sport!

"tonis"
Kas ma saan õieti aru, et Nelli Differt on meie parim sellel olümpial? Või on meil veel keegi, kes võib võita midagi?


Kõik vist ära võistelnud nüüd peale Mägi, aga Mägi finaali jõudmine on juba päris ebatõenäoline.
Lohutuseks võib öelda, et sellest ajast saadik kui Eesti ise pääses jälle Albertville`i ja Barcelona olümpiale 1992.a. oma lipu all, on olümpia tähendus ja tähtsus tunduvalt ja järjekindlalt muutunud.

Ja mitte suurenemise suunas.

Kui Krista Lepik ilmus 1992.a Albertville`olümpia laskesuusatamise 15 km distantsi sõites teleekraanidele ja ekraanigraafika näitas ta nime ja sinimustvalget lippu nime kõrval ning finišeerimise eel aeg tiksus , siis paljudel spordihuvilistel tuli lausa pisar silma selle pildi ja 11.koha üle olümpial. See oli tähtis, see oli väga oluline !
Ja Erika Salumäe ja vendade Tõnistete medalid Barcelonast andsid veel samal aastal väga võimsa järje.

Nüüd miskipärast seda enam pole. On medal - ei ole medalit , selle tavalise pealtvaataja jaoks ei ole väga suurt vahet. Sportlase enda jaoks on muidugi tohutu vahe
Osalt nõus aga medalita jäämine on siiski kurb.

Ja paljud hindaks medali väärtust ka alast sõltuvalt - kümnevõistleja või kettaheitja medali üle praegu tuntaks rõõmu rohkem kui Tõnistete või mõne džuudo medali üle aastaid tagasi. Sellega ei taha ma neid viimaseid kuidagi alahinnata.
Seim 10. august ja Mägi 7. august poolfinnalis on veel võistlemas.
Mägi saab loodetavasti finaali ka.
Kuidas soomlastel läheb? Kuskilt oli kuulda, et neil ajaloo esimene nulliring tulemas.
Soomel vist veel 14 võistlejat tules.

2x Golf, odas 3 meest (üks 89m mees aga kõik see aasta 85m visanud), vasaras 2 naist (üks tabeli järgi viienda tulemusega sellel aastal), rula, purjetamine, kaks on 1/8 finaalis maadlemas, 110 tõkked, 1500m naised.

Siit ikka võib veel mõni medal tulla.
Naiste teivashüppes ka kaks sportlast finaalis Soomel ja ehk järelejäänud sportlastest isegi suurim võimalus medaliks Wilma Murto näol, aga see saab huvitav näha olema kuidas 20 sportlasega finaal välja näeb.
Kerisin ametliku olümpia äppi ja seal tõesti teivashüppe võistlust ette ei visanud. Eelvõistlusel on kenasti q täht nimedel küljes.
Kõvasti veel siis võimalusi.
Murto medalit ei saa igatahes.
"Murzilka"
"Henno Viires"
teatud põhjustel on kergejõustikus 80ndatel püstitatud maailmarekordid visad püsima ...

Florence Griffith Joyner hoiab endiselt 100 ja 200 meetri maailmarekordeid, mõlemad 1988

Marita Koch 400 meetrit aastast 1985 ja Jarmila Kratochvilova 800 meetrit aastast 1983 on ka siiani löömata

Samuti NSVL naiskonna 4*400 meetri teatejooksu maailmarekord aastast 1988

Ja Jackie Joyner-Kersee kümnevõistluse maailmarekord aastast 1988

täna aga löödi üle 1987. aastast püsinud Stefka Kostadinova kõrgushüppe maailmarekord


Nooremate foorumikülastajate jaoks lisan siia lingi Jarmila Kratachilova pildile. Et kui pilti veidi tähelepanelikumalt uurida, siis saab ka aru, miks see rekord nii kaua püsinud on ja miks seda rekordit tõenäoliselt veel ka lähema paarikümne aasta jooksul ei alistata. Tõsi, arvestades igasugu woke-liikumisi, siis mine tea, ehk mingil hetkel otsustab ROK ära kaotada võistlemise eraldi meeste ja naiste kategoorias. Sellisel juhul muidugi võib selle rekordi ületamine toimuda kiiremini. :) :) :)


hmm, siin on üks paha tüdruk, kes võiks selle rekordi lähiajal üle joosta ...

