Jalgpallimänguoskuselt maailma 1% hulka (83 miljonit inimest) kuulumiseks ei pea olema proff. Ilmselt juba paar kuud trenni teeb seda. Kui aastake treenida, oleks ilmselt ka juba oma vanuserühmas esimese protsendi hulgas. Enamus meist on ilmselt mingil teemal maailma 1% hulgas. Olgu see meie erialane töö, hobid vms. Paljud on seal ilmselt päris mitme teemaga.
Mainitud ju oli, et miinimum. See on pigem erand, kui reegel. Teatud juhtudel võib seda ette tulla, et hind taastub kiiremini, kui prognoositud ja ei ole mõtet rohkem edasi hoida, sest soovitud tootlus on käes. Ja küsimus ei ole, kas sa tohid millegagi tegeleda või mitte, vaid kui suur on tõenäosus, et sa sellega soovitud tulemuseni jõuad. Ja aktiivse kauplemise puhul on ca 99%-ne tõenäosus, et sa sinna ei jõua. Võrrelda seda laste spordiga on umbes sama, kui võrrelda Jupiteri moosipirukaga. Laps peabki võimalikult paljude spordialadega tegelema, et areneda, mitte ilmtingimata võitma. Aga kui vaadata, milliseid jaburdusi siinses foorumis soovitatakse, siis ega ma ei eeldagi, et oleks arusaam, mis asi on tõenäosus. Ja see tegelikult ongi enamike vigade peamine põhjus. Kui ei oska tõenäosust arvutada, siis tõenäosuslik mõtlemine võiks ikka olla.
![]()
Äge.
Ma vaatan jooni, loen fundat ja raamutuid ja kauplen kuni hakkan investoriks , siis paus ja uuesti
Hetkel investor GT, vast ennem tulemusi saab välja .
Ma pigem ütleks, et kui kaupleja pole suutnud 6 kuuga oma positsioonist kasumiga väljuda, siis läks midagi väga valesti või vastupidi - tuli loteriivõit. Guugeldades mingit kindlat ajahorisonti välja ei tule, kustmaalt kauplemine läheb üle investeerimiseks, see võib olla minutid, tunnid, päevad, nädalad või kuud. Algod kauplevad sekundi murdosasid ka.
Äkki viite siis meid ka kurssi, mitu aastat Te turgudel tegutsenud olete?
Sellesama Benjamin Grahami klassika kohaselt on igasugune tegevus, mille eemärgistuseks on teenida ostu- ja müügihindade erinevuselt, olemuselt kauplemine ja ajahorisont ei puhu mingit pilli. Investeerimine on ikkagi see, kui inimene paigutab oma vahendid ettevõttesse sooviga teenida ettevõttest omanikutulu ning börsihinna muutumine seejuures ei huvitagi.
Mul on küll tunne, et tänapäeval on 99% turgudel tegutsevast massist sellised, kes ei tunne end omanikuna vaid neid huvitabki justnimelt aktsia hind ja ainult hind. Ja kohe kui hind hakkab alla tulema, on paanika ja positsioonid lähevad likvideerimisele. Majandustegevuse aruandeid nad ka kunagi ei loe. Ja võib-olla ei saakski aru, mis seal kirjutatakse.
Täpselt nii. Näiteks Äripäeva Investor Toomase nupukesi lugema trehvates tabab mind tihti nõutus - tegemist on ju üsna stiilipuhta “Treider Toomasega”, kes üritab trendide harjal purjetades stokke pikkida.
Siin me peame ilmselt küll kivi Eesti investorkonna eestvedajate kapsaaeda viskama, kes need mõisted omavahel sassi on ajanud ja spekuleerimist (loe: kaupemist) investeerimise pähe kuulutavad. Ju siis eesmärk pühitseb abinõu. Kui raha tuleb koju, on kõik kombes.
Tegelikult, tõele au andes olen ise mõnikord sattunud mõttele, et kas pikaajaline investeerimine üldse enam mõistlik tegevus on. Maailm on nii kiires muutumises ja kui sa sellel rongil ei püsi, võid pensionile jäädes lõpetada tühjade taskutega. Ettevõtte olukord võib mõne kuuga drastiliselt muutuda ja võibki olla mõistlik otsus “pikkida mõni parema potentsiaaliga stokk”.
Sa vist ei saa ikka üldse aru, mis on investeerimine? See ei ole teema, millest siin foorumis 99% ajast jahutakse. See ei ole ka see, millest ÄP kirjutab või enamik ässasid blogib. See kõik on puhtatõuline spekuleerimine (siin pole mõeldud negatiivses võtmes nagu ajakirjandusel kombeks). Ajahorisondid ja distsipliin on lihtsalt erinevad.
