//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon.
Seoses tänapäevase kiire majanduskasvuga tuleb tahtmatult huulile sõna Neguubik. Mida ta siis õigupoolest endast kujutab. Paljud teadlased on ennast vaevanud selle lahtiseletamisega, kuid õiget ning üheselt aktsepteeritavat vastust pole siiski suudetud anda. Käesolevaga püüan ma seda veidi lahti seletada. Ilmselt sai kõik aluse Eesti iseseisvusega ning esimestel aastatel kaasneva tohutu hüppelise inflatsiooniga. Seoses sellega vajas valitsus mingit pidurdamismehhanismi ja siin tuligi appi Neguubik. Eelkõige seondus see kogu majanduse ümberkorraldamises ja välisinvestorite kaasamises. Siinkohal tegid meie riigiisad aga saatusliku vea- nimelt oleks pidanud lootma eelkõige iseenda nõu ja osavusele, mitte aga välismaistele investoritele, kelle eesmärgiks on siiski raha teenimine, mitte aga rahva heaolu parandamine. Võib muidugi vaielda, kas ka valitsuse eesmärk oligi algselt Eesti majanduskasvu tagamine või taheti eelkõige tagada enda heaolu. See aga ei puutu antud juhul asjasse. Kahjuks väljus hea plaan aga kontrolli alt- välismaalased said haisu ninna ning neid kogunes siia meeletul hulgal- ja ära ka neid enam õnnestuda ei ajada. Seega tekkiski väike paradoks- nimelt elame riigis, kus me ise enamikke protsesse ei kontrolli ning töötame eelkõige teiste inimeste hüvanguks.
Selline olukord ajas aga teatavatel inimestel vere keema. Võitlesime oma vabaduse eest- aga mis välja tuli- hullem olukord, kui pärisorjuse ajal. Töötame enamiku ajast, et ära maksta oma võlgasid pankadele (mis kuuluvad jälle välismaalastele), ning need harvad puhkusehetked rikutakse tavaliselt jälle ära, kuna naine, laps või keegi muu tahab jälle midagi. Seega otsustas grupp inimesi tagasi pöörduda maaelu juurde, kus neid lootsid pakku joosta Neguubiku eest. Plaan oli iseenesest lihtne- võtta kaasa ainult hädavajalik- st jätta koju telefon, arvuti ja muu viimase aja vidinad, mis on vallutanud kalli Eestimaa. Vaikselt alustada uut elu ning töötada vajalikul hulgal ja ülejäänud aja lihtsalt magada või puhata. Siin nägid aga välismaalased ohtu, sest kes ikka musta töö ära teeb- kui kõik metsas redutavad. Selleks alustasid nad ulatuslikku kampaaniat- kõik asjad anname ära poolmuidu ja veelgi odavamalt, autode liisingintressid ainult 0 protsenti- maja saab osta nüüd ainult 3% intressiga ja veel palju muid alatuid võtteid. Kahjuks läksid osa meie vapratest metsaelanikest selle õnge ja tulid linna tagasi, kus töötasid nüüd kaks korda rohkem kui enne, et kõike neid asju lubada.
Võitlus pole muidugi veel lõppenud aga kahjuks tuleb tõdeda, et Neguubiku inflatsioon tähendab selle maailma, mida me kord tundsime lõppu. On küll üksikuid võitlejaid, kuid enamik on selle õnge läinud, müünud maha enda, et rohkem töötada ja siis lõpuks ehk vabadus nautida, kui piisavalt raha koos on- aga huvitav millal seda üldse piisavalt on? Seega jääbki kõlama unistus- mullast kajab Neguubiku inflatsioon, kus Neguubikut veel ei tuntud ning kõik oli palju lihtsam, kui tänapäeval.//
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Mis on muld?
Muld on maa mälu.
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on allakäik.
Mulla inflatsioon on seega emakese maa Alzheimer, tema geograafilise mälu lõplik kadumine.
Kes on Neguubik? See on kõige raskem küsimus.
Minu arvates on Neguubik ungari kettaheitja Robert Fazekas, kes kasutab nimedopingut ja esineb seetõttu vale nime all, et keegi teda ära ei tunneks.
Lugu on seega järgmine.
Kuri madjar Rober Fazekas, kelles on 90% dopingut ja 10% robert fazekast, käib ringi mööda emakese maa paljast pealage ja tema raskete sammude tümin põhjustab emakese maa mälu kadumist. Peale selle loobib Fazekas emakese maa pead kettaga, millele on kirjutatud kõigi LHV saiti külastatud isikute nimed. Kui ketas puudutab emakese maa kukalt, vajutab mahaplartsatav ketas mulda kõik kettal olevad isikuandmed ja maa imeb need endasse. Tegemist on n-ö primitiivse CD-ROMiga, mis salvestab kõik tehingud, et maa lõplikku inflatsiooni väja arvutada. Nii et tähelepanu, teid jälgitakse! Ketta teisele küljele on veel kirjutatud: Haiguste ravi garanteeritud! Fazekas ei ole normaalne. Mis teha.
