurdsus tuuakse välja nii selgelt, et pimegi peaks seda märkama. Nooruses harjutas füüsik Landau oma kaaslastega väitlemist. Üks nende teadusliku absurdi vaimus püstitatud teemasid oli “Valvelseisang – dionüüsoslik elamus”. Ajalugu pole säilitanud Landau argumente, ent tõestuseta see väide ei jäänud.
Siis on veel tavamõtlemise absurd. See absurd on hoolega varjatud, asja esitatakse endastmõistetavana, ammu teadaolevana – ja seepärast me ei märka seda ja neelame alla. Kedagi ei häiri, kui ajalehes seostatakse seostamatut, näiteks Kaldeas sajandite kaevusügavikus väljamõeldud zodiaagi tähtkujude mõju Hiina kalendritsükli järgi punase ahvi aastal sündinud isikute saatusele. Sel ei puudu oma säragi, lugeja tõdeb esitatud tõendite najal, et taevakehade asendid kajastuvad pankrottide sageduses, inflatsioonis, mulla viljakuses ja muidugi – sibulaikaldusteski! Selline kõikeseletav ja allaneelatav absurd meie teadmisi, paraku, edasi ei vii.
Eri peatükk on luule absurd. Kunagisest luulearvustusest jäi meelde üks K. M. Sinijärve värsirida “… salatanze tyhiruum …” Pika järelemõtlemise peale oli selle värsirea sõnum minuni jõudmas: “salatanze” võiks olla “salatantsude” (lõuna-eestilik käändevorm koos punkliku ortograafiaga) ja “tyhiruum” on vahest midagi tühihulga taolist. Siis selgus aga, et värsirida oli valesti meelde jäänud, see oli hoopis “… salatanze ruumityhi …”! – Siin loogika passib.
Kokkuvõte: Neis kolmes teemas on vajalik annus absurdi, millega nad jäävad meelde ja sunnivad mõtlejaid oma vaimu pingutama. Loodetavasti ei jää ka läbimurre tulemata.
Veel üks essee:
Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Algarvude sära punases kaevus
Sibulatehase kääks
Kohe peale esseeteemade avaldamist algasid lugejate ründed. Miks? Vaatleme neid teemasid.
Tehase “kääks” või pankrot on võimalik, ent sibulaid ei tehta tehases. … Hm, veel ei tehta. Kui kuulsime aga uuest nähtusest – seavabrikust, siis varsti kuulsime ära ka selle “kääksu”. Hetkel näib see teema siiski absurdiga piirnevat.
Algarvude sära punases kaevus. Punane sära ei üllata siinmail kedagi, punane kaev aga küll. Algarvude sära kogeb igaüks, kes püüab aru saada matemaatika suurtest probleemidest, ja ühtegi hingelt matemaatikut ei jäta ükskõikseks suurima algarvu otsimine. Aga miks just kaevust? – See küsimus jääb õhku ja häirib lugejat.
Mullast kajab Neguubiku inflatsioon. – Siin jääb hoopis hulk küsimusi kajama: Mitmeprotsendiline on see inflatsioon? Millise pinnasega on tegemist? Mitu korda on juba kajanud? Praeguses infopuuduses tuleb siingi kahtlustada absurdi. Ent lause ise on loogiline: kui asendada need sõnad teiste, sarnaste sõnadega, siis saadav sõnum, näiteks “Metsast kostab paabulinnu mõmin”, vaevalt häiriks kedagi.
Niisiis on kõigis teemades absurdi hõngu, mis provotseeriski lugejaid. Võrdleme neid teemasid mõnede tuntud absurdi liikidega.