olümpiahõbe Tokyost ja nüüd ka kuld Pariisist ... sel suvel joostud isiklik rekord on maailma kõigi aegade 6. tulemus ...
Kratochvilova oli 32 aastane kui jooksis maailmarekordi 1:53.28 ... Keely on alles 22 ja teda lahutab sellest 1,33 sekundit ...
1.33 sekundit on 800m päris pikk aeg.
Need kaks ringi joostakse üpris maksimumpingutusega. 0.7 sek ringi peale kusagilt võtta on päris keeruline.
Olümpiamängudeks on sportlased oma tippvormis. See on peak performance, mida Pariisis näidatakse - sellest ka isiklikud ja rahvusrekordid. Nendest aegadest omakorda paremini jooksmine nõuab järgmist arenguhüpet, mis võib, aga ei pruugi tulla.
inimene on ikka erakordselt hädine jooksja loomariigis.
Ja ka vilets ujuja
Pole millegi üle uhkust tunda neil aladel
200m 19,19 ?
400 m 43,03 ?
Are you fucking kidding me? irvitab tavaline hobune selle üle ... ja emalõvi ja hunt ja põder ning paljud teised imetajad loomad, kes peavad jalgadele valu andma, et süüa saada ja / või ellu jääda
Kuid see eest hüppab teiba abil kõrgele ja viskab oda kaugele.
Ja suudab nende aladega isegi endale elatist teenida.
Malet mängib ka paremini kui suvaline neljajalgne.
Nii et mingi väike uhkuse allikas ikkagi spordis on
Maratonidistantsil on ainult kaamel inimesest kiirem.
"zuckerblaum"
Maratonidistantsil on ainult kaamel inimesest kiirem.


Võta huskyl kelk küljest ära ja ta jookseb selle ajaga kaks maratoni läbi kui inimene oma esimese lõppu jõuab. Neile pole 100 km päevas ka koos kelguga joosta mingi probleem. Nad ainult jooksekski päevad läbi kui lahti saaks. Sugulasel on paar korda lahti pääsenud, kätte enne ei saa kui kuskil teises Eesti otsas mõne teise husky koduhoovis.
BREAKING: IT'S OFFICIAL

The two finalists for women's boxing at the Olympics are Imane Khelif and Lin Yu-Ting

Both have XY chromosomes (male)
Lem-i "Tagasitulek tähtede juurest" oli koht, umbes et "Võistlusspordiga enam ei tegeleta ja neid ka ei vaadatakse, kuna inimvõimete loomulikud piirid on ammu saavutatud ja seal võistleks vaid ebardlikud inimesed"
"stagna"

Kuid see eest hüppab teiba abil kõrgele ja viskab oda kaugele.
Ja suudab nende aladega isegi endale elatist teenida.

Odavise pole üldse ebaoluline spordiala. Võimekus kaugelt viskega saaklooma tabada on loomariigis suhteliselt erakordne ja andis ürginimesele tohutu eelise, mis ühtlasi võttis ära ka vajaduse see viimane 20 meetrit saaklooma kätte saamiseks hüpata/spurtida.

Mammutile saaks vist isegi mina pihta :)
Vist "Mehed ei nuta" saatest jäi meelde: Seimist võib saada Eesti ainus selle olümpia medalivõitja - kui järgmise10 a jooksul ca 7 konkurenti järeluuringutega dopinguga vahele jäävad.
"Draax"
"stagna"

Kuid see eest hüppab teiba abil kõrgele ja viskab oda kaugele.
Ja suudab nende aladega isegi endale elatist teenida.

Odavise pole üldse ebaoluline spordiala. Võimekus kaugelt viskega saaklooma tabada on loomariigis suhteliselt erakordne ja andis ürginimesele tohutu eelise, mis ühtlasi võttis ära ka vajaduse see viimane 20 meetrit saaklooma kätte saamiseks hüpata/spurtida.

Samas võiks lubada atlatli kasutamist, kui üritada asja praktilisena kujutada. See tuli kasutusse koos viskeodadega ja on leitud tõendeid selle kasutamisest juba 42000 aastat tagasi. See tähendab, et ürginimesed ei läinud kunagi palja viskeodaga jahile, kuna see ei olnud praktiline.