Miks huvitab Rober Fazekast üldse LHV, et ta sinna oma nina peaks toppima? LHV tähendab madjarite arvates “Lost Horse Value”, mida võiks eesti keelde tõlkida kui “kadunud hobuväärtus”. See on konstant, mis ütleb maailma kohta nii mõndagi.
Kas olete tähele pannud, et hobuseid ongi viimasel ajal kuidagi vähemaks jäänud? Mõelege selle peale ja teil hakkab kõhe!//
Mis on muld?
Muld on maa mälu.
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on allakäik.
Mulla inflatsioon on seega emakese maa Alzheimer, tema geograafilise mälu lõplik kadumine.
Kes on Neguubik? See on kõige raskem küsimus.
Minu arvates on Neguubik ungari kettaheitja Robert Fazekas, kes kasutab nimedopingut ja esineb seetõttu vale nime all, et keegi teda ära ei tunneks.
Lugu on seega järgmine.
Kuri madjar Rober Fazekas, kelles on 90% dopingut ja 10% robert fazekast, käib ringi mööda emakese maa paljast pealage ja tema raskete sammude tümin põhjustab emakese maa mälu kadumist. Peale selle loobib Fazekas emakese maa pead kettaga, millele on kirjutatud kõigi LHV saiti külastatud isikute nimed. Kui ketas puudutab emakese maa kukalt, vajutab mahaplartsatav ketas mulda kõik kettal olevad isikuandmed ja maa imeb need endasse. Tegemist on n-ö primitiivse CD-ROMiga, mis salvestab kõik tehingud, et maa lõplikku inflatsiooni väja arvutada. Nii et tähelepanu, teid jälgitakse! Ketta teisele küljele on veel kirjutatud: Haiguste ravi garanteeritud! Fazekas ei ole normaalne. Mis teha.
Miks huvitab Rober Fazekast üldse LHV, et ta sinna oma nina peaks toppima? LHV tähendab madjarite arvates “Lost Horse Value”, mida võiks eesti keelde tõlkida kui “kadunud hobuväärtus”. See on konstant, mis ütleb maailma kohta nii mõndagi.
Kas olete tähele pannud, et hobuseid ongi viimasel ajal kuidagi vähemaks jäänud? Mõelege selle peale ja teil hakkab kõhe!//
Mine kohe kähku puhkusele-see on väga tõsine sümtom!:)
26/08/04 14:05
see on ylikova :D
see on ylikova :D
//Mullast kajab Neguubiku inflatsioon
Neguubiku inflatsiooni mõiste on pärit ajast, mil Pubellaania Iseteadva Nabariigi seaminister Neguubik võttis vastu otsuse juurutada oma vastset leiutist, milleks oli hüdrolingvistiline toru ehk toru, mille abil seemneid arbuusi seest välja puhutakse. Leiutist pidas Neguubik vajalikuks seetõttu, et Pubellaania Iseteadvas Nabariigis toitub enamik inimesi arbuusidest, nende hulgas ka imikud. Arbuusidest just seetõttu, et nad kasvavad Pubellaaniamaal looduslikult, on kergesti kättesaadavad ja neid pole vaja toota (vähemalt mitte esialgu). Et arbuusidest toituvad ka imikud ja nende emadel pole ülekoormuse tõttu aega arbuusidest seemneid välja noppida, leiutaski Neguubik hüdrolingvistilise toru. Selgituseks niipalju, et hüdrolingvistiliseks nimetatakse toru seetõttu, et enne arbuusi seest seemnete väljapuhumist peab arbuusiga rääkima ja kuna vähemalt 95% ulatuses koosneb arbuus veest, on vaja temaga vee keeles rääkida. Pubellaanlased enamasti vee keelt ei oska ning seetõttu monteeris Neguubik toru sisse seadme, millesse on lindistatud veekeelsed sõnad. Nii piisab arbuusiga rääkimiseks vaid nupule vajutamisest. Nagu võib isegi aimata, on hüdrolingvistiline toru väga keerulise ehitusega. Muidu ei suudaks ta täita neid raskeid, kuid hädavajalikke ülesandeid, mis Neguubik on temale omistanud. Seetõttu vajas toote juurutamine rohkesti ressursse. Näiteks maksis ühe hüdrolingvistilise toru tootmine samapalju kui Kamazi koorma jagu porolooni (pubellaanlaste majapidamises samuti oluline toode). Nii oli Neguubik sunnitud hädavajaliku toote juurutamise ja levitamise jaoks tõstma muude toodete hindu ja et sellest ei piisanud, laenama naaberriikidestki. Et Neguubiku esimene partii hüdrolingvistilisi torusid ebaõnnestus (arbuus ei tundnud ära kümmet sõna üheteistkümnest), siis oli Neguubik sunnitud uue partii tootmiseks tõstma jorjeni- ja spinatiseemne hinda ja veelkord porolooni hinda, samuti gofroplasti hinda. Nii kasvasid ka kõigi toodete hinnad, mida valmistati jorjenist ja spinatist, poroloonist ja gofroplastist. Rahutult oodati hüdrolingvistiliste torude uut partiid. Kui see lõpuks