sõda.

P.S.
Kui praegu sõjaks põhjust ei leiaks, siis tuleks see välja mõtelda. ;)
Kui Prantsusmaa suuruselt maalt mõnda vana mürsukesta ei leia või mõni mees telefoni valet juttu ei aja siis tuleks CIA mehed fantaasiapuuduse tõttu leivalt maha võtta...
No problems, küll vana jobukakk Hussein ka päris põhjust annab!
Ja turg rõõmustab selguse üle!!!
kui vanasti oli vaja sõda kas ideede, austuse või fanatismi pärast, siis tänapäeval raha pärast,
tegelt polegi enam sõda vaja, rahvusvahelised firmad laiutavad igas riigis.
ainult vanadest pommidest on vaja lahti saada ja selleks ka põhjus leitakse.
Nooh, Eesti riik võttis ametliku seisukoha. Läti ise rääkis meid ära. Nüüd oleme rõõmsalt ühes paadis Rumeenia, Bulgaaria ja teiste riikidega, kelledega sarnasust on raske eitada, või kuidas.

Ei ole lasknud ennast ära rääkida ei prantslased ega sakslased ning skandinaavia on delikaatselt vait. Meil on vaja aga USAlt kannuseid teenida.
Noh kui mingi asja pärast on tulevasel liitlasel kasulik puhtaks pühkida siis - mis parata kui oled härjapõlvlane! Peaasi, et Siim-poiss GergeW-t sealt lakkuma ei hakkaks.
Otsustades avalikult teadaoleva järgi oli EV seisukoht parim pragmaatiline lahendus - nagu vali peer heas seltskonnas: tervisele hea ... aga natuke piinlik!
Kuna teema mind jätkuvalt huvitab, siis Teile infoks postitan lühikokkuvõtte sündmustest, mis hakkavad toimuma 15. veebruar kogu Euroopas.


Taani suurim meeleavaldus toimub Kopenhaagenis ja algab kell 12 USA saatkonna eest ning suundub Taani parlamendi juurde. Samuti organiseerib liikumine „Against war in Iraq” vastavateemalise foorumi.

Soomes toimuvad demonstratsioonid Helsingis, Tamperes, Turus ja Hüvaskülas.

Hollandis on meeleavaldus Amsterdamis. Küsitlused on näidanud, et 72% Hollandi rahvast on sõja vastu. Avatud on veebilehekülg, toimuvad debatid, trükitud on tuhandeid lendlehti ja sõjavastased postreid.

Austrias toimub meeleavaldus Viinis kell 15.00. Kaastegevad on erinevad organisatsioonid, nagu Kristlased, feministlikud liikumised, rohelised, ning erinevad edumeelsed noorterühmitused.

Norras on välja kujunenud enam kui 100 organisatsioonist koosnev sõjavastane liikumine "Fredsinitiativet". Meeleavaldused toimuvad Oslos ja Bergenis. Avatud on veebileht aadressil www.ingenkrig.no

Hispaanias kutsub Õpilaste Ametühing üles kuulutama 13. veebruar kõikides koolides Rahu päevaks. 15. veebruar toimuvad olulisemad meeleavaldused Madridis ja Genovas. Tegevad on erinevad usurühmitused, vasakpoolsed, sotsialistid, inimõigustega tegelevad organisatsioonid. Samuti näitlejad lauljad ja teised tuntud inimesed. Demonstratsiooni Madridis lõpetab üldrahvalik kontsert.

Itaalias oodatakse Rooma tänavatel toimuvale demonstratsioonile miljonit inimest.

Rootsis korraldavad demonstratsiooni vasakpoolsed, sotsialistlikud parteid, rohelised ning ametühingud. 15. veebruaril toimub suur sõjavastane kontsert, kus esinevad erinevad muusikud, teatritrupid ning tantsijad. Samuti toimuvad demonstratsioonid.

Londonis toimub arvatavasti Hyde pargis demonstratsioon, kuhu oodatakse 500 000 inimest. Politsei on selle küll ära keelanud, kuna see mõjub halvasti murule ning seetõttu võib demonstratsioon toimuda kuskil mujal Londonis.

Iirimaal korraldavad ametühingud ja vasakpoolsed liikumised demonstratsioonid Dublinis ning Shannoni lennujaamas.

Prantsusmaal on demonstratsioon korraldatud viiekümne erineva organisatsiooni poolt. Peale Pariisi ja Marseille suurte demonstratsioonide korraldatakse väiksemaid üle kogu riigi ja maakonnad saadavad oma delegatsioonid ka Pariisi demonstratsioonile.

