Kui naha all olev mikrokiip läbi kõrbeb (näiteks kodulooma kiip) siis seda ei tuvastata, ei opereerita välja, vaid jäetaksegi naha alla ja lisatakse uus. Loodame et inimese-kiibid läbi ei lähe ja tulevikus saab ka laipu läbi mullapinna tuvastada. Kiibid kiirgavad rõõmsalt lugeritele vastu, surnuaias.
Pakun välja, et piisab kahest argumendist, et mõista, et sularaha on ühiskonnas vajalik nähtus: 1) Peab jääma võimalus ajada omi asju nii, et riik peab sinu kontrollimiseks sind füüsiliselt jälitama, mis suures mahus sisuliselt võimatu. Oletame näiteks, et inimesel on vaja teha rahaga midagi ebaseaduslikku selleks, et vältida mõnd suuremat pahet (näiteks maksta kellelegi kes aitab tal massiivset korruptsioonikessi paljastada). 2) Sõda. Tuleb Huilo ja tõmbab pistiku välja. Mida sa teed siis, lähed panka ja kirjutad kaebuse, et kaart/kiip/mõttelugeja ei tööta?
Mingil hetkel tundub, et meie sotsialistlikud naabrid on sedavõrd kaua roosas udus elanud, et neist on moodustumas mingi omalaadne inimvaste tõuaretuse kõrgsaavutustele, nagu näiteks buldogile. Buldogid ei ole võimelised enam iseseisvalt paljunema ega saa jooksvas elus hakkama kvalifitseeritud veterinaarse abi ja pideva inimhoolduseta. Ometi on nad elus, käivad näitustel ja on muidu eeskujulikud, nagu ka sõbrad svenssonid.
Stefan, Nõukogude ühiskond oli teatud mõttes sularahavaba, sest sularahaga ei olnud midagi peale hakata, kaupa polnud. Mis oli tulemuseks? Sularaha asemel hakati maksma teistes vääringutes. Traktoristile maksti aiamaa ülesharimise eest viinapudelites. Teenete eest hakati tasuma omapoolsete teenetega. Niipea kui võimalik, mindi omavahelises asjaajamises üle välisvaluutale. Sama juhtub meilgi. Oluliste asjade eest hakatakse maksma sularaha-dollarites või kasvõi sularaha-rublades, samuti kullas, teenetes jms. Kaardiga ostetakse poest leiba ja piima muidugi edasi.
Homemaker .... Niipea kui võimalik, mindi omavahelises asjaajamises üle välisvaluutale. Sama juhtub meilgi. Oluliste asjade eest hakatakse maksma sularaha-dollarites või kasvõi sularaha-rublades, samuti kullas, teenetes jms. Kaardiga ostetakse poest leiba ja piima muidugi edasi.
Homemaker Stefan, Nõukogude ühiskond oli teatud mõttes sularahavaba, sest sularahaga ei olnud midagi peale hakata, kaupa polnud. Mis oli tulemuseks? Sularaha asemel hakati maksma teistes vääringutes. Traktoristile maksti aiamaa ülesharimise eest viinapudelites. Teenete eest hakati tasuma omapoolsete teenetega. Niipea kui võimalik, mindi omavahelises asjaajamises üle välisvaluutale. Sama juhtub meilgi. Oluliste asjade eest hakatakse maksma sularaha-dollarites või kasvõi sularaha-rublades, samuti kullas, teenetes jms. Kaardiga ostetakse poest leiba ja piima muidugi edasi.
Sa kirjeldad hästi mida musta rahaga tegelevad inimesed hakkavad tegema. Jah, nende elu muutub keeruliseks. Point aga oligi, et nende elu pidi muutuma keeruliseks.
Teised inimesed kannavad raha üle mobiiltelefonilt mobiiltelefonile, või kuidas iganes elektrooniliselt.
Mündid võiksid aga alles jääda, ma arvan, näiteks 1 ja 5 EUR. Neil on praktiline kasu, ja nad võivad teenida hädavaluutana, kui kogu elektrisüsteem on maas vms.