valmis, siis selgus, et Scania kastitäie arbuuside seast pooled ei tundnud ära hüdrolingvistilise toru käsklusi, mis ta seemnete väljastamise osas jagas. Mis aga tundsid, neisse jäi ikka kaks kolmandikku seemneid alles. Taas näppisid emad närviliselt arbuuside seest oma näppudega seemneid välja, et nende maimukesed saaksid ohutult rahvuslikku vilja süüa. Siis oodati toote turuletulekut juba kolmandat korda. Pubellaanlased olid tootest nii kaua unistanud, et ei pidanud paljuks isegi porolooni eest kolm korda rohkem raha välja käia kui pooleteise aasta eest. Kui uus partii taas valmis, selgus, et nii kaugele oli Neguubik jõudnud küll, et arbuusid tundsid ära kümme sõna üheteistkümnest, aga seemned ei läinud mitte arbuusi teisest otsast välja, vaid kippusid samast otsast sisse tulema kui sellest, kust puhuti. Siis hakkas Neguubik kahtlustama, et lumi on salaja Pubellaanias sadamas käinud ja arbuusisordile liiga teinud. Et lume kahjustusi ennetada, otsustas ta sisse seada lumehirmutiste süsteemi. Ta kuulutas välja toetuse neile, kes nõustusid lumehirmutisi tootma või ise selleks saama. Seepeale tormas kastitäie tasuta jorjeni- ja spinatiseemne eest kohale kodanikud Kilptädi ja Erimõmm. Tuli veel hulk rahvast, aga rohkem jorjeni- ja spinatiseemet Neguubikul ei olnud. Nii jäid need kaks kodanikku lumehirmutisi vorpima ja arbuusiväljadele seadma. Kui vorpimisest ära väsisid, hakkasid nad ise lumehirmutisteks. Need lumehirmutised said nii hirmsad, et tunamullunegi lumi läinud taevasse tagasi. Ent Neguubiku toodet polnud endiselt kodus kellelgi. Inflatsioon kasvas ja kasvas. Rahvasuus hakati seda kutsuma Neguubiku inflatsiooniks. Kes enam ei suutnud Neguubiku leiutise arengut toetada, pidi paratamatult minema mulla alla. Taas oodati kasutamiskõlbliku hüdrolingvistilise toru valmimist. Enam ei jätkunud Neguubikul ressursse ühtteist veekeelset sõna seadeldise mälus hoida. Nii pidi ta sõnade arvukuse kahandama viiele ja poolele. Rahvas oli pettunud, aga toodet oodati ikka huviga. Inimestel olid juba näpud rakkus sellest seemnete väljanoppimisest. Et toodet ei tulnud ega tulnud, otsustas rahvas minna Neguubiku assistentide Kilptädi ja Erimõmmi käest aru pärima. Loodeti näha kas või ühtegi hüdrolingvistilist toru, mis seemned välja puhuda aitab. Kilptädi teatas, et tema oskab arbuusi seest seemneid välja puhuda ja tema on sellist toru näinud, aga muu olevat ärisaladus. Nii jäi rahvas ikka pika ninaga. Järjest enam pubellaanlasi oli läinud mulla alla, sest ärisaladust ega Neguubiku suurepärase leiutise arengut ei jõutud enam toetada. Ressursside vähesusele vaatamata lasi Neguubik välja uue partii. Arbuusid tundsid ära kõik viis ja pool sõna. Seemned kippusid kohatult igast kandist läbi koore välja. Tarbijakaitseamet otsustas, et see on ebaesteetiline ja ebaeetiline, kuna sellise seemnete väljumise korral tekib väikelapsel arbuusist väärastunud pilt ja hilisemas elus ei suuda ta väljadel kasvavat arbuusi ära tunda. Selle peale said vanaemad-vanaisad rabanduse ja paljud neist kolisid jällegi mulla alla. Neguubik aga ei jätnud jonni. Aina kasvavale inflatsioonile vaatamata püüdis ta leida vahendeid, mis takistaksid arbuusiseemnete väljumist igast kandist läbi koore. Katsetused olid neelanud väljade viisi arbuuse. Pubellaanlastele hakkas neid väheks jääma. Siis otsustas Neguubik katseteks valida kõrvitsa, sest sellel ju ka seemned sees. Seekord toppis Neguubik hüdrolingvistilise toru heliaugukesed kinni. Kõrvitsa seest lendasid kõik seemned korrapäraselt välja. Seda imet näidati ka Pubellaania Televisioonis otseülekandena. Kahjuks oli palju kärsitult ootavaid pubellaanlasi juba mulla all ja neil jäi see nägemata. Nüüd aga lõpuks oli põhjust rõõmustada. Elevusega küsiti seda maagilist toru poodidest. Vastuseks oli ikka, et pole veel tulnud, aga varsti tuleb. Rõõmu jätkus aga vaid seniks, kuni jälle tuli uudis tarbijakaitseametilt. Nimelt ei saa toodet müügile lasta, kuna Neguubik on toote nimetuseks pannud arbuusi seest seemnete väljapuhumise toru, aga katsetel puhus ta seemneid välja hoopis kõrvitsa seest. Pubellaanlasi suri kui kärbseid. Ka Neguubiku kopsudest ei tulnud enam õhku ja mulla alla läks temagi. Vähesed allesjääjad kuulevad veel siiamaani mulla alt puhumist. Sellest jutustasid nad ka ühele ajakirjanikust turistile, kes oma suurele-laiale kodumaale jõudes kirjutas artikli “Mulla all kajab Neguubiku inflatsioon”.//