Teaduslik absurd. – See on eriline absurdi liikide hulgas. Uue teooria eelduseks on absurdne olukord mingis valdkonnas – rakkude energeetika kohta öeldi enne Peter Mitchelli avastust: “Kes arvab, et ta saab asjast aru, pole millestki aru saanud”. Ja selline absurd ületatakse, seletatakse ära, ning kümme aastat hiljem öeldakse sama asja kohta, et see on ju nii lihtne! Teadusliku absurdi hulka kuuluva väite absurdsus tuuakse välja nii selgelt, et pimegi peaks seda märkama. Nooruses harjutas füüsik Landau oma kaaslastega väitlemist. Üks nende teadusliku absurdi vaimus püstitatud teemasid oli “Valvelseisang – dionüüsoslik elamus”. Ajalugu pole säilitanud Landau argumente, ent tõestuseta see väide ei jäänud.
Siis on veel tavamõtlemise absurd. See absurd on hoolega varjatud, asja esitatakse endastmõistetavana, ammu teadaolevana – ja seepärast me ei märka seda ja neelame alla. Kedagi ei häiri, kui ajalehes seostatakse seostamatut, näiteks Kaldeas sajandite kaevusügavikus väljamõeldud zodiaagi tähtkujude mõju Hiina kalendritsükli järgi punase ahvi aastal sündinud isikute saatusele. Sel ei puudu oma säragi, lugeja tõdeb esitatud tõendite najal, et taevakehade asendid kajastuvad pankrottide sageduses, inflatsioonis, mulla viljakuses ja muidugi – sibulaikaldusteski! Selline kõikeseletav ja allaneelatav absurd meie teadmisi, paraku, edasi ei vii.
Eri peatükk on luule absurd. Kunagisest luulearvustusest jäi meelde üks K. M. Sinijärve värsirida “… salatanze tyhiruum …” Pika järelemõtlemise peale oli selle värsirea sõnum minuni jõudmas: “salatanze” võiks olla “salatantsude” (lõuna-eestilik käändevorm koos punkliku ortograafiaga) ja “tyhiruum” on vahest midagi tühihulga taolist. Siis selgus aga, et värsirida oli valesti meelde jäänud, see oli hoopis “… salatanze ruumityhi …”! – Siin loogika passib.
Kokkuvõte: Neis kolmes teemas on vajalik annus absurdi, millega nad jäävad meelde ja sunnivad mõtlejaid oma vaimu pingutama. Loodetavasti ei jää ka läbimurre tulemata.
// Algarvude sära punases kaevus
Kolks! Kolks! kostis pisikese voodijalast tehtud kirka metalne kõlksatus vastu seda neetud seina. Kolks! – peaaegu monotoonse järjekindlusega, nagu seda teevad raudteel kihutava kiirrongi rattad, hoidis Gobbi oma ainsat võtit vabadusse kramplikult sinakashallide sõrmede vahel ja töötas. Ammu ei olnud see töö tema jaoks enam meeletu võidujooks ajaga, ammu ei olnud enam tegemist paanilise sööstuga valguse kutse poole igal õhtul kui õde oli õhtusöögid laiali jaganud. Gobbi mäletas veel neid aegu, mil ta oli meeleheitlikult püüelnud sinna – sinna, kus teda oodati. Ta mäletas seda küll nagu unenägu, millest hommikul on meeles vaid hallid kontuurid. Mäletas nagu reaalsust, sest ka sel olid Gobbi jaoks juba aastaid vaid hallid kontuurid (vahel harva nad muidugi segunesid sellesama punase kumaga, aga seda polnud enam nii kaua juhtunud).