Kogu kontseptsioon sellest, et inimeste igast tegevusest peab jääma jälg ja kõik peavad olema automaatselt kontrollitavad, jälgitavad ja korrale kutsutavad on totalitaarne inimsusevastasus. Sellise süsteemi ehitamine liigitub inimsusevastaseks kuriteoks ja selle headusesse uskumine omakorda naivismiks. "The road to hell is paved with good intentions", nagu öeldakse.
Ja kui keegi usub, et sel viisil kuritegevusele ja musta raha liigutamisele piir pannakse... on ka see hoomamatult naiivne mõtteavaldus.
margin Kogu kontseptsioon sellest, et inimeste igast tegevusest peab jääma jälg ja kõik peavad olema automaatselt kontrollitavad, jälgitavad ja korrale kutsutavad on totalitaarne inimsusevastasus.
Tänapäeval kui igal pool linnades on pandud järelevalvekaamerad, kus telefonikõned registreeritakse jne,ei saa ma aru miks pidi olema nii raske elada sellega, et ostud ja müügid registreeritakse. Aga minu arust tegeldakse ka selle murega, ehk et privaatne info oleks vajadusel kaitstud.
Suurim probleem kaardimaksetega on minu arvamusel, et tagantjärgi neid kontrollida. Aga kui süsteem on selline, et inimesed usaldavad selle turvalisust, nii nagu usaldatakse paberitükkide väärtust, siis olekski mugav minna üle sularahavaba ühiskonnale.
eks Stefan vist siiani imestab nagu teised rootslased, et miks me poltiseid ei kutsunud kui Siberisse küüditati. Privaatne info on ju kaitstud (räme naer saalis).
stefan - piiritu usaldus riigi ja tema headuse suhtes on tore asi, teatud määral isegi väga vajalik asi, et riik normaalselt toimida saaks. Aga ajalugu ei tunne ühtki riiki mis poleks lõpuks ühel või teisel viisil halvasti lõpetanud. Seega uskuda ühe konkreetse riigi lõputusse eksistentsi, usaldatavusse ja headusesse on täiesti kohatu. Sinu poolt toodud näited kaameratest, kõnede salvestamisest jms ei ole mitte argument sularaha lõpetamise poolt vaid vastu (videomaterjal ja kõne ei ole õnneks veel täisautomaatselt töödeldavad). Kuskil on totaalse jälgimise mõistlik piir ja kui senised sammud meid sellest veel üle pole viinud (kaheldav). Puhtalt töötlemisvõimaluste laienemine lükkab meid aina kaugemale ilma, et süsteemi muidu laiendataks või põhimõtteliselt muudetaks. Mulle näiteks selgitati ülikoolis miks on võltsimiskindel pass põhimõtteliselt halb asi - varasemates sõdades on paljudel inimestel (tõenäoliselt miljonitel) õnnestunud eluga pääseda vaid tänu võltsitud dokumentidele. Siiani ei suuda uskuda, et Fukuyama tõsimeeles kirjutas raamatu ajaloo lõpust - miljonid lugesid, uskusid ja vaimustusid...
Kalev Jaik räägib natuke samamoodi. Ta väidab, et ta riiki ei usalda, ikka ihaldab ta raha. Aga raha ongi riigi looming, ja ainult riik saab raha väärtust kaitsta. Kui me nüüd tahame, et riik kaitseb meie raha, siis on väga loogiline, et riik ka näeb meie raha.
stefan Kalev Jaik mõtleb samamoodi. Ta väidab, et ta riiki ei usalda, ikka ihaldab ta raha. Aga raha ongi riigi looming, ja ainult riik saab raha väärtust kaitsta. Kui nüüd tahetakse, et riik kaitseb raha, siis on väga loogiline, et riik ka näeb raha.
mitte riik ei näe raha, vaid pangad saavad riikliku sunniga kindla protsendi igalt tehingult mille sa sooritad. Kusjuures eks siis lähe moodi x riikide anonüümsed pangakaardid. Ja üks asi on kui minu oste jne, teab riik, aga paraku teab seda siis Selver, Rimi jne, peaks nagu ikka oma vaba valik olema, kas peab teadma, mis viskit ma ostan jne.