Neguubiku inflatsiooni mõiste on pärit ajast, mil Pubellaania Iseteadva Nabariigi seaminister Neguubik võttis vastu otsuse juurutada oma vastset leiutist, milleks oli hüdrolingvistiline toru ehk toru, mille abil seemneid arbuusi seest välja puhutakse. Leiutist pidas Neguubik vajalikuks seetõttu, et Pubellaania Iseteadvas Nabariigis toitub enamik inimesi arbuusidest, nende hulgas ka imikud. Arbuusidest just seetõttu, et nad kasvavad Pubellaaniamaal looduslikult, on kergesti kättesaadavad ja neid pole vaja toota (vähemalt mitte esialgu). Et arbuusidest toituvad ka imikud ja nende emadel pole ülekoormuse tõttu aega arbuusidest seemneid välja noppida, leiutaski Neguubik hüdrolingvistilise toru. Selgituseks niipalju, et hüdrolingvistiliseks nimetatakse toru seetõttu, et enne arbuusi seest seemnete väljapuhumist peab arbuusiga rääkima ja kuna vähemalt 95% ulatuses koosneb arbuus veest, on vaja temaga vee keeles rääkida. Pubellaanlased enamasti vee keelt ei oska ning seetõttu monteeris Neguubik toru sisse seadme, millesse on lindistatud veekeelsed sõnad. Nii piisab arbuusiga rääkimiseks vaid nupule vajutamisest. Nagu võib isegi aimata, on hüdrolingvistiline toru väga keerulise ehitusega. Muidu ei suudaks ta täita neid raskeid, kuid hädavajalikke ülesandeid, mis Neguubik on temale omistanud. Seetõttu vajas toote juurutamine rohkesti ressursse. Näiteks maksis ühe hüdrolingvistilise toru tootmine samapalju kui Kamazi koorma jagu porolooni (pubellaanlaste majapidamises samuti oluline toode). Nii oli Neguubik sunnitud hädavajaliku toote juurutamise ja levitamise jaoks tõstma muude toodete hindu ja et sellest ei piisanud, laenama naaberriikidestki. Et Neguubiku esimene partii hüdrolingvistilisi torusid ebaõnnestus (arbuus ei tundnud ära kümmet sõna üheteistkümnest), siis oli Neguubik sunnitud uue partii tootmiseks tõstma jorjeni- ja spinatiseemne hinda ja veelkord porolooni hinda, samuti gofroplasti hinda. Nii kasvasid ka kõigi toodete hinnad, mida valmistati jorjenist ja spinatist, poroloonist ja gofroplastist. Rahutult oodati hüdrolingvistiliste torude uut partiid. Kui see lõpuks valmis, siis selgus, et Scania kastitäie arbuuside seast pooled ei tundnud ära hüdrolingvistilise toru käsklusi, mis ta seemnete väljastamise osas jagas. Mis aga tundsid, neisse jäi ikka kaks kolmandikku seemneid alles. Taas näppisid emad närviliselt arbuuside seest oma näppudega seemneid välja, et nende maimukesed saaksid ohutult rahvuslikku vilja süüa. Siis oodati toote turuletulekut juba kolmandat korda. Pubellaanlased olid tootest nii kaua unistanud, et ei pidanud paljuks isegi porolooni eest kolm korda rohkem raha välja käia kui pooleteise aasta eest. Kui uus partii taas valmis, selgus, et nii kaugele oli Neguubik jõudnud küll, et arbuusid tundsid ära kümme sõna üheteistkümnest, aga seemned ei läinud mitte arbuusi teisest otsast välja, vaid kippusid samast otsast sisse tulema kui sellest, kust puhuti. Siis hakkas Neguubik kahtlustama, et lumi on salaja Pubellaanias sadamas käinud ja arbuusisordile liiga teinud. Et lume kahjustusi ennetada, otsustas ta sisse seada lumehirmutiste süsteemi. Ta kuulutas välja toetuse neile, kes nõustusid lumehirmutisi tootma või ise selleks saama. Seepeale tormas kastitäie tasuta jorjeni- ja spinatiseemne eest kohale kodanikud Kilptädi ja Erimõmm. Tuli veel hulk rahvast, aga rohkem jorjeni- ja spinatiseemet Neguubikul ei olnud. Nii jäid need kaks kodanikku lumehirmutisi vorpima ja arbuusiväljadele seadma. Kui vorpimisest ära väsisid, hakkasid nad ise lumehirmutisteks. Need lumehirmutised said nii hirmsad, et tunamullunegi lumi läinud taevasse tagasi. Ent Neguubiku toodet polnud endiselt kodus kellelgi. Inflatsioon kasvas ja kasvas. Rahvasuus hakati seda kutsuma Neguubiku inflatsiooniks. Kes