Veidi igast kategooriast:
Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat üksildust"
Nikolai Nossov "Totu kuul"
Winston Churchill "Tormihoiatus"
No ei saa irisemata olla, no mitte ei saa. Miks? Aga sellepärast, et tahaks igaühe 3 lemmiku hulgast ühe ka oma lemmikuks tituleerida - häid raamatuid on maailmas nii palju ja nendest suur osa tegelikult ka meieni jõudnud.
Suffiks sellesse nimekirja ei kuulu, kuna minu meelest oli "Pioneer" palju parem kui "Täheke" või "Säde". Tegelikult ka!
Mõmmi nimekirjas ka ülilemmikut ei leidu - ilmselt seepärast, et ülemarketeerimisega võib vist ka parima asja ebameeldivaks muuta - aga see selleks, igaühel on õigus oma arvamusele, respect!
Suffiks sellesse nimekirja ei kuulu, kuna minu meelest oli "Pioneer" palju parem kui "Täheke" või "Säde". Tegelikult ka!
Mõmmi nimekirjas ka ülilemmikut ei leidu - ilmselt seepärast, et ülemarketeerimisega võib vist ka parima asja ebameeldivaks muuta - aga see selleks, igaühel on õigus oma arvamusele, respect!
Huvitav, ma leidsin Velikij lemmikute hulgast ka ühe enda lemmiku!
(Excel ütleks selle peale ilmselt Circular Reference error).
(Excel ütleks selle peale ilmselt Circular Reference error).
to: Velikij
Krt, ma nii noor inimene, et minu jaoks sendub sõna "Pioneer" ainult abstraktse sotsialistliku noorteorganisatsiooniga ja heatasemelise low-end autosaundiga.
Krt, ma nii noor inimene, et minu jaoks sendub sõna "Pioneer" ainult abstraktse sotsialistliku noorteorganisatsiooniga ja heatasemelise low-end autosaundiga.
*seondub
Ja loomulikult, sest Kristjani lemmikute hulgas oli raamat, mis mul mõni aeg raamaturiiulis erilise aukoha peal seisis. Paks küll, aga hea. Ehkki, sisu oli esimese ja viimase 10 lk peal ära öeldud, vahepealne oli vaid haaravalt kirjutatud tõestus.
1) Orwelli "1984" (loetud veel vene ajal, tekitas õudusunenägusid)
2) Jack Londoni "Martin Eden" (õigustus teismeea depressioonile)
3) Ayn Randi "Allikas". (Et nagu fuck the society või midagi:)
Ja viimasena ent sugugi mitte vähemtähtsamana
4) Cafe jutuka kogutud teosed - ilmumisaeg pole veel teada, bloody brilliant.
Kilde võib leida www.cafe.ee/theysay
2) Jack Londoni "Martin Eden" (õigustus teismeea depressioonile)
3) Ayn Randi "Allikas". (Et nagu fuck the society või midagi:)
Ja viimasena ent sugugi mitte vähemtähtsamana
4) Cafe jutuka kogutud teosed - ilmumisaeg pole veel teada, bloody brilliant.
Kilde võib leida www.cafe.ee/theysay
Keegi sakslane "Werner Holti seiklused" - tiinerina avaldas sügavat muljet
Martti Leino "Neljas selgroolüli"
O.Wilde "Dorian Grey portree"
Silver Anniko "Rusikad" - lihtsalt hea lugemine, kuigi peetakse väga halvaks raamatuks
...aga Rehepapp mulle eriti ei meeldinud. Üks jura käis ühtemoodi algusest lõpuni. Äkki on trendikas Rehepappi kiita?
Martti Leino "Neljas selgroolüli"
O.Wilde "Dorian Grey portree"
Silver Anniko "Rusikad" - lihtsalt hea lugemine, kuigi peetakse väga halvaks raamatuks
...aga Rehepapp mulle eriti ei meeldinud. Üks jura käis ühtemoodi algusest lõpuni. Äkki on trendikas Rehepappi kiita?