Saksamaal algavad demonstratsioonid kell 12.00 Berliini kahest erinevast osast ning kohtuvad kell 14.00 Saksa Bundesdagi ees. Üritus kannab üldnimetust „Rahu kirves“ ning seda korraldavad erinevad vasakpoolsed rühmitused, ametühingud, kirikud, feministid ning rohelised liikumised. Samuti ka rida tuntud näitlejaid, lauljaid ning muid tuntud avaliku elu tuntud tegelasi. Teistes linnades algavad demonstratsioonid kell 18.00.

Kreekas on 15. veebruaril algab demonstratsioon Syntagma väljakult (Kostitutsiooni väljak) Ateenas kell 12.30 ja suundub sealt Ameerika saatkonna ette.

Küprosel on 16. veebruaril presidendivalimised, seetõttu toimuvad demonstratsioonid ja kontsert Nikoosia peaväljakul 13. veebruaril.
Sõda tuleb ikkagi, sõja eelne agoonia kestab veidi kauem....ja karudel on tore!
Filosoofilises plaanis peaks selle sõja tulemus olev üllatav, selline, mida pole võimalik interpoleerida minevikust ja käesolevast hetkest. Nagu NL lagunemine oli. Ilmselt peaks tulema suurriikide uus jaotus jõupooluste vahel. Majanduslikult oleks sõda võimas relv igapäevase jaburuse vastu, sest kitsikus vähendab või kaotab üle jõu elamist.
Minu mäletamist mööda ennustati ameeriklastele hävingut ja kaotuskibedust juba Afganistanis. Tegelikkus kujunes sootuks vastupidiseks. Lühidalt olid kulud sõjaks kaduvväikesed ja ameeriklaste inimkaotused 0i piires.
Sõja käigu otsustavad
1. materiaalsed ressursid
2. relvastuse iseloom ja armee distsipliin
Modernset sõda iseloomustab ja loob ka eelduse võiduks armee õhujõud ja maaväe mobiilsus vastase ümberhaaramiseks (kotti ajamiseks). Vähetähtis ei ole ka reaalajas toimuv infovahetus erinevate väeliikide vahel.
Iraagil puuduvad praktiliselt nii õhuvägi kui ka õhutõrje. Üldse on nende sõjavägi üles ehitatud Iraani taolistega sõdimiseks. Seega võidavad ameeriklased sõja kiirelt ja kaotusteta. Ja ka eriliste kuludeta.
Ainuke oht aga on ameeriklastele tõesti võimalus sattuda linnalahingutesse.
Õige! Lahingu või lahingute jada tulemuse otsustavad just need armee ja riigi sõjalis-tehnilised omadused. Sõja tulemuse otsustavad tänapäeval aga ka polliitilised eeldused ehk avalik arvamus kodumaal ja kogu maailmas. Võib võita lahingu aga kaotada sõja.
US lootus ongi sellele, et avalik sõjavastane arvamus ei jõuaks poliitilise protsessini, mis lõpuks Vietnamis kaotuse tõigi. Avalikku arvamust surutakse juba tükk aega üsna jõuliselt sõja suunas.
Kui on oodata sõjavastasuse tõusu, siis tõmmatakse sõja algus ettepoole. Kaudsed tõendid näitavad, et hiljemalt 1-2 nädala pärast algab. Usun, et mõned kuskil juba teavad kuupäeva.
Kui araablased sõja alguses vastavad suuremastaapsete terrooriaktsioonidega USAs, siis jääb tõusuralli muidugi ära.
maakas, mul kahjuks puudub otseside islamiterroristide peakorteritega, kuid endiselt rõhutan, et sissisõda (ka terrorismiks nimetatu mõnel pool) käib hoopis teiste reeglite järgi kui linnade pommitamine (sõnademäng originaalis :)