enam ei suutnud Neguubiku leiutise arengut toetada, pidi paratamatult minema mulla alla. Taas oodati kasutamiskõlbliku hüdrolingvistilise toru valmimist. Enam ei jätkunud Neguubikul ressursse ühtteist veekeelset sõna seadeldise mälus hoida. Nii pidi ta sõnade arvukuse kahandama viiele ja poolele. Rahvas oli pettunud, aga toodet oodati ikka huviga. Inimestel olid juba näpud rakkus sellest seemnete väljanoppimisest. Et toodet ei tulnud ega tulnud, otsustas rahvas minna Neguubiku assistentide Kilptädi ja Erimõmmi käest aru pärima. Loodeti näha kas või ühtegi hüdrolingvistilist toru, mis seemned välja puhuda aitab. Kilptädi teatas, et tema oskab arbuusi seest seemneid välja puhuda ja tema on sellist toru näinud, aga muu olevat ärisaladus. Nii jäi rahvas ikka pika ninaga. Järjest enam pubellaanlasi oli läinud mulla alla, sest ärisaladust ega Neguubiku suurepärase leiutise arengut ei jõutud enam toetada. Ressursside vähesusele vaatamata lasi Neguubik välja uue partii. Arbuusid tundsid ära kõik viis ja pool sõna. Seemned kippusid kohatult igast kandist läbi koore välja. Tarbijakaitseamet otsustas, et see on ebaesteetiline ja ebaeetiline, kuna sellise seemnete väljumise korral tekib väikelapsel arbuusist väärastunud pilt ja hilisemas elus ei suuda ta väljadel kasvavat arbuusi ära tunda. Selle peale said vanaemad-vanaisad rabanduse ja paljud neist kolisid jällegi mulla alla. Neguubik aga ei jätnud jonni. Aina kasvavale inflatsioonile vaatamata püüdis ta leida vahendeid, mis takistaksid arbuusiseemnete väljumist igast kandist läbi koore. Katsetused olid neelanud väljade viisi arbuuse. Pubellaanlastele hakkas neid väheks jääma. Siis otsustas Neguubik katseteks valida kõrvitsa, sest sellel ju ka seemned sees. Seekord toppis Neguubik hüdrolingvistilise toru heliaugukesed kinni. Kõrvitsa seest lendasid kõik seemned korrapäraselt välja. Seda imet näidati ka Pubellaania Televisioonis otseülekandena. Kahjuks oli palju kärsitult ootavaid pubellaanlasi juba mulla all ja neil jäi see nägemata. Nüüd aga lõpuks oli põhjust rõõmustada. Elevusega küsiti seda maagilist toru poodidest. Vastuseks oli ikka, et pole veel tulnud, aga varsti tuleb. Rõõmu jätkus aga vaid seniks, kuni jälle tuli uudis tarbijakaitseametilt. Nimelt ei saa toodet müügile lasta, kuna Neguubik on toote nimetuseks pannud arbuusi seest seemnete väljapuhumise toru, aga katsetel puhus ta seemneid välja hoopis kõrvitsa seest. Pubellaanlasi suri kui kärbseid. Ka Neguubiku kopsudest ei tulnud enam õhku ja mulla alla läks temagi. Vähesed allesjääjad kuulevad veel siiamaani mulla alt puhumist. Sellest jutustasid nad ka ühele ajakirjanikust turistile, kes oma suurele-laiale kodumaale jõudes kirjutas artikli “Mulla all kajab Neguubiku inflatsioon”.//
Olgu siis nimetatud ka viimane tähtaeg essee saatmiseks - pühapäev.
Kindlasti oleks tore, kui viitsiksite avaldada oma arvamust ülesse pandud esseede kohta. Kirjutajatel hea teada, mida nende ridadest arvatakse.
Lõpuks üritan teatava metoodika alusel välja valida enimmeeldinud essee ja samas üritan oma valikut põhjendada siinsamas foorumis. Mõne sõna vestlen saatjatega lisaks ilmselt. Pole midagi teha - kogu protsess on tegelikult väga subjektiivne ja võib-olla ma ei oskagi parimat inimest selle projekti jaoks välja valida. Kunagi tulevikus siis teataks - kas idee teostamine õnnestus või läks vett vedama.
Kindlasti oleks tore, kui viitsiksite avaldada oma arvamust ülesse pandud esseede kohta. Kirjutajatel hea teada, mida nende ridadest arvatakse.
Lõpuks üritan teatava metoodika alusel välja valida enimmeeldinud essee ja samas üritan oma valikut põhjendada siinsamas foorumis. Mõne sõna vestlen saatjatega lisaks ilmselt. Pole midagi teha - kogu protsess on tegelikult väga subjektiivne ja võib-olla ma ei oskagi parimat inimest selle projekti jaoks välja valida. Kunagi tulevikus siis teataks - kas idee teostamine õnnestus või läks vett vedama.
Andke minna, aga koht on selle asja jaoks vale valitud.
v6ibolla paluksid hoopis Võsa Petsi abiks politseikroonikast? ;)
jääb teine tööta ja puha..
jääb teine tööta ja puha..