Aga teisalt, kui Stefan tahab endale kiipi naha alla panna ja ainult kaarti kasutada, seda ei keela ju sul keegi? Aga varem vöi hiljem tuleb ta siis välja jutuga, et kiip on ju nii mönus ja mugav, et sunnime köigile kiibi...ja nii ta läheb.
Stefani mõttemaailmale on aastatepikkune aktiivne osalemine Kalev Jaiki teemas ilmselgelt oma jälje jätnud :) Ta võiks pisut mõtiskleda andmekaitse ja privaatsuse teemadel.
Margin, videomaterjal ja kõne *ON* täisautomaatselt töödeldavad. Kasutusala tasapisi laieneb.
Riik ei taha midagi. Riiki juhtivad inimesed tahavad erinevaid asju, enamik tahab võimu, mõni tahab raha, mõni tahab end teostada, mõni tahab maailma õigele teele pöörata... Ma ei liigitaks riiki asjaks iseeneses. Riik on kollektiivne, loodetavalt vabatahtlik, kokkulepe asjade korraldamiseks. Riik on neccessary evil kellel iseenesest ei peaks üleüldse mingit sõnaõigust ega tahtmisi eksisteerima. Nagu demokraatia, mis on halb, aga millest paremat pole välja mõeldud, on ka riik põhimõtteliselt halb, aga ühtki paremat toimivat ideed nagu ka pole võtta. Riigi huvi võiks/peaks võrduma kodanike huvi. Riigi kodanike huvides ei ole see, et riik iga nende liigutust automaatselt jälgiks. Riigi kodanike huvides on elada vaba inimese vaba elu (diktatuuri tingimustes elavatest inimestest siinkohal ei räägi). Raha ei ole otseselt võttes riigi looming. Raha on algupäraselt sügavalt eraalgatuslik nähtus mille majandamine on enamasti mugavamaks, odavamaks ja usaldusväärsemaks haldamiseks riigile delegeeritud. Sama hästi võiks öelda, et kuna riigi bilansis on maa ja majad, siis on maa ja majad riigi looming. Ma oleks nõus väikese panuse panema sellele, et me näeme veel aega kus me kõik kasutame rõõmsalt mitteriiklikku raha ja peame seda täiesti loogiliseks tegevuseks. Stefani rõõmuks on see raha ilmselt mittefüüsiline. Loodetavasti on see raha ka sama anonüümne ja funktsionaalne kui taskutäis sulli.
ziff - ma pidasin silmas, et nad on töödeldavad, aga mitte veel päris sellises mahus ja kvaliteedis, et juuksed õudusest peas püsti tõuseks. Vaba kõne automaatne transkriptsioon ja lahtimõtestamine ei ole veel kuigi edukalt teostatud.
margin Riik ei taha midagi. Riiki juhtivad inimesed tahavad erinevaid asju, enamik tahab võimu, mõni tahab raha, mõni tahab end teostada, mõni tahab maailma õigele teele pöörata.
Riik on meie ühine reeglistik ja võimuorganisatsioon selleks, et saaksime hästi koos elada, kuigi meil on erinevad huvid siin meie eluajal maailmas. Demokraatia on parim teada olev meetod kuidas riiki juhtida (arvab enamus). Sõdimise või kaklemise asemel, me valime, ja austame valimistulemusi, ja seejärel valitud inimeste otsusi. Mis siin käib on debatt sularaha rolli ümber, ja mina väidan, et kui saaksime sularaha ära kaotada, siis riik toimiks paremini, näiteks kuna ärielu oleks ausem, kuritegevust vähem ja logistika odavam. Keegi ei vaja 500 EUR-tähte, alustagem sealt ja kaotagem ära nii palju rahatähti kui saab. Selline minu arvamus.
Veel üks anekdootlik näide Murphy seaduste vallast: kui arhitektid projekteeriksid maju nii nagu programmeerijad kirjutavad programme, hävitaks esimene kohale lendav rähn terve tsivilisatsiooni. Antud olukorras oleks hävituse tooja ilmselt must luik... Ei hea mõte suvalistest kohtadest optimeerima hakata lihtsalt selle pärast, et see on võimalik.