Kolks – rauajupi metalne kõla ja sellest sündinud sädemed läitsid sekundi murdosa jooksul ruumi. Õieti polnudki see ruum vaid pigem nagu mingi tunnel. Gobbi oli algusest peale arvanud, et see peab tunnel olema. Nii ühes kui ka teises suunas paistis vaid ükskõikset tühjust ja igal poolt mujalt ümbritsesid teda kivist seinad – “Tunnel, mis tunnel!” oli ta kohe taibanud. Punaseks oli see tunnel muutunud pärast pikki raskeid tööpäevi, mis Gobbil oli tulnud endale teed rajades veeta. Sest ta pidi ju jõudma... Selles polnud kahtlustki – teda oodati juba ammu. Grupiteraapias oli Gobbi kord rääkinud, kuidas ta juba SEAL on olnud, aga tol korral ta valetas. Valetas, kuna ei tahtnud neile öelda, kuidas ta tegelikult kardab. Sest nemad oleksid siis talle vaid õlale patsutanud ja tema hirmudega võitlema hakanud, ent Gobbil oli hirmu jaoks oma plaan. Hirmuga ta ainult tööd teha saigi, sest muidu poleks sealpool olijad teda tõsiselt võtnud ja see... See oli juba miski, mida ei tohtinud mingil juhul juhtuda lasta.
Nii ta siis töötaski nagu mingi irreaalne olend mingis irreaalses veresoones – punases tunnelis, mille taga teda ikka veel kannatlikult oodati. Ta tegi seda ennastunustavalt nagu pühendunuile kombeks. Tööst ja liikumisest SINNA suunas sai tema jaoks “reason d’etre”. Ühel päeval oli Gobbi avastanud, et tema tahe püüelda on nii tugev, et ta ei pea tööd katki jätma isegi siis kui sanitarid teda tugevatoimeliste rahustite manustamise järel voodi külge kinni sidusid. Nii palju kordi varem oli see teda muserdanud ja ta oli kartnud, et köidikuist vabanedes ja tunnelisse libisedes ei leia ta enam eest märke ootamisest seal teisel pool. Aga kord, kui samasugune hirm teda valdas ja luudesse ning ajju tungiv medikament talt töötahte tahtis röövida, oli ta leidnud Teise Tee. See oli tagantjärele mõeldes nii lihtne, et Gobbit valdas tol korral mingi kummaline õnnetunne. Justkui oleks ta juba SEAL. Ja edaspidi oligi voodi, sanitarid, õde, protseduurid ja veel mõned hallid kontuurid tema jaoks hoopis hõredamaks muutunud. Võib olla tegi seda sügis ja kogu maailm tõmbus kortsu ja krobeliseks nagu tunneli seinad, oli ta tööd tehes mõelnud.
Sellest hetkest alates läks aga teadmine sellest, et TEDA OODATAKSE järjest tugevemaks. Justnagu laps, kes jõulude ja sünnipäeva lähenemist mingites närvilõpmetes tajub, tundis Gobbi, et arvud on varsti temaga ja tema nende keskel. Tunneb neid, mõistab neid, saab neiks. Gobbi mäletas, et ta oli kunagi matemaatikaga tegelenud; siis kui arvude maailm oli tema jaoks vaid võrrandite ja teoreemide mõistetamatu sasipundar. Nüüd aga, siin tunnelis töötades oli ta mõistnud arvude tõelist olemust, näinud nende sisse ja kuulnud nende kutset. Kui ta ometi suudaks sellest seinast läbi murda! Siis oleks kõik tema jaoks lõppenud – ta oleks SEAL ja ei peaks enam meeleheitlikult toksima. Varsti, varsti. Palju pole enam jäänud... Kolks! //
Kolks! Kolks! kostis pisikese voodijalast tehtud kirka metalne kõlksatus vastu seda neetud seina. Kolks! – peaaegu monotoonse järjekindlusega, nagu seda teevad raudteel kihutava kiirrongi rattad, hoidis Gobbi oma ainsat võtit vabadusse kramplikult sinakashallide sõrmede vahel ja töötas. Ammu ei olnud see töö tema jaoks enam meeletu võidujooks ajaga, ammu ei olnud enam tegemist paanilise sööstuga valguse kutse poole igal õhtul kui õde oli õhtusöögid laiali jaganud. Gobbi mäletas veel neid aegu, mil ta oli meeleheitlikult püüelnud sinna – sinna, kus teda oodati. Ta mäletas seda küll nagu unenägu, millest hommikul on meeles vaid hallid kontuurid. Mäletas nagu reaalsust, sest ka sel olid Gobbi jaoks juba aastaid vaid hallid kontuurid (vahel harva nad muidugi segunesid sellesama punase kumaga, aga seda polnud enam nii kaua juhtunud).