//Algarvude sära punases kaevus
“Veri!Ei mingit kahtlust!”
Ta vaatas punast plekki läbi suurendusklaasi.Siis lükkas ta piibu teise suunurka ja
ohkas.Loomulikult oli see veri.
Meisterdetektiiv Blomkvisti suurepärane vaist oli ta järjekordselt eesmärgini
juhtinud.Tema,Kalle Blomkvist,Lillköpingi väikelinna ehk isegi kuulsaim elanik,ei
saanud endale lubada eksimusi.Ta libistas ennast köisredelit mööda paar astet allapoole
ning kohendas detektiivi kohustuslikku varustusse kuuluvat veidi kulunud aevurilampi,
kuid ta ei pidanud seda sisse lülitama.Huvitaval kombel oli ümberringi piisavalt sära,et
Kalle ei peaks pimeduses kobama.
Mida sügavamale Blomkvist laskus,seda võikamaks avanev vaatepilt muutus.
Üksikute vereplekkide asemel voogasid aevu seintel purpurpunased jõulised verejoad.
Jah,selle nägemine vapustanuks igaüht,kuid mitte Blomkvisti,ta oli selleks liiga palju
saladuslikke mõrvu lahendanud.Ometi pidi temagi tunnistama,et sellise massimõrvaga
polnud ta varem kokku puutunud.
Kui Kalle oli piisavalt ringi vaadanud,võttis ta ettevaatlikult veel mõned proovid
mahajäetud aevu seintelt ning asus kutsuva päikesevalguse poole ronima.Ta lonkis
aeglaselt kodu poole,kogu tee juhtumi üle juureldes.
Kodus,kirjutuslaua taga,hakkas ta mõrvapaigalt leitud ja kilepakendisse kogutud
jäänuseid pintsettide abil piltmõistatuse kombel kokku seadma.Ta tundis,et hakkab
tasapisi mõrvamüsteeriumi jälile jõudma.Blomkvist pühkis otsaesiselt lambivalguse
kuumas voos läikiva higipiisa ning lasi korraga kuuldele rõõmuhõiske,kui mõistis,et
arv,mille ta oli kokku saanud,oli hiljuti Josh Findley poolt avastatud,kuid seejärel
salapärastel põhjustel kadunuks kuulutatud 41.Mersenne'i algarv:2 24 036 583 -1.
Kalle Blomkvist oli avastanud ning a edukalt lahendanud järjekordse julma ja
külmaverelise tapatöö.Kaev oli punaseks värvunud tuhandete õnnetute algarvude
verest.Jäi veel üks,ja kõige olulisem küsimus – es oli suuteline midagi sellist korda
saatma?Kes?
Meisterdetektiiv teadis vastust.Oli täiesti ilmne,et nii jubeda teo jaoks oli piisavalt
motivatsiooni ainult algarvude ainsatel vaenlastel – kordarvudel.Kordarvud vaevlevad
püsivalt identiteedikriisis ja kompleksides.Ühelt poolt nad kadestavad algarve,teisalt
jälle peavad neid ebanormaalseteks,sest algarve tuleb ette vähe ning nende olemust
jagavad lahti ainult arv 1 ning antud algarv ise.Arvudevahelist vihkamist õhutab veelgi
algarvude suur rahulolu iseendaga ning nende sisemine sära.Teised arvud neid ei
mõista,kuid algarvud ise tunnetavad oma tõelist väärtust.Nad teavad,et nad on
matemaatikas asendamatud.Võtame näiteks maailmas ülipopulaarse RSA rüpto-
süsteemi,algarvud teavad,et ilma nendeta seda ei eksisteeriks.Ainuüksi nende
asutamine rüptograafias annab piisava põhjuse,et särada terve igaviku.Särada asvõi
surnult vanas veest tühjaks pumbatud kaevus.Kuid siiski särada.
*****
Noore detektiivi jõupingutused olid vilja kandnud,mõrv oli lahendatud.Tema töö
oli tehtud,ta jättis uurimise lõpuleviimise ning formaalsuste vormistamise kohaliku
politseikonstaabli hoolde.Blomkvist ei tegele süüdlaste karistamisega,see jääb teiste
ülesandeks.Tema on Kalle Blomkvist – Rootsi kõige andekam meisterdetektiiv..//
“Veri!Ei mingit kahtlust!”
Ta vaatas punast plekki läbi suurendusklaasi.Siis lükkas ta piibu teise suunurka ja
ohkas.Loomulikult oli see veri.
Meisterdetektiiv Blomkvisti suurepärane vaist oli ta järjekordselt eesmärgini
juhtinud.Tema,Kalle Blomkvist,Lillköpingi väikelinna ehk isegi kuulsaim elanik,ei
saanud endale lubada eksimusi.Ta libistas ennast köisredelit mööda paar astet allapoole
ning kohendas detektiivi kohustuslikku varustusse kuuluvat veidi kulunud aevurilampi,
kuid ta ei pidanud seda sisse lülitama.Huvitaval kombel oli ümberringi piisavalt sära,et
Kalle ei peaks pimeduses kobama.