Jack Londoni "Smoke Bellew", saab häid paralleele tõmmata börsiga (munatehing, ruletilaud, kullakaevandus jne).
huvitav et keegi alkeemikut maininud pole..
pakuks selle eest 99 eeku! :)
pakuks selle eest 99 eeku! :)
Mina laitsin Rehepappi - kuna tega kiita on trendikas, siis ülemarketeerimisest tekitatud ebameeldivus käis just rehepapi ja rehepapluse pihta.
Ja MSM, see "keegi sakslane" on Dieter Noll ja äramärgitud raamat (kui meeldivusest ja muljetavaladavusest rääkida) on paraku isikliku pingerea tipus. okeeriv on asjaolu, et 2. inimene, kes on seda üldse lugenud. Positiivselt okeeriv, mõtlen. Suhe raamatuga muidugi ka isiklik.
Ja MSM, see "keegi sakslane" on Dieter Noll ja äramärgitud raamat (kui meeldivusest ja muljetavaladavusest rääkida) on paraku isikliku pingerea tipus. okeeriv on asjaolu, et 2. inimene, kes on seda üldse lugenud. Positiivselt okeeriv, mõtlen. Suhe raamatuga muidugi ka isiklik.
Kasulik raamat ärastajale - “Me tusameele talv” (potensiaalsele sihtgrupile kahjuks vist natuke hiljaks jäänud, kuna kõik on ärastatud…)
Kasulik raamat tööloomale - “Alasti tulin ma”
Kasulik raamat noorpoliitikule - “Diplomaat” (varem või hiljem tuleb aru saada, et lähisidas jõuga ei tee midagi. parem siis juba varem.)
P.S. “Alkeemikut” suutsin lugeda ca 30 lk ja siis viskas ära. Jumalateenistuse tunne tekkis.
Kasulik raamat tööloomale - “Alasti tulin ma”
Kasulik raamat noorpoliitikule - “Diplomaat” (varem või hiljem tuleb aru saada, et lähisidas jõuga ei tee midagi. parem siis juba varem.)
P.S. “Alkeemikut” suutsin lugeda ca 30 lk ja siis viskas ära. Jumalateenistuse tunne tekkis.
"Werner Holti seiklused 2", see oli küll mitte just kõige parem? Huvitav kas Dieter Noll kribas selle kokku vangi minemise hirmus? Kuidagi radikaalselt risti vastupidine 1 sega? Sõnum siis.
Minu meelest ei ole üheski raamatus või filmis ( kui neid saab võrelda) antud edasi kirjeldust sõjast kui sellisest niivõrd hästi kui tolles. Vahest Spielberg oma 10 osases saagas "Relvavennad". Kuigi selles ei ole nagu miskit pistmist investeerimisega?
Miks teile Rehepapp ei meeldi? Liiga depresiivne? Selline see eluke meil eestis on...Kui aga eestlaste hingeelu ikka müstiliseks jääb, siis lugege peale "Eesti matus"t ja kõik saab selgeks.
Minu meelest ei ole üheski raamatus või filmis ( kui neid saab võrelda) antud edasi kirjeldust sõjast kui sellisest niivõrd hästi kui tolles. Vahest Spielberg oma 10 osases saagas "Relvavennad". Kuigi selles ei ole nagu miskit pistmist investeerimisega?
Miks teile Rehepapp ei meeldi? Liiga depresiivne? Selline see eluke meil eestis on...Kui aga eestlaste hingeelu ikka müstiliseks jääb, siis lugege peale "Eesti matus"t ja kõik saab selgeks.
Minu jaoks märkimisväärsed raamatud:
Douglas R. Hofstadteri "Gödel, Escher, Bach: An Eternal Golden Braid"
Thomas Manni "Võlumägi"
Albert Camus' "Võõras"
Douglas R. Hofstadteri "Gödel, Escher, Bach: An Eternal Golden Braid"
Thomas Manni "Võlumägi"
Albert Camus' "Võõras"
Sõjast kui sellisest veel on hästi kirjutatud:
Remarque "Läänerindel muutuseta", lisaks tasub kindlasti lugeda tema "Triumfikaart"
Hemingway "Kellele lüüakse hingekella?"