Nii et sinu loogika põhjal võib rahulikult calle ostma asuda!
Vaata ,maakas, sa unustasid ära, et vietkongi toetas tollal teine suurvõim , milleks oli NSVL. Varustades Põhja- Vietnamit piisaval hulgal AKde, RPGde MIGide ja muu vajalikuga . See lasigi vietkongil nii pikalt ja kaotustele vaatama sõdida.
Afganistanis olid venelased ameeriklastega ühe laua taga. Seetõttu ei kestnud ka sõda pikalt. Tundub, et ka praegu tehakse diili. Nii, et su väited ei pea.
Terrorismi osas aga peaksid ameeriklased olema ühtteist juba õppinud.
sõda võib ju kiiresti lõppeda, aga kes riiki valitsema hakkab, iraak pole afganistan, vaid omab teatavat tähtsust ka maailma majandusele, seal stabiilsuse saavutamine on vast põhiline aga seda euroopalike meetoditega küll ei juhtu.
to: TNT Järelikult olid P Vietnamil paremad relvad ja distsipliin ning rohkem ressurrse???
Jagan arvamust, et sõjaliselt ei ole Iraak probleem aga poliitiliselt seda enam...
Stabiilsust jah euroopalikult ei saavuta... kui mitte arvestada, et Euroopa ongi stabiilseim piirkond maailmas oma stabiilsuse saavutamise meetodi tõttu... aga olen nõus, et Iraagile on sõda vajalik nagu ka kogu progressiivsele inimkonnale... Revolutsioonilised sõjad viivad edasi... ;)
Kõik maailma diktaatorid võiks sõjajõul kukutada aga mida see annaks? See mõjuks nagu alkoholi keeluseadus... Parim meetod diktatuuride vastu on vabaturg... peale suruda (NL) ja parim meetod diktatuuri säilitamiseks maj. sanktsioonid... (Kuuba)
Iraagil ja afganistanil on ühine üks määrav asjaolu: rahvus on välja kujunemata ja naljalt keegi ei pea ennast kriitilisel hetkel iraaklaseks vaid tunneb ühtekuuluvust usu või hõimukuuluvuse alusel. Need ei hakka koos ja korraga vastu ja neid saab nii hirmutada kui osta...
Mul tundub, et rahvusvaheline poliitiline kriis hakkab Iraagi vallutamisega süvenema, mitte ei lahene lõplikult...
veel...
USA teatab, et hakkab sõjaga peale niigi ja kui teised jnõuk. alalised liikmed (+saksa) teevad diili USA vastu, siis ei pruugi Bush sisepol. asja välja kanda. Usa võib ükshaaval teistele pinda käies leida kuisuure toetuse aga tegelt on probleem kui US vastane koalitsioon formeerub millekski alaliseks? Hetkeküsimus on, et kes selle korraldab? Keegi ei saa hetkel rääkida seda, mida mõtleb.
Variant on, et Saudid saadavad USA väed välja ja vastutasuks hakkab seal perestroika ülalt. Kuidas see võiks mõjutada turge kui pole teada kuhu Saudide perestroika naftakraanid pöörab???
Nädal on veel noor aga juhtub ilmselt sama palju kui terve eelmise aastaga...
maakas, loe uudiseid tähelepanelikult!

"Kroonprints Abdullah kavatseb Reutersi kinnitusel nõuda USA presidendilt George W. Bushilt, et niipea kui Iraagi desarmeerimisega on ühele poole jõutud, tuleb USA sõjaväeosad Saudi Araabia territooriumilt ära viia."

NB! Pärast seda, kui Iraagi desarmeerimisega on lõpule jõutud, mitte enne!

Saudi Araabiat kasutamata poleks see sõda üldse võimalik! Siis ta muutuks ainult tsiviilelanikkonna massiliseks hävitamiseks ilma mingi muutuseta valitsevas re˛iimis.
Velikij.
Sa ikka jaksad veel. Minu jaoks muutis Belgia veto-avaldus Eesti astumise NATO-sse mõttetuks rahakulutamiseks.
Lollus on surnud. Elagu Lollus! IRW.
:)
Velikij : loe kommentaari tähelepanelikult - kus on mul öeldud, et Saudid enne sõda nii teevad?
Muidugi ei tooda sel nädalal Saudi Araabiast vägesid välja aga perestroika Saudidel on ebakindluse allikas ka siis kui algab pärast. Perestroika NLs oli ka hea asi aga viis sinna kuhu Gorbi tegelt ei soovinud.

Väidan, et kogu kriis jääb venima ja lainetab veel pikalt ja mõjutab turge ehkki Iraagi küsimus võib laheneda kiirelt.
õige märkus, maakas!
Maakas.
Selle tarkuse oleksid võinud kohe teemasse sisenedes välja öelda, siis oleks hoobilt selge olnud, et oled haritud maakas.
Nuujah ja minu arvates tasuks juba nüüd analüüsida eri araabia riikide sisepoliitilist olukorda. Välispoliitika (sõda) ei ole ilmselt araabia rahvastele põhjus mingiks pikemaks mäsuks ... küll aga võib olla pärmiks juhul kui ülejäänud tainas valmis on. Araabia ühtsusesse ma valitsuste tasemel ei usu. Lihtsa muhameedlase suhtumisi sõja ajal ja järel võib nende taevakanal (Al Jazeera) USA PR tööst hoolimata segada küll kõvasti. Jõukamal araablasel on ikka satipann katusel (porno vaatamiseks) ja ametlikust erinevad käsitlused kättesaadavad.
Muide Saudide oludest on eesti keeles päris iseloomulik kirjeldus mingi naisteraffa kirjutatud "Printsessis" (ei ole naistekas).