Mida sügavamale Blomkvist laskus,seda võikamaks avanev vaatepilt muutus.
Üksikute vereplekkide asemel voogasid aevu seintel purpurpunased jõulised verejoad.
Jah,selle nägemine vapustanuks igaüht,kuid mitte Blomkvisti,ta oli selleks liiga palju
saladuslikke mõrvu lahendanud.Ometi pidi temagi tunnistama,et sellise massimõrvaga
polnud ta varem kokku puutunud.
Kui Kalle oli piisavalt ringi vaadanud,võttis ta ettevaatlikult veel mõned proovid
mahajäetud aevu seintelt ning asus kutsuva päikesevalguse poole ronima.Ta lonkis
aeglaselt kodu poole,kogu tee juhtumi üle juureldes.
Kodus,kirjutuslaua taga,hakkas ta mõrvapaigalt leitud ja kilepakendisse kogutud
jäänuseid pintsettide abil piltmõistatuse kombel kokku seadma.Ta tundis,et hakkab
tasapisi mõrvamüsteeriumi jälile jõudma.Blomkvist pühkis otsaesiselt lambivalguse
kuumas voos läikiva higipiisa ning lasi korraga kuuldele rõõmuhõiske,kui mõistis,et
arv,mille ta oli kokku saanud,oli hiljuti Josh Findley poolt avastatud,kuid seejärel
salapärastel põhjustel kadunuks kuulutatud 41.Mersenne'i algarv:2 24 036 583 -1.
Kalle Blomkvist oli avastanud ning a edukalt lahendanud järjekordse julma ja
külmaverelise tapatöö.Kaev oli punaseks värvunud tuhandete õnnetute algarvude
verest.Jäi veel üks,ja kõige olulisem küsimus – es oli suuteline midagi sellist korda
saatma?Kes?
Meisterdetektiiv teadis vastust.Oli täiesti ilmne,et nii jubeda teo jaoks oli piisavalt
motivatsiooni ainult algarvude ainsatel vaenlastel – kordarvudel.Kordarvud vaevlevad
püsivalt identiteedikriisis ja kompleksides.Ühelt poolt nad kadestavad algarve,teisalt
jälle peavad neid ebanormaalseteks,sest algarve tuleb ette vähe ning nende olemust
jagavad lahti ainult arv 1 ning antud algarv ise.Arvudevahelist vihkamist õhutab veelgi
algarvude suur rahulolu iseendaga ning nende sisemine sära.Teised arvud neid ei
mõista,kuid algarvud ise tunnetavad oma tõelist väärtust.Nad teavad,et nad on
matemaatikas asendamatud.Võtame näiteks maailmas ülipopulaarse RSA rüpto-
süsteemi,algarvud teavad,et ilma nendeta seda ei eksisteeriks.Ainuüksi nende
asutamine rüptograafias annab piisava põhjuse,et särada terve igaviku.Särada asvõi
surnult vanas veest tühjaks pumbatud kaevus.Kuid siiski särada.
*****
Noore detektiivi jõupingutused olid vilja kandnud,mõrv oli lahendatud.Tema töö
oli tehtud,ta jättis uurimise lõpuleviimise ning formaalsuste vormistamise kohaliku
politseikonstaabli hoolde.Blomkvist ei tegele süüdlaste karistamisega,see jääb teiste
ülesandeks.Tema on Kalle Blomkvist – Rootsi kõige andekam meisterdetektiiv..//
kõige stiilipuhtam on 26/08/04 10:45 kirjutis. Väga hea keelekasutus töö tellija enda eelistusi arvestades. lihtsalt suurepärane lingvistiline ekvilibristika. ja mis peamine, täiesti mõttelage.
3.14 punkti pii-st.
kui natuke kritiseerida tohib, siis oleksid mul siiski ka selle teksti suhtes mõned tähelepanekud.
ja nimelt - tambovi konstant on natuke liiga robustne väljend, liig distinktne argotism, kui soovite, mida tuleks vältida. tingimata oleks tarvilik kasutada abstruussemaid amfibioole. trafaretse, isegi vulgaristliku tambovi asemel oleks oodanud viidet cauchy jääkliikmele või seose ebamäärasuse korral darboux summadele, mis lisaksid nii vajalikku akadeemilisust, läkitaksid õilsa autori vaimu hõljuma kõrgustesse madalat päritolu lugejaskonna peade kohale ning põhjustaksid viimastes nokturnset melanhooliat ning depressiivse hälvitusega tagasivaateid oma ülikooliaastatele.
L.O.L.
3.14 punkti pii-st.
kui natuke kritiseerida tohib, siis oleksid mul siiski ka selle teksti suhtes mõned tähelepanekud.
ja nimelt - tambovi konstant on natuke liiga robustne väljend, liig distinktne argotism, kui soovite, mida tuleks vältida. tingimata oleks tarvilik kasutada abstruussemaid amfibioole. trafaretse, isegi vulgaristliku tambovi asemel oleks oodanud viidet cauchy jääkliikmele või seose ebamäärasuse korral darboux summadele, mis lisaksid nii vajalikku akadeemilisust, läkitaksid õilsa autori vaimu hõljuma kõrgustesse madalat päritolu lugejaskonna peade kohale ning põhjustaksid viimastes nokturnset melanhooliat ning depressiivse hälvitusega tagasivaateid oma ülikooliaastatele.