Kolks – rauajupi metalne kõla ja sellest sündinud sädemed läitsid sekundi murdosa jooksul ruumi. Õieti polnudki see ruum vaid pigem nagu mingi tunnel. Gobbi oli algusest peale arvanud, et see peab tunnel olema. Nii ühes kui ka teises suunas paistis vaid ükskõikset tühjust ja igal poolt mujalt ümbritsesid teda kivist seinad – “Tunnel, mis tunnel!” oli ta kohe taibanud. Punaseks oli see tunnel muutunud pärast pikki raskeid tööpäevi, mis Gobbil oli tulnud endale teed rajades veeta. Sest ta pidi ju jõudma... Selles polnud kahtlustki – teda oodati juba ammu. Grupiteraapias oli Gobbi kord rääkinud, kuidas ta juba SEAL on olnud, aga tol korral ta valetas. Valetas, kuna ei tahtnud neile öelda, kuidas ta tegelikult kardab. Sest nemad oleksid siis talle vaid õlale patsutanud ja tema hirmudega võitlema hakanud, ent Gobbil oli hirmu jaoks oma plaan. Hirmuga ta ainult tööd teha saigi, sest muidu poleks sealpool olijad teda tõsiselt võtnud ja see... See oli juba miski, mida ei tohtinud mingil juhul juhtuda lasta.
Nii ta siis töötaski nagu mingi irreaalne olend mingis irreaalses veresoones – punases tunnelis, mille taga teda ikka veel kannatlikult oodati. Ta tegi seda ennastunustavalt nagu pühendunuile kombeks. Tööst ja liikumisest SINNA suunas sai tema jaoks “reason d’etre”. Ühel päeval oli Gobbi avastanud, et tema tahe püüelda on nii tugev, et ta ei pea tööd katki jätma isegi siis kui sanitarid teda tugevatoimeliste rahustite manustamise järel voodi külge kinni sidusid. Nii palju kordi varem oli see teda muserdanud ja ta oli kartnud, et köidikuist vabanedes ja tunnelisse libisedes ei leia ta enam eest märke ootamisest seal teisel pool. Aga kord, kui samasugune hirm teda valdas ja luudesse ning ajju tungiv medikament talt töötahte tahtis röövida, oli ta leidnud Teise Tee. See oli tagantjärele mõeldes nii lihtne, et Gobbit valdas tol korral mingi kummaline õnnetunne. Justkui oleks ta juba SEAL. Ja edaspidi oligi voodi, sanitarid, õde, protseduurid ja veel mõned hallid kontuurid tema jaoks hoopis hõredamaks muutunud. Võib olla tegi seda sügis ja kogu maailm tõmbus kortsu ja krobeliseks nagu tunneli seinad, oli ta tööd tehes mõelnud.
Sellest hetkest alates läks aga teadmine sellest, et TEDA OODATAKSE järjest tugevemaks. Justnagu laps, kes jõulude ja sünnipäeva lähenemist mingites närvilõpmetes tajub, tundis Gobbi, et arvud on varsti temaga ja tema nende keskel. Tunneb neid, mõistab neid, saab neiks. Gobbi mäletas, et ta oli kunagi matemaatikaga tegelenud; siis kui arvude maailm oli tema jaoks vaid võrrandite ja teoreemide mõistetamatu sasipundar. Nüüd aga, siin tunnelis töötades oli ta mõistnud arvude tõelist olemust, näinud nende sisse ja kuulnud nende kutset. Kui ta ometi suudaks sellest seinast läbi murda! Siis oleks kõik tema jaoks lõppenud – ta oleks SEAL ja ei peaks enam meeleheitlikult toksima. Varsti, varsti. Palju pole enam jäänud... Kolks! //
Kõva värk kurat, te sobite abesiki ja riq.