Investeerimine on rahavoo teenimine teiste tööpanuse ja enda kapitali pealt. On see siis dividend või üüritulu või võlakirja intressid.
See kõik pole aga seksikas ja huvitav diskussioon. Seepärast ei saa ka eetriaega ning suur osa on täis kirjutatud jutustajate lisatööst ehk vähem või rohkem altiivsest spekuleerimisest. See kui mõtekas see konkreetse indiviidi jaoks on, sõltub juba igaühe huvidest ja eesmärkidest.
Ja selle 99% kaotajate statistika võiks juba heaga ära unustada. Sellel ei ole mitte midagi pistmist konkreetse indiviidi edu tõenäosusega. Kõik sõltub ikkagi indiviidist endast ja tema distsiplineeritusest asjadega tegeleda.
Küllap ma juba saan aru, mis see investeerimine on. Olen nii mõneski stokis aastaid sees istunud IPO-st alates, sh ntx TSLA ja kõvasti puid alla saanud, et olen aktsiasse armunud jne. Loen kvartaliaruandeid regulaarselt ja valideerin oma investeerimisteesi regulaarselt. Teisalt tegelen samal ajal aegajalt ka kauplemisega ja mõtisklen teemal, kumb siis rohkem sisse toob.
BRK kasumist 25% moodustab omanikutulu ja 75% capital gains.
kas tegu on investeerimisfirmaga või spekulantidega?
Õs pakub ettevõttele oma raha andma või näiteks aktsiaid ostma, et hiljem sellest tulu saada Ise tajunud ühiskonnas seda ka pigem äri alla raha panemist.
Ostu ja müügi vahelt raha tegemist olen ikka pidanud kauplemiseks, sealt ju ka nimi kaupmees.
Üks variant lisaks. Kui sa välisturgudelt raha teenid võiks seda ju ekspordiks nimetada ja kui kaotad impordiks ![]()
a) Omanikutulu mõiste on laiem kui ainult dividend. Omanikutuluks võib pidada ettevõtte iga tegevust, mis on suunatud selle võimele omanikele tulevikus rohkem kasu teenida. Näiteks kui ettevõte ostab oma aktsiaid tagasi, realiseerub omanikutulu investori jaoks läbi suurenenud osaluse.
b) Kas see capital gain number tähendab siin realiseeritud kasumit või lihtsalt seda, et vara väärtus bilansis hinnati raamatupidamislikult (vastavalt börsihinnale) üles? Mulle tundub, et pigem see teine.
c) Investori jaoks pole investeeringust väljumine keelatud. Lihtsalt tema mindset seda tehes on kauplejast teistsugune. Ta ei tee seda põhjusel, et saab pappi vahelt teha, vaid näiteks põhjusel, et investeeringu aluseks olnud eeldused või olukord on vahepeal ettevõttes sedavõrd muutunud, et ettevõtte omanikutulu teenimise võime tulevikus on kahtluse alla sattunud või ka näiteks selleks, et vabastada vahendeid teise, parema investeeringu tegemiseks.
d) Buffetti enda eelistatuim investeerimisperiood oli “forever”.
A. Ja see väljendub suuremas dividendis või kõrgemas aktsiahinnas.
B. Teine, aga mis vahet seal on? Tulemust mõõdetakse rahas.
C. Hmm, kas 2011 pani Buffett BAC-i raha, et olla patriootiline investor või jõuline Gennadi?
D. Jah, see on tema ideaal, aga kes meist ei tahaks osta ettevõtet, mis iga aasta ületab turgu. Oleme näinud piisavalt, kus ta ei hoia üle 3 kuu positsiooni.
Realiseerimata positsiooni hetkeväärtus ≠ tulemus rahas. Küllap tead seda omastki käest väga hästi.
Lõhmus ühe juhtivinvestorina teeb LHV-s samamoodi jõulist Gennadit, nagu Buffett oma warrantytega BAC-is tegi, kui sisuliselt ette dikteeris, palju talle divikat tuleb maksta. See ei tee neist veel treidereid. Investor pole jõuluvana.
Kindlasti leiab BRK-st ka hinnaspekulatsiooni ideele rajatud poistsioonivõtte, aga suuremalt jaolt on nende modus operandi olnud siiski omaniku mõtteviisi keskne.
No näed , saabki uuesti kauplema hakata GT korralikult põrganud ![]()
Postitus teemasse juhhuuu ![]()
Tavaliselt kui ma 3 kuud mingi asjaga vee all korralikult olnud ja miskit müün lõpuks tasa olles, on see alati ostu koht.