L.O.L.
riq, tuleb Sinuga nõustuda, 26/08/04 14:05 on ka väga-väga suurepärane. aga ma jään oma esialgse valiku juurde, see vastab rohkem tellija enda varasematele kunstikavatsuslikku laadi pürgimustele.
Minule on siiamaani tundunud, et projektijuht ja kunstnik on ikka suht erinevad ametid ja üldjuhul hea projektijuht ei ole hea kunstnik ning vastupidi. Seetõttu ei saa abesiki kavatsustest eriti aru. Ilmselt jääb mul kreatiivsusest puudu (irooniliselt).
vaja oligi ju kirjanikku.
Aga küsimus on selles, kas väga andeka essee kirjutanud isik on võimeline ka kirjutama selle 1-2 lk teksti välismaa bossidele?
Tegijad, kes te aktsepteerite projekte, kirjutage millises stiilis jutt teile kõige rohkem "peale läheb". Loovus on väga hea asi, kui seda kasutada mõistlikkuse/võimete piires. Utoopiat sooviks ikka leida raamatupoest.
Tegijad, kes te aktsepteerite projekte, kirjutage millises stiilis jutt teile kõige rohkem "peale läheb". Loovus on väga hea asi, kui seda kasutada mõistlikkuse/võimete piires. Utoopiat sooviks ikka leida raamatupoest.
Mingiks kõvemaks soolapuhumisprojektiks käib väike ettevalmistus?
Või ma teen liiga kellegile?
Või ma teen liiga kellegile?
Kamoon matrox, ürita oma keskeakriis ikka kodus naisega rahulikult ära lahendada. Sa ei pea seda muret foorumist foorumisse pajatama.
Ma saan täitsa aru, et igasugused kompleksid tekivad kui ikka EYP pensifondi oled aidanud seal mätasse keerata – või oli juba lapsepõlves varjatud soov Yukose kaudu Kremlit toetada? Mine osta parem poest karp mune ja loobi rahustuseks FSB logo.
Einoh, herr Kunsing ju teab, kuda loovat potentsiaali üles leida ja milline inime oleks parim projekti jaoks, millest ta midagi ei tea. Krt, vat selle projekti visandi koostamise puhul oleks tõesti vaja kübe kribamise annet. Uuh ..u scare me.
Ma saan täitsa aru, et igasugused kompleksid tekivad kui ikka EYP pensifondi oled aidanud seal mätasse keerata – või oli juba lapsepõlves varjatud soov Yukose kaudu Kremlit toetada? Mine osta parem poest karp mune ja loobi rahustuseks FSB logo.
Einoh, herr Kunsing ju teab, kuda loovat potentsiaali üles leida ja milline inime oleks parim projekti jaoks, millest ta midagi ei tea. Krt, vat selle projekti visandi koostamise puhul oleks tõesti vaja kübe kribamise annet. Uuh ..u scare me.
abesiki idee ongi koguda kokku miljon esseed ja need 1 krooniga maha müüa. Ma arvan, et see on täiesti reaalne.
ok. think whatever u want. kuid pidage meeles:
1) ma ei küsi kelleltki siin sentigi, pakun hoopis võimalust
2) esseedega pole võimalik midagi teha - autoriõigused kuuluvad kirjutajatele
1) ma ei küsi kelleltki siin sentigi, pakun hoopis võimalust
2) esseedega pole võimalik midagi teha - autoriõigused kuuluvad kirjutajatele
abeiski, kysid kyll.
aeg on raha.
ise lopetasin ma nö eskiisi kirjutamise sel hetkel, kui kaks tundi sai ajutegevust täis..
aga teema oli algarvude sära punases kaevus. ideeks matemaatiline must auk.
takistusin eelkoige matemaatiliste ja fyysikaliste teadmiste taha..
selleks et mölka ajda peab ikka teemast teadma, siis suudad kildu panna..
aeg on raha.
ise lopetasin ma nö eskiisi kirjutamise sel hetkel, kui kaks tundi sai ajutegevust täis..
aga teema oli algarvude sära punases kaevus. ideeks matemaatiline must auk.
takistusin eelkoige matemaatiliste ja fyysikaliste teadmiste taha..
selleks et mölka ajda peab ikka teemast teadma, siis suudad kildu panna..
abesiki, se ei ole esimene kord, kus Sa kasutad foorumis teiste vastu häbematut tooni ning pöörad asja isiklikuks, kui Sulle teise inimese seisukoht ei meeldi.
Selline ettepanek, et ole edaspidi korrektne ja viisakas.
Sa ise palusid tekstide kohta arvamusi. Seega tuleb valmis olla, et neid tuleb mitmesuguseid.
Selline ettepanek, et ole edaspidi korrektne ja viisakas.
Sa ise palusid tekstide kohta arvamusi. Seega tuleb valmis olla, et neid tuleb mitmesuguseid.