15:58 on päris andekas :)
sB
sB
domineerib kuulmismeel: kääks, kolks, kajab ... :D. Vist ühe käega kirjutatud ;)
se emis ma öelda tahtsin, on see, et misasi on essee ja misasi on jutuke.
st need one ri asjad, ja kas abeiski soovis lihtsalt abstraktset m6ttelendu antud teemal,
v6i esseed, mis peaks tegelema kysimuse vastuse ja arutlusega..
st need one ri asjad, ja kas abeiski soovis lihtsalt abstraktset m6ttelendu antud teemal,
v6i esseed, mis peaks tegelema kysimuse vastuse ja arutlusega..
seda, mis torust tuleb antud teemal. stiil las olla selline nagu su hing tunneb, et on hea. loov lähenemine ja huvitav probleemiasetus..
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Juba igiammustest aegadest on arvatud, et Neguubiku inflatsiooni kui mitmete tundmatute tegurite ning ainete sublimaat ei allu mingisugustele korrapärasustele. Kuni tänaseni ei ole seda fenomeni suudetud loogiliselt selgitada ja veel vähem näha. Kuid oma pikkade empiirilste vaatluste ja katsetega olen jõudnud järeldusele, et Neguubiku inflatsiooni on võimalik kirjeldada ning mis veel huvitavam – kuulata! Ja kuulata nimelt mullast!
Nimelt on Neguubiku inflatsiooni üheks kandvaks teguriks senini peetud inimeste keskmiste lolluste arvväärtuste aegrida. Selle aegrea teise astme tuletist interpoleerides saame aga tulemuseks päikese ja maa omavahelist tõmbumist-tõukumist kirjeldava konstandi. Selle konstandi jagamisel omakorda plutooniumi aatommassiga tekib meil üllatav tulemus – nimelt on vastuseks juba vanadele egptlastele tuntud suurus pii.
Teiseks vägagi tähtsaks suuruseks Neguubiku inflatsiooni mõistmisel on negatiivne ajanihe. Igaüks meist teab, et negatiivse ajanihke ja positiivse ajanihke suhtestamine annab tulemuseks ruumi plahvatuse ehk ennakkiirusel deformeerumise. Et sellelaadseid probleeme vältida tuleb negatiivse ajanihke suhtestamisel olla ääretult ettevaatlik ning kasutada teda oma katsetes ainult eraldatud tingimustes. Neguubiku inflatsioonis omab negatiivne ajanihe ilmselt kreatiivse tasakaalustaja rolli kõigi muude komponentide vahel. Negatiivne ajanihe aga seostatuna õigetel alustel transpondrina kasutatava Tambovi konstandiga võimaldab luua selgelt Neguubiku inflatsiooni a-resonantse mateeria voo ehk nn. selgroo.
Kolmandaks ja võimalik, et kõige tähtsamaks võtmeks Neguubiku inflatsiooni kirjeldamisel on Araukaani joig. On selge, et selle nähtuse puhul satume me väga pehmele pinnasele, sest sarnaselt Neguubiku inflatsioonile ei ole veel kõik üheselt aktsepteerinud selle nähtuse kõiki parameetreid.
Kuid on üha kindlamaks kujunemas arusaam, et Araukaani joig ei oma magnetvälja, värvi, lõhna, ega ka silmale nähtavat kuju. Tegemist on muutuva suurusega muutuvas keskonnas mille parameetrid ja parameetrite muutujad on pidevas muutumises. Seega on põhimõtteliselt võimalik keeruliste matemaatiliste valemite ja loogikakonstruktisoonidega seda nähtust siiski kirjeldada kui hüperderivatiivset muutuja muutujat.