Irvin Shaw "Noored lõvid"
Vassili Bõkav "Ivan", "3 rakett", "Sotnikav"
Osaliselt haakub siia ka Solshenitshõni "Gulagi arhipelaag" - muidu ka igati väärt lugemisvara
Remarque "Läänerindel muutuseta", lisaks tasub kindlasti lugeda tema "Triumfikaart"
Hemingway "Kellele lüüakse hingekella?"
Irvin Shaw "Noored lõvid"
Vassili Bõkav "Ivan", "3 rakett", "Sotnikav"
Osaliselt haakub siia ka Solshenitshõni "Gulagi arhipelaag" - muidu ka igati väärt lugemisvara
tekkis kysimus, et MIKS te neid raamatuid loete?
hing on haige?
millest?
kas m6istus teeb kurvaks?
ei, ma ei nori, just asking..
PS:keegi-kuskil ütles, et mõistus käib evolutsioonilist võitlust paljunemiskiirusega,
ja mõistusel on kalduvus enesehävingule..
hing on haige?
millest?
kas m6istus teeb kurvaks?
ei, ma ei nori, just asking..
PS:keegi-kuskil ütles, et mõistus käib evolutsioonilist võitlust paljunemiskiirusega,
ja mõistusel on kalduvus enesehävingule..
seega mõtle vähem, tee rohkem
samas kui ei mõtle, pole sind ka olemas
midagi head:
J.Kross
I.Asimov
R.Kaugver
jne
samas kui ei mõtle, pole sind ka olemas
midagi head:
J.Kross
I.Asimov
R.Kaugver
jne
TNT-le vast kommentaariks, et Werner Holti seiklused 2 on nii jama raamat, et mai viitsinud seda rohkem kui paarkümmend esimest lehekülge lugeda. Sotsiaalne tellimus oli, aga häid teoseid ei kirjutata tellimise peale...
Analoogia muide Kati Murutari raamatuga "Naisena sündinud". Superhea, eriti mõistagi neile, kellele tolleaegne Supilinn ja Püssikas suurt ja siirast äratundmisrõõmu valmistavad. Autor ütles ühe raamatuga ära kõik, mis tal öelda oli, edasi toimus hale pastakast väljaimemine.
Ja Remarque võib teismelisena hästi peale minna, aga ta ammendab end ikka neetult ruttu... Aru mai taipagi, miks ta nii hästi müüb.
Rehepapi puhul lihtsalt on IMHO tegu tavapärase trotsiga - jah, ma mõistagi olen teda lugenud, aga kui ikka sellest massimeedias eestlase uut piiblit kiputakse tegema, siis sorry, kui tahate sisse elada meie esivanemate ellu, siis lugege Tammsaaret, Vildet või Lutsu! Kivirähk on hea humorist, aga üle doseerides on iga ravim mürk.
Analoogia muide Kati Murutari raamatuga "Naisena sündinud". Superhea, eriti mõistagi neile, kellele tolleaegne Supilinn ja Püssikas suurt ja siirast äratundmisrõõmu valmistavad. Autor ütles ühe raamatuga ära kõik, mis tal öelda oli, edasi toimus hale pastakast väljaimemine.
Ja Remarque võib teismelisena hästi peale minna, aga ta ammendab end ikka neetult ruttu... Aru mai taipagi, miks ta nii hästi müüb.
Rehepapi puhul lihtsalt on IMHO tegu tavapärase trotsiga - jah, ma mõistagi olen teda lugenud, aga kui ikka sellest massimeedias eestlase uut piiblit kiputakse tegema, siis sorry, kui tahate sisse elada meie esivanemate ellu, siis lugege Tammsaaret, Vildet või Lutsu! Kivirähk on hea humorist, aga üle doseerides on iga ravim mürk.
ma kardan, et Rehepapi puhul on tegemist skungi peksmise loo modifikatsiooniga
ma kardan et ei. ainuüksi mõte skungi kottitoppimisele ajab mind naerma, mõte sellele, et eestlus = rehepaplus, ajab mind nutma