§ 186 lg 1
Võin eksida, aga vara teke tuleneb asjaõigusseadusest. Meil ei maksa pead vaevata - lapse teenistus ei ole seadusandluses reguleerimata. Antud juhul käib vist jutt küll auhindadena saadud varast.
Tänased seadused sellised on. Minu õiglustunnet ei riiva, et vaikimisi lapse puhul nii on. Kui on vajadus, siis saab seda kohtu loal muuta. Pidi jube tülikas olema, aga võimalik.
Seadusandlus sel vahet ei tee. Sa võid end vigaseks laenata, et laps saaks haritud ja treenitud, kuid kogu lapse tegevusest tekkinud tulu ja vara on vaikimisi 100% lapse oma. Kui ajad kohtuga asju, siis saad legaalselt ka lapse varast lapse harimiseks ja treenimiseks kulutusi teha. Muidu mitte.
Kui vastav regulatsioon ei meeldi, tuleb rahvasaadikutega suhelda. Vaid nemad saavad seda muuta.
Minu teada on selline karm lapse vara kasutamise kord suur probleem eestkostetavate laste puhul. Pealtnägijaski lugusid olnud, kuidas lapse raha eest isegi koolitarvete ost nõub palju paberimäärimist.
Asjaõigusseadus küll teenistuse jaotumisse kuidagi ei puutu. Küll aga võlaõigusseadus, aga selle A&O on leping. Nii nagu leping ette näeb, nii ka kasu jaotatakse. Lepingu olemasolul saab VõS 7. osa kohaselt perekonda käsitleda seltsinguna, selle vara seltsinguvarana ja võtta arvesse iga seltsinguliikme seltsingu ühise eesmärgi edendamisse tehtud panust. Nagu ka kohus välja tõi, et kui oleks olnud leping, oleks asjad olnud teisiti ja tegemist oleks olnud võlaõigusliku vaidlusega, aga et lepingu olemasolu ei tuvastatud, lähtus otsus perekonnaõigusest. Täiesti võimalik, et riigikohus, mis lähtub laiemalt kogu seaduse eesmärgist, võiks siin teistsuguse seisukoha kujundada.
Mulle ei tundu endiselt mõistuspärane, et lastega tuleb asuda varasuhteid lepinguliselt reguleerima, peale seda kui nad on õppinud potil käima ning seda tuleb eraldi lepinguliste suhetega kinnitada ja tõendada, et perekond on ühiste eesmärkide nimel tegutsev üksus. See peaks by default olema perekonna olemuslik vorm.
Ka eeldab alaealisega varalisi kohustusi võtva lepingu sõlmimine samuti kohtu eelnevat nõusolekut ja talle riikliku esindaja määramist. Võib arvata, mis lahendiga kohtust tuled, kui lähed näiteks jutuga, et lapse suureks sooviks on saada kunagi vormel 1 piloodiks ja nüüd läheb tema raha eest võimsate ja kiirete sõidukite ostmiseks. Haa-haa!
Kui uskuda meediat, ei käinud vaidlus auhindadena saadud vara üle, vaid puudutas MTÜ-sse laekunud stipendiume ja sponsorrahasid. Tahaks uskuda, et ka sponsorid ja stipendiumite väljastajad tegutsesid eeldusel, et see raha on mõeldud ikkagi ennekõike sporditegevuse edendamiseks, treeninguteks ja vahendite soetamiseks, mitte perekonnaõiguse vaimus puutumatuks sukasäärde kogumiseks, kuni laps ükskord täisealiseks saab. Küllap oligi MTÜ asutatud PrkS kitsendustest mööda minemiseks, mis minu arust kinnitab tahtlust tegutseda seltsinguna ja hoida sporditegevusega seotud rahaasjad pere muudest kuludest/tuludest eraldi. Peale suuskade risti minekut see paraku enam kuulikindlaks vahendiks ei ostutunud.
5 Likes