Sellega on Neguubiku inflatsioon kui selline laiale üldsusele arusaadavalt suhteliselt lihtsalt lahti seletatud. Nagu eelkirjutatust nähtub, on tegelikult tegemist suhteliselt omapärase kuid kindlasti laiadele rahvamassidele lihtsalt arusaadava nähtusega.
Ah jaa, muld! Noh, pange kõrv vastu vanaema lillepeenart ja kuulake. Paari minuti pärast kuulete kindlasti kuidas kajab. See, Neguubiku inflatsioon nimelt.//
Juba igiammustest aegadest on arvatud, et Neguubiku inflatsiooni kui mitmete tundmatute tegurite ning ainete sublimaat ei allu mingisugustele korrapärasustele. Kuni tänaseni ei ole seda fenomeni suudetud loogiliselt selgitada ja veel vähem näha. Kuid oma pikkade empiirilste vaatluste ja katsetega olen jõudnud järeldusele, et Neguubiku inflatsiooni on võimalik kirjeldada ning mis veel huvitavam – kuulata! Ja kuulata nimelt mullast!
Nimelt on Neguubiku inflatsiooni üheks kandvaks teguriks senini peetud inimeste keskmiste lolluste arvväärtuste aegrida. Selle aegrea teise astme tuletist interpoleerides saame aga tulemuseks päikese ja maa omavahelist tõmbumist-tõukumist kirjeldava konstandi. Selle konstandi jagamisel omakorda plutooniumi aatommassiga tekib meil üllatav tulemus – nimelt on vastuseks juba vanadele egptlastele tuntud suurus pii.
Teiseks vägagi tähtsaks suuruseks Neguubiku inflatsiooni mõistmisel on negatiivne ajanihe. Igaüks meist teab, et negatiivse ajanihke ja positiivse ajanihke suhtestamine annab tulemuseks ruumi plahvatuse ehk ennakkiirusel deformeerumise. Et sellelaadseid probleeme vältida tuleb negatiivse ajanihke suhtestamisel olla ääretult ettevaatlik ning kasutada teda oma katsetes ainult eraldatud tingimustes. Neguubiku inflatsioonis omab negatiivne ajanihe ilmselt kreatiivse tasakaalustaja rolli kõigi muude komponentide vahel. Negatiivne ajanihe aga seostatuna õigetel alustel transpondrina kasutatava Tambovi konstandiga võimaldab luua selgelt Neguubiku inflatsiooni a-resonantse mateeria voo ehk nn. selgroo.
Kolmandaks ja võimalik, et kõige tähtsamaks võtmeks Neguubiku inflatsiooni kirjeldamisel on Araukaani joig. On selge, et selle nähtuse puhul satume me väga pehmele pinnasele, sest sarnaselt Neguubiku inflatsioonile ei ole veel kõik üheselt aktsepteerinud selle nähtuse kõiki parameetreid.
Kuid on üha kindlamaks kujunemas arusaam, et Araukaani joig ei oma magnetvälja, värvi, lõhna, ega ka silmale nähtavat kuju. Tegemist on muutuva suurusega muutuvas keskonnas mille parameetrid ja parameetrite muutujad on pidevas muutumises. Seega on põhimõtteliselt võimalik keeruliste matemaatiliste valemite ja loogikakonstruktisoonidega seda nähtust siiski kirjeldada kui hüperderivatiivset muutuja muutujat.
Sellega on Neguubiku inflatsioon kui selline laiale üldsusele arusaadavalt suhteliselt lihtsalt lahti seletatud. Nagu eelkirjutatust nähtub, on tegelikult tegemist suhteliselt omapärase kuid kindlasti laiadele rahvamassidele lihtsalt arusaadava nähtusega.
Ah jaa, muld! Noh, pange kõrv vastu vanaema lillepeenart ja kuulake. Paari minuti pärast kuulete kindlasti kuidas kajab. See, Neguubiku inflatsioon